Toeta

Sotsiaalia

  • Rail Balticu korralikku tasuvusanalüüsi võtta ei ole

    2018. aastal ilmus Barack Obama administratsiooni kuulunud õigusteadlase Cass R. Sunsteini „Tasuvusanalüüsi-revolutsioon“ („The Cost-Benefit Revolution“). Selle kaanelt leiab majandusteadlase Lawrence Summersi arvamuse: „Maailmast saab parem paik, kui järgmine USA president võtab selle tähtsa raamatu üle sügavalt mõtiskleda.“ Ehk oleks Eestiski tark tegu hakata selle raamatu jms varal eesotsas presidendi ja peaministriga juurdlema kulude-tulude analüüsi ehk tasuvusanalüüsi võimaluste üle?
    Poliitiliste valikute langetamise puhul on kasutusel sotsiaal-majanduslik tasuvusanalüüs. Tegu…
    Raivo Soosaar
    6 minutit
  • Maa ei maga. Aastavahetuse mõtteid
    Üks võimalus oleks obelisk öösel ruttu maha võtta ja kusagil mujal üles panna. Tehniliselt oleks see kindlasti katsumus. Aga ega riik ole ka põllumees, kel pole masinaid, et oma saak ära koristada.
    Wikimedia Commons

    Maa ei maga. Aastavahetuse mõtteid

    Kas peab ainult häälte peale mõtlema, kui riigi ja rahva heaolu on kaalu peal? Naistel kohvikuskäik ära keelata, elureform on vaja läbi viia!

    Hent Kalmo
    7 minutit
  • Kahekordselt väljendamatu

    Kahekordselt väljendamatu

    Hea tahtmise korral saaks rääkida ka kolmekordsest väljendamatusest, ja nimelt siis, kui pidada meeles, missuguse määra on saavutanud sekularisatsioon. Pole ju saladus, et Uku Masing, keda selles raamatus korduvalt tsiteeritakse, pälvis Ants Oraselt iseloomustuse „müstiline jumalaotsija“. Sõnapaar pandi kirja möödunud sajandi…
    Ilmar Vene
    5 minutit
  • Universumi uudistaja

    Universumi uudistaja

    Universumit kui ülimalt keerukat süsteemi saab tervikuna mõista vaid holistlikult või koguni teleoloogiliselt.

    Toomas Paul
    7 minutit
  • Hüpetega thanatotseeni poole

    Hüpetega thanatotseeni poole

    Küborgide kaitseks väljaastumine on James Lovelocki poolt mõnevõrra ootamatu, iseäranis ootamatu on aga tõeliselt tehisliku lülitamine evolutsiooni ahelasse.

    Rauno Alliksaar
    5 minutit
  • Viirus, biopoliitika ja posthumanism
    Pavel Kostomarovi telesarjas „Järve äärde“ põgeneb mitmest kärgperest koosnev boccacciolik noor himur seltskond epideemia tõttu lukku pandud Moskvast keset järve asuvale saarele. Ent probleemid ei lahene, ei kao viirus ega surm.
    Kaader sarjast

    Viirus, biopoliitika ja posthumanism

    Kuivõrd koroonaviirus nõuab enamasti krooniliselt haigete ja vanemate inimeste elu, on piiranguteta poliitika biopoliitika, st tegemist on diskrimineerimisega erivajaduse (ableism) ja vanuse alusel (ageism).

    Julia Kuznetski
    6 minutit
  • Õpetamine ja humanitaaria kui valed erialad
    Iga humanitaari südamel on küsimus: millised on inimeste kannatused? Ühiskondlikul tasandil kannatusi, mida põhjustavad vaesus ja töötus ning sool, rassil, seksuaalsusel ja puudel põhinev diskrimineerimine, hoopis süvendatakse. Pildil abistavad naised kodutut Broadwayl.
    Wikimedia Commons

    Õpetamine ja humanitaaria kui valed erialad

    Humanitaaralade „produkti“ ja kasumit ei saa mõõta rahas ega muudes kindlates ühikutes, humanitaaria olulisus avaldub nähtamatutes väärtustes nagu demokraatlik, vaba, salliv, elukõlblik ja jätkusuutlik ühiskond.

    Eret Talviste
    5 minutit

  • Mõistusevarjutus ja kõrvakarvakurtus

    Mis saab siis, kui põrkuvad peatumatu jõud ja paigalt liigutamatu objekt? Ühiskondlikud pinged näivad vahel sama tuliseks kasvavat. Kes vähegi avalikus ruumis toimuvat jälgib, teab, et lahkmeel on sügavalt polariseerunud. Üks koolkond ütleks, et konflikt on edasiviiv jõud ja see, mis ei tapa, teeb tugevaks. Teine pool väidaks, et lahkmeel lõhub, hävitab ja nõrgestab igal juhul ja see, mis ei tapa, teeb vigaseks. Postuumselt kurikuulsaks saanud…
    Mikael Laidre
    4 minutit

  • Turvatunde puudumine teeb meid ebatolerantseks

    Lapsepõlvekeskkond vormib väärtused, mis jäävad suuresti alles kogu eluks. Tajutud turvatundel on siin kõige suurem osa. See on „Maailma väärtuste“ uuringuga (World Value Survey) tuntuks saanud Ronald Ingleharti 2018. aasta raamatu „Kultuurievolutsioon“ („Cultural Evolution“) põhitees. Põhjalikumat ajalist ülevaadet kultuurievolutsioonist raamat ei anna. Teose aluseks on WVS ja Euroopa väärtusuuringu (EVS) raames aastatel 1981–2014 105 riigis korraldatud küsitluste andmed, mis katavad 90 protsenti maailma elanikkonnast.
    Lääne ühiskonnad on…
    Allan Aksiim
    4 minutit
  • Vaakumis filosofeerimise võimatusest – Andrus Tool 60
    Andrus Tool ei tee ühegi teema puhul allahindlust ei iseendale, autorile ega kuulajale. See, et tema ootused loengu kuulajale on suured, võib mõnda heidutada, teisele aga teha nimelt ta loengud paeluvaks. 
    Peeter Paasmäe

    Vaakumis filosofeerimise võimatusest – Andrus Tool 60

    Antiikfilosoofidele oli filosoofia eluviis: koolkonna alusprintsiibid tuli teadmiseks võtta ja ka oma elus maksma panna.
    5. detsembril saab 60aastaseks Andrus Tool, hermeneutikale ja filosoofia ajaloo õpetamisele pühendunud Tartu ülikooli kauaaegne väga inspireeriv ja mõjukas lektor. USA Vermonti ülikoolis Antiik-Kreeka filosoofiat uuriv Riin…
    9 minutit
Sirp