Toeta

Sotsiaalia

  • Antagonistlik rebend. Kaks filosoofiat.
    Jüri Lipping: „Oidipuse loos on liiga vähe tähelepanu pööratud sündmusele, mis filosoofilises plaanis on ehk kõige kaalukam. See on kohtumine sfinksiga, koletu olendiga, kellest õhkub korraga ülimat kerglust ja tapvat tõsidust, erootilist frivoolsust ja eksistentsiaalset fataalsust, osutub inimliku identiteedi problemaatiliseks figuuriks – küsimuseks, mis on võimeline meil lõpmatult käest libisema.” Fernand Khnopffi maal „Sfinksi hellitused“, 1896.

    Antagonistlik rebend. Kaks filosoofiat.

    Jüri Lipping järgib kriminaaluurija meetodit, mille tuumaks on „kuriteopaigast hargneva tekstikoe sümptomaatiline lugemine – kaudsed vihjed, tühised asjaolud, vaikused ja väljajätud“.

    Margus Ott
    12 minutit

  • Kultuuriavalikkuse pöördumine Eesti Vabariigi riigikogu poole

    Austatud rahvasaadikud, palume teil toetada kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühendava nüüdisaegse kultuurikeskuse ehitamist Tartu südalinna.
    Ülikoolilinn ja laulupeo häll Tartu saab peatselt Euroopa kultuuripealinnaks, kuid iseseisvuse taastamise järel pole südalinna ehitatud ühtki uut väärikat kultuurihoonet. Tartu kultuurikeskusega ühendataks parimal moel tungiv vajadus ja harukordne võimalus.
    Plaanitava kultuurikeskuse asukoht on suurepärane: see ehitataks Emajõe kaldapealsele, oleks ümbritsetud pargipuudest ning jääks linnarahva ja külaliste loomulikule liikumisteele. Nüüdisaegne kaht eri kultuuriinstitutsiooni, kunstimuuseumi…
    11 minutit

  • Sallivuse mitu palet

    Lääne ühiskonna õigustatud püüdes saavutada suurem sallivus ja võrdsus on midagi läinud viltu – poliitilisest ja eetilisest mõõtmest on saanud üks.

    Maailma on raske ette kujutada aruteluta sallivusest ning vajadusest tunnustada rassilisi, usulisi, kultuurilisi jm eripärasid. Olen pühendanud suure osa oma elust meist geograafiliselt kaugete kultuuride ja usundite uurimisele ja vahendamisele, elanud riigi „äärealadel“ Indias ja Filipiinidel ning tinglikult kuulunud oma maailmavaatelt,…
    Mathura
    7 minutit
  • Veel kord upanišadidest, emotsioonideta
    Kokku on upanišadi Indias loetud üle kahesaja. Põhilisteks peetakse siiski vaid neid kümmet, mille on tõlkinud Mait Raun. Selle valiku tegi VIII sajandi paiku elanud õpetlane Šankara, kelle upanišadide kommentaarid on vajutanud hilisemale uurimisloole omamoodi teoloogilise pitseri. Pildil Šankara jüngritega Raja Ravi Varma maalil.
    Wikimedia Commons

    Veel kord upanišadidest, emotsioonideta

    Nii nagu uurijal, on ka tõlkijal vabadus otsida uusi lahendusi, ja seda on Mait Raun teinud, loobudes mitmetest harjumuspärastest vanaindia mõistete eesti tõlkevastetest.

    Ülo Valk
    7 minutit

  • Püha Kultuuri kiusamine?

    Kui muuseumid suletakse enne kaubanduskeskusi, on see sümptom, et kultuur jäetakse selles valitsuses üksi.

    Kolmapäevast alanud uued piirangud võtsin vastu nagu muuseumiinimesed suure hämmastuse ja meelehärmiga. Ööklubid, mõistetav. Muuseumid ja teatrid – mis asja!? Miks suletakse koroonaohus esmalt asutused, kus piisknakkus levib vähemal määral kui kõigis teistes avalikes asutustes? Kaubanduskeskused ja jõusaalid võivad seevastu olla lahti: rahumeeli saab käia kaupu näppimas ja stressi välja…
    Aleksander Metsamärt
    4 minutit

  • Sündsuse rajajoon

    Eesti indoloogia vastne puhang toob ja tõotab ridamisi uusi saavutusi. Tähisnäiteiks on hiljutised „Avatud Eesti raamatu“ ja Ilmamaa ühisüllitised „Manu pärimus“ ja „Upanišadid“. Mõlemad väärivad tunnustust kui autori pika ja andunud pühendumuse viljad, ülirasked ja keerukad tõlke­panused. Kuna iga traduttore on paratamatult mitte ainult ümberpanija, vaid ka tõlgendaja, peab õiglaselt arvestama muundusi ja moondusi (traditore), tõlkija sihiseadmisi ja pürgimusi, selmet mingit kaano­nit normiks suruda.
    Tarbijaskonna koosseis võib…
    Jaan Puhvel
    1 minut

  • Välispoliitikas on roll kokkusattumusel: Alfred Ruthe

    Ruthe oli üks vähestest Eesti aukonsulitest, kes osutas konsulaarasutuse sulgemisele vastupanu ja pidas pärast Eesti iseseisvuse kaotamist vastu veel kolm kuud.

    Tänavu tähistavad Eesti ja Jaapan riiklike suhete 100. aastapäeva. Selle sündmuse valguses on paslik arutleda ühe vähe kajastatud teema üle, milleks on Eesti konsulaarasutus Dairenis ja aukonsul Alfred Ruthe (1889–?) tegevus. Ka riikidevahelised suhted saavad alguse inimestest ning Ruthe oli viimane, kes Eesti…
    Kirill Jurkov, Ene Selart
    5 minutit
  • Ebavõrdsust tootev Tallinna eliitkoolipoliitika
    Mida tunneb üks väike laps, kes on teinud oma parima ja siis talle öeldakse, et see ei ole piisav. Mitte lihtsalt et see võib terveks eluks meelde jääda, vaid jääbki. See on pauk terveks eluks.
    pixy.org

    Ebavõrdsust tootev Tallinna eliitkoolipoliitika

    Sotsiaal-majanduslikult paremal järjel perede lapsed koonduvad ühtedesse ja mahajäänud perede järglased teistesse koolidesse, koolisüsteem kihistub.

    Sandra Haugas
    9 minutit
  • Lääs ja Venemaa: „Ise oled!“
    Kataloonia tosinkond liidrit istub vanglas, summaarse karistusega üle saja aasta, ühe isiku kohta keskmise karistusega üle 11 aasta – seda referendumi korraldamise eest. Pildil protestiplakat FC Barcelona ja Milano Interi vahelise jalgpallimatši avatseremoonial 2. oktoobril 2019.
    Wikimedia Commons

    Lääs ja Venemaa: „Ise oled!“

    Ei näe sugugi välja, et lääs oleks moraalselt nii heal positsioonil, et inimõiguste ning ajakirjandus- ja sõnavabaduse küsimustes teistele epistlit lugeda.

    Jüri Eintalu
    5 minutit

  • Nukrus kulutatud raha, raisatud paberi ja tühja töö pärast

    Indoeuroopa keeltes, mille hulka sanskrit kuulub, ei peeta halvaks stiiliks, kui samas tekstiosas kasutatakse läbivalt sama tegusõna, eesti keeles on aga pidev sõnakordus halva stiili tunnus.

    Upani.sad’ide eestikeelse tõlke ilmumisest kuuldes valdas mind ootusärevus, ent trükisooja raamatut käte vahel hoides ja sirvides haarasid mind segased tunded. Nõutus. Pettumus. Nördimus. Jahmatus. Mitu päeva möödus selle tähe all. Kuni sai selgeks kõik, mis valesti. Sellest…
    Martti Kalda
    8 minutit
Sirp