Toeta

Teadus

  • Hämaruse rahvad – Tudovlaste tinanööbid

    Internetifoorumites nimetatakse tudovlasi ka iidse aja omadeks ja väidetakse, et Valgevene president Alaksandr Łukašenka isiklikult on nad ära keelanud.

    Tveri oblasti lääneosas Tudovka jõe ääres elavad tudovlased püüavad saavutada ametlikku tunnustust valgevenelaste etnograafilise grupina. Seni peetakse neid aga vene subetnoseks. Tudovlaste arvu on 1859. aastal hinnatud 125 000 (mis ei ole tõenäoline), 1903. aastal 45 000.
    Esimest korda mainitakse vene allikates Tudini linnust 1371. aastal. Kuni XVII…
    Art Leete
    3 minutit
  • Usk nõidusesse ja sotsiaalne aju
    Nõidussüüdistuse ohvriks langevad pahatihti lapsed, kes on kuidagi teistest erinevad – kellel on surnud üks või mõlemad vanemad, kellel on mingi füüsiline puue, kes on põdenud mõnd rasket haigust või kelle käitumine on ebatavaline. Sotsiaalkampaania plakat.
    Zanna98 / Wikimedia Commons

    Usk nõidusesse ja sotsiaalne aju

    Ohjeldamatult teleoloogiline mõtlemine pole looduse ja asjade suhtes adekvaatne, sest neil ei ole eesmärki.

    Amar Annus
    11 minutit
  • Mees, kelle tapsid abstraktsed objektid
    Kurt Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof, kelle põhilised tööd puudutavad loogikavaldkonda. Gödeli-nimelist auhinda antakse välja silmapaistvate teoreetiliste arvutiteaduse alaste uuringute eest. Gödeli masin on aga teoreetiliselt eksisteeriv end ise arendav arvutiprogramm, termin võeti kasutusele XXI sajandil.
    Wikimedia Commons

    Mees, kelle tapsid abstraktsed objektid

    Kurt Gödel oli geniaalne matemaatik ja loogik.

    Kurmo Konsa
    11 minutit

  • Miks on mõned riigid tehnoloogia arendamisel edukamad?

    Prantsusmaa kaugusega Nõukogude Liidust annab Zachary arvates seletada sealset keskpärast innovatsioonimäära paremini kui arvamusliidrite mainitud ülemäärase sotsialismiga.

    Inimeste läbisaamine ja kontaktid on innovatsiooni edendamisel tähtsamad kui institutsioonid ning teadus- ja arenduspoliitika, sh vabaturule lootmine. Ka välisoht on oluline tegur, mis motiveerib ületama siseriiklikke vastuolusid ja toetama kulukat ja ebakindla tasuvusega tehnoloogilist innovatsiooni. Need kaks teesi kannavad Mark Zachary Taylori põhisõnumit raamatus „Innovatsioonipoliitika.…
    Allan Aksiim
    4 minutit

  • Meie pikk elu

    Maailmas, kus inimese eeldatav eluiga pikeneb iga kümne aastaga paari-kolme aasta võrra, on vananemine ja vanana elamine üha elulisema tähtsusega küsimus.

    Mäletan 1991. aasta suve. Olin kaheksateist, äsja lõpetanud keskkooli. Vaba. Vaba oli lõpuks ka minu riik ja meie vabadusega harmoneerus meie noorus. Vananemine oli abstraktne mõiste, mida kuulsin siin-seal nimetatavat, aga mis ei puudutanud ei mind, mu sõpru ega mu riiki.…
    Eva Koff
    7 minutit
  • Lapsest saab kunagi vana. Keda see huvitab?
    Mida teha teisiti, kuidas suurendada kindlustunnet vanaduspõlve kõige kardetuma olukorra – teistest sõltumise ees? Pildil F hoone juurde lammutatavale seinale ilmunud Edward von Lõnguse teos.
    Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

    Lapsest saab kunagi vana. Keda see huvitab?

    Poliitilist otsust vajab põhimõtteline küsimus: kuidas tagada, et hooldusvajadusega inimesed ja nende pereliikmed ei jääks hätta ning kõigile pereliikmetele jääks alles eneseväärikus?

    Kai Saks
    7 minutit
  • Eesti naise roll rahvuslikus narratiivis
    Marge Monko, I (Don’t) Want a Baby, 2017. Installatsioon viidetega Varvara Stepanova ja Sergei Tretjakovi loomingule.
    Eva Broekema

    Eesti naise roll rahvuslikus narratiivis

    EV 100 eel on asjakohane küsida, milline suhe on naistel, kitsamalt naisõiguslusel, olnud rahvuslusega Eestis. Millises rollis on eesti rahvusaade ja avalik retoorika näinud naisi?

    Raili Marling, Mari-Liis Sepper
    9 minutit

  • Elutööpreemiad

    Riigi teaduspreemiatega pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (nn elutööpreemiatega) pärjati sel aastal väljapaistev folklorist Mall Hiiemäe Eesti kirjandusmuusemist ja sädelev taimefüsioloogia ekspert, Tartu ülikooli emeriitprofessor akadeemik Agu Laisk. Mõlemad on oma valdkonna suurkujud ning teenäitajad juba mitmele järgmisele teadlaste põlvkonnale.
    Selle maa rahvajuttude varamu on kui värske tuuleõhupuhang
    Piiludes elu mõtte süvahoovustesse
     
    1 minut
  • Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2017
    Eesti parima teadusfoto 2017 esitatud töö 0,7 karaadisest teemandi kristallist.
    Tõnu Pani

    Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2017

    Aastail 2014–2017 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.

    Eesti Teaduste Akadeemia
    10 minutit
  • Soome-ugri loogika
    Soomeugrilased ei mõtle abstraktselt, vaid peavad loogiliseks seda, mis on tegelikkuses kujuteldav.
    Anneli Palo

    Soome-ugri loogika

    Matias Aleksanteri Castrén arvab, et soome-ugri vaimuilmas valitseb eripärane loogika ning me oleme saanud oma ainulaadse eluhoiaku kaasa Uurali nõlvadelt, kust iidsetel aegadel oma rännuteekonda alustasime. Ent ka pärast Castréni jääb lahendamata küsimus soome-ugri iseäraliku loogika teaduslikust paljastamisest. Selle probleemi kallal…
    Art Leete
    4 minutit
Sirp