Toeta

Sotsiaalia

  • Aasia sajand III – quo vadis, India!
    Hindutva ideoloogia kohaselt pidi uus India olema hindude India, muslimid ja teiste religioonide järgijad kuulutati võõrkehaks. Pildil natsionalistlike rünnakute käigus 2020. aasta algul põlema süüdatud hoone muslimite elurajoonis Delhis.
    Wikimedia Commons

    Aasia sajand III – quo vadis, India!

    Indias süveneb apartheidipoliitika. Muslimi meestel keelati abielluda ja isegi suhelda hindu naistega.

    Märt Läänemets
    8 minutit
  • Riigivalitsemine vajab uuenduskuuri
    Valimisseaduses võiks reserveerida viiendiku riigikogu kohtadest erakonna­välistele kandidaatidele akadeemiliste ja erialaste ühenduste ning loomeliitude esindajate seast. Pildil Toomas Kiho ja Tõnu Tepandi loomeliitude pleenumi 25. aastapäevale pühendatud üritusel.
    Teet Malsroos/Õhtuleht/Scanpix

    Riigivalitsemine vajab uuenduskuuri

    Erakondade keskendumine omavahelisele võimukonkurentsile ja oma huvidele soodustab poliitikute võõrandumist, suurendab ühiskonnas vaenu ja umbusu levikut ning kobestab pinnast populismile.

    Marju Lauristin
    9 minutit
  • „Dekameroni“ autori kuulsad naised
    Üks Boccaccio kuulsatest naistest, kreeka mütoloogias Odysseuse kaaslased sigadeks muutnud nümf Kirke. Illustratsioon Boccaccio „Kuulsate naiste“ 1541. aasta saksakeelsest väljaandest.
    Wikimedia Commons

    „Dekameroni“ autori kuulsad naised

    Jumalaema jääb Boccaccio raamatus ilmumata: kuulsuse lähteks tunnistab autor mitte ainult vooruse, vaid kõik silmahakkavad teod, olgu need missugused tahes.

    Ilmar Vene
    9 minutit
  • Lurich – moderniseerumise tunglakandja
    Mees, kes näitas, et tahte läbi saab suureks väikenegi, võib-olla ei vajagi suuremastaabilist jäädvustamist kivisse ja metalli. Üle kiviplaadi libisev vari, mis ületab pikkuselt Lurichi figuuri, on sümboolses mõttes võimas, märkides sellest hämmastavast inimesest jäänud jälje mõõtmatust. Pildil Lurichi Amandus Adamsoni tehtud miniatuurne mälestussammas Pirita teel.
    Wikimedia Commons

    Lurich – moderniseerumise tunglakandja

    Ajaloonarratiiv on keskendunud vaimuväljale ja poliitilisele mõttele. Mõistmaks, millised jõud ja impulsid on inimesi suunanud, tuleb uurida ka spordiharrastust.

    Riho Paramonov
    9 minutit
  • Feminism ja poliitiline olukord Türgis
    Sanem Güner: „Olen kogenud, et mida enam kaasame naisi poleemikasse küsimustes, nagu julgeolek, areng, keskkond jne, seda parema poliitika saame.“
    Erakogu

    Feminism ja poliitiline olukord Türgis

    Sanem Güner: „Isegi paikades, kus islami jälg on palju sügavam kui Türgis, on alati esinenud naisliikumisi ammu enne, kui läänes kujunes naisliikumisest selge omaette nähtus.“

    Hille Hanso
    9 minutit
  • Pandeemia narratiivid
    Narratiiv inimese tervise ülimuslikkusest jätab õhku küsimuse, miks pole kogu pandeemia-aasta jooksul kuuldud pöördumist, mis tähtsustanuks inimese võimalusi ise oma immuunsust tugevdada, et vähendada nakkushaiguste, sh koroona põdemise riski.
    Wannapik Studio

    Pandeemia narratiivid

    On surmajuhte, millega oleme justkui leppinud ega pea vajalikuks rääkida humaansuse puudumisest, isegi kui need on niisama palju välditavad kui mõned teised.

    Mathura
    7 minutit

  • Riigi tagasirullimine

    Neoliberalismi tagasitulek on mitte väike samm edasi, vaid suur samm tagasi.

    Hiljuti kokku lepitud riigi eelarvestrateegia kinnitab, et riik on asunud jõuga teostama kärpepoliitikat. Selle illustreerimiseks ja õigustamiseks tsiteeris rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ETV saates „Esimene stuudio“ kärpe­paradigma ema Margaret Thatcherit: „Kui kõigi teiste raha on ära kulutatud, siis ühel hetkel ei jää muud üle kui tuleb küsimus maksude tõusust.“1 Niisiis, tere tulemast (tagasi) Eesti riigivalitsemisse,…
    Sandra Haugas
    3 minutit

  • Kultuuriehitistest minevikus ja tulevikus

    Riigikogu nimekirja pääsemine ei ole kellelegi elu ja surma küsimus. Valdav osa kultuurile vajalikust on viimase veerandsajandi jooksul ehitatud kultuurkapitalist sõltumatult.

    5. novembril 1996 võttis riigikogu vastu otsuse „Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahvamuuseumi ehitamise kohta“. Otsusega määrati muusikaakadeemia ehitamise lõpptähtajaks 1999. aasta, kunstimuuseumi ehitamise algusajaks 1999. aasta ja ERMi ehitamise alguseks aasta 2002. Ehituste finantseerimise allikaks määrati riigieelarve ning kohustati valitsust…
    Jaak Allik
    5 minutit
  • Selgus saabub jaanipäevaks
    Aadu Must: „Meie arusaam seadusandja tahtest on, et rahastada tuleb seda, mis on ette nähtud võimalikult laiale huviliste ringile.“
    Tairo Lutter / Postimees Grupp / Scanpix Baltics

    Selgus saabub jaanipäevaks

    Aadu Must: „Anname endale aru, et tahaks küll teha väga häid otsuseid, aga peame valima kõigest rahuldava ja hea vahel.“

    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Esimene ja teine Eesti – müüt või tegelikkus?
    Nagu muu maailma populistide juhid, ei pärine ka siinsed EKRE juhtfiguurid nn teisest Eestist, keda nad väidetavalt kaitsta ja hoida tahavad. Pildil EKRE kongress mullu juulis.
    Teet Malsroos/Õhtuleht/Scanpix

    Esimene ja teine Eesti – müüt või tegelikkus?

    Sotsiaalteadlased, kes püüavad üles äratada teise Eesti nimelist kolli ja otsivad hoolega vaeseid ja viletsaid kui suurt gruppi, teevad meie ühiskonnale ja poliitilisele kultuurile karuteene.

    Jüri Saar
    9 minutit
Sirp