Toeta

Sotsiaalia

  • Miks ma ajakirjanduse eest maksan?
    Lugejana ootame ajakirjanduselt kvaliteeti, mida see kellegi arvates parasjagu ka ei tähendaks. Ajakirjanikud peaksid aga küsima ja küllap küsivadki pidevalt endalt, millist sisu on nad nõus oma nime all avaldama? Kvaliteedist on saanud vestlusteema söögilauas ja diskussiooniallikas professionaalide seas. Mati Karmini tehtud Jannseni kuju Pärnus Rüütli tänaval.
    Oskar Susi / Wikimedia Commons

    Miks ma ajakirjanduse eest maksan?

    Ärimudel, mis põhineb klõpsude arvul, tuleb ümber mõtestada. Võtmeküsimus on, kuidas mõõta, analüüsida ja arvesse võtta iga klõpsu tähendust.

    Sven Anderson
    5 minutit
  • Mis ilm täna on?
    Kullerkuppude kadu ei ole otseselt tingitud kliimast, küll on see seotud puisniitude kadumisega, mille peamine põhjus on inimtegevus – linnastumine ja põlluharimistavade teisenemine.
    Wikimedia Commons

    Mis ilm täna on?

    Mõtisklus sellest, kuidas ja miks muutuva kliima aegu armastada ja hoida Eesti ilma

    Eret Talviste
    6 minutit
  • Kõik on oodatud koju

    Kõik on oodatud koju

    Aldous Huxley võtab ette üsna võimatu – nõrutada välja igavene ja igikehtiv „filosoofia“ erinevate religioonide müstilisest tõelusekogemusest.

    Toomas Paul
    9 minutit
  • Lähis-Ida meediauuringute kirju maailm
    Hiir Farfour: „Me taastame islamikogukonna varasema võimsuse ja vabastame Allahi tahtel Jeruusalemma ning Iraagi ja kõik moslemite riigid.“
    Youtube

    Lähis-Ida meediauuringute kirju maailm

    Suur osa MEMRI tegevusest seisneb tagurlike ning antisemiitlike seisukohtade kajastamises. Tõlgitakse islamivaimulike sõnavõtte, kus siunatakse juute ja homoseksuaale ning õigustatakse naistevastast vägivalda.

    Mihkel Märtens
    5 minutit

  • Tunnismärgid kadunud maast

    Setomaast on tänapäeval saanud uue haldusüksuse ametlik nimi. Nüüd, mil see vajutatakse templina ka kõikvõimalike dokumentide alla, kaasneb selle sõna kasutusega ka paratamatult teatav sundus.

    Petserimaa sõnaga toimub viimasel ajal midagi huvitavat. Selle tähendus muutub. Kõnekeeles olin märganud seda juba mitu aastat. Must valgel torkas muutus mulle esmakordselt silma eelmisel suvel, kui Postimehes ilmus kolmest artiklist koosnev sari eluolust…
    Vahur Aabrams
    5 minutit

  • Lähis-Ida on infosõdade, kallutatud uudiste ja laimu levila

    Lähis-Ida on infosõdade, karistamatult levitatavate kallutatud uudiste ja laimu levila. Pole mingi uudis, et teabel põhinev vaenutegevus ei toimu mitte ainult regioonis endas, vaid see ulatub üle terve maailma. Põhjuseks on suurriigid ja nende kohapealsed liitlassuhted. Taustaks võiks teada, et ajakirjandus Türgis ega Lähis-Ida maades pole nagu meil, kus igaüks, olgu ta vaated millised tahes, võib viisakuse piires neid enamasti igas väljaandes väljendada. Siinsed väljaanded on…
    Hille Hanso
    4 minutit
  • Liivimaalane Friedrich Martens
    Friedrich Martens u 1878. aastal.
    Wikimedia Commons

    Liivimaalane Friedrich Martens

    Martens jäi läbi ja lõhki impeeriumi meheks, ometi oli tema Venemaa ajaloo käsitus rahvusvahelise õiguse kontekstis täielikult eurotsentristlik.

    Lauri Mälksoo, Toomas Hiio
    9 minutit

  • Patriotism ei tohi pimestada mõistust

    Jüri Eintalu: „Opositsioon oleks pidanud Valgevenes valimisi boikoteerima. Lääs oleks pidanud kohe ette teatama, et ei, nii ei lähe.“

    Väidad, et Valgevene presidendivalimiste tulemuste võltsimise kohta ei ole piisavalt tõendeid. Tõsiseid vajakajäämisi Valgevene valimistel sa ju ometi ei eita? Mis on su probleemipüstituse eesmärk? Lääne sekkumisega värvilistes revolutsioonides kaasnevad tõepoolest küsitavused. Ent praegu ei paista kusagilt Sorosi raha või USA energeetikahuvid, need on…
    Valle-Sten Maiste
    10 minutit

  • Timär Seyfullen 1950–2020

    Lahkunud on Timär Seyfullen: tema tegemised on nüüd tehtud ja vaevad nähtud. Kumbagi polnud vähe. Timär – selline on tema nime tataripärane kuju – oli suur mees. Suur selle sõna mõlemas tähenduses: suurt kasvu ja suur ka selle poolest, mis ta tegi ja korda saatis.
    Ta oli kogu Eesti Vabariigi uue aja Eesti tatarlaste liider ja suurema osa sest ajast ka Eestimaa Rahvuste Ühenduse eesotsas. Mulle on…
    3 minutit

  • Hakkab jälle peale

    Filmis „Palm Springs“ on nii romantikat kui ulmet, et pakkuda intrigeerivat, kohati isegi haruldast filmielamust.

    Mängufilm „Palm Springs” (USA 2020, 103 min), režissöör Max Barbakow, stsenarist Andy Siara, operaator Quyen Tran, helilooja Matthew Compton. Osades Andy Samberg, Cristin Milioti, Peter Gallagher, J. K. Simmons jt.
    Filmid, mille tegevustik põhineb ajasilmusel – kõige tuntum neist on vahest „Lõputu küünlapäev“* – rändavad enamasti mööda kaht rada. Need kas siirduvad…
    Laurence Boyce
    4 minutit
Sirp