-
Igaühel on oma isiklikud eesmärgid, foobiad ja fiiliad, mille kasuks sõna võtta. Neid mõistagi ei saa kirjanike liidu agendasse suruda. Aga on ilmne, et kui on tegemist suurte eesmärkidega, siis on kollektiivne protest võimsam kui üksikute protestide summa.
Kirjanike liit on ajanud majandusasju. Meil on Käsmu puhkemaja, on väliskontaktid, on loodud kirjanduse teabekeskus, mille kaudu esimest korda hakatakse sihipäraselt Eesti kirjandust tõlkima. On väiksed vastastikused…
-
Tuleks ehk üle korrata triviaalsevõitu tõdemust, et ajalugu ei saa kunagi valmis ja muutub pidevalt. Seda enam, et demokraatlikus riigis ei panda valimistel lüüasaanuid seina äärde, vaid neil lastakse seestpoolt rõõmsasti edasi õõnestada.
Me ei tea, milliseks Euroopa Liit kujuneb. Siinkohal juhiksin tähelepanu ainult ühele viimasel ajal ootamatult silma torkavale tendentsile, mis EL olemust ähmastab ja tänu millele ka ?eurodesintegraatorite? tegevus võib omandada lihtlabasest jonnist…
-
Tänaseks on küsimärgi alla pandud töökohad päästetud, 1000 õppejõu kohta taastatud ning peaminister Jean-Pierre Raffarini lubadus tõsta teadusuuringute finantseerimine 2,5% SKP tasemele võibolla isegi garanteeritud. Alain Trautmanni, kollektiivi Päästke Teadus esindaja sõnul on verejooks peatatud, kuid tegelikud otsused seisavad alles ees. Aasta lõpul ootab ees teaduse uue arengukava hääletamine. Prantsuse intelligents on mures, sest kahekordse jõuga (Prantsuse poliitikas on see erakordne olukord, kus nii rahvusassamblee kui…
-
Suurele osale sionistidest oli juudi minevik midagi, millest pidi end lahti rebima, oli alanduse, vaimupimeduse ja tooruse ajalugu. Nii on sionism üks XX sajandi suurtest ?futuristlikest? liikumistest, mis püüdsid inimesi vabastada mineviku, ?passeismi? koormast ja niimoodi kergendatutena paisata helgesse tulevikku. Selles mõttes on Ida-Euroopa juudid ja eestlased üksteisele palju sarnasemad kui võiks arvata. Mõlemad on püüdnud heita endalt musta mineviku, et nii saada uueks, vabaks, kaasaegseks…
-
Hiljuti rebenes kuliss paarist seni üsna kindlana tundunud kohast. Selgus, et tegelikult ei täidagi ETV venekeelne programm venelaste integreerimise õilsat eesmärki. Teiseks, näha on, et üldrahvalikule toetusele ja meediahuvile vaatamata ei täida muusikal reklaamitud põhieesmärki: ei tekita piisavalt seda va krabisevat, vaid hoopis kahjumit. Et venelased tuleb integreerida ja et õige kultuur on staadioni mõõtu ja kasumlik, seda on kuulutatud viimased viisteist aastat. Ja nüüd äkki…
-
Sirp muidugi ei arva, et president Rüütel näiteks Maldiividele sõja võiks kuulutada. Aga on olemas kas või needsamad rahukaitsemissioonid. Siiani on Eesti neis osalenud ÜRO või NATO egiidi all või siis koos mõne võimsama riigi vägedega. Aga elu võib olla ses suhtes täis ootamatusi. Äkki seisab Eesti ühel hetkel silmitsi väljakutsega, mis ei lähe korda NATO ülejäänud kahekümne viiele riigile. Kujutleme näiteks, et Venemaa on otsustanud…
-
Maailma julgeolekuarhitektuur püsib jätkuvalt Teise maailmasõja pärandil. Võitjariigid jagasid oma huvides maailma ümber. Külm sõda tõi küll kaasa globaalse sõja ohu ja arvukalt väiksemaid sõjakoldeid erinevates maailma paikades, kuid jõudude tasakaal tagas läänemaailmale siiski pikaajalise rahu. Tõsi, idaeurooplaste vabaduse hinnaga. See rahu oli sedavõrd püsiv, et lääneriigid võisid totalitaarsest naabrusest hoolimata arendada demokraatiat. Külma sõja lõppedes oli ehk tõesti põhjendatud illusioon, nagu ei oleks liberaalse demokraatia…
-
Tänapäeva folkloristid nimetavad ?võltsitud ja kokkukirjutatud teoste esitamist tõelise folkloori nime all? võltspärimuseks (fakelore). Kummatigi oli Macphersoni tehtul tohutu mõju. Ükskõik, kas Ossiani puhul oli tegu folkloori või feiklooriga, ärgitas see kogu Euroopas huvi lihtrahva poeesia vastu. XVIII sajandi uusklassitsism oli toetunud eranditult vanakreeka ja -rooma klassikalistele eeskujudele. ?oti mägismaa suulise poeesia esiletoomise võimalus tähendas seda, et eepiline luule ei pärinegi üksnes antiigist, vaid ka kaasaja…
-
Vahemere lõunarannik on Brüsselist vaadatuna selgelt eelisseisundis. Selleks on mitu põhjust. Esiteks on Euroopa Liidu praegustel liikmesriikidel kauased koostöösidemed just Vahemere lõunaosa maadega. Nendega on sajandeid kaupu ja kultuurimõjusid vahetatud. Lisaks on kõik Vahemere lõunaranniku riigid olnud XIX ja XX sajandil Lääne-Euroopa suurriikide kolooniad, mistõttu neid seovad Euroopaga ka institutsionaalsed sidemed. Inglise ja prantsuse keel on jätkuvalt ametlik keel paljudes piirkonna riikides ning islami fundamentalismist hoolimata…
-
Juudid on mõjutanud maailma arengut meeletult. Kuid eelkõige diasporaa juudid. Poliitika, majandus, teadus, kunstid, ajaviide ? need ei oleks sellised, nagu nad on, ilma diasporaa juutideta. Mooses, Maimonides, Nostradamus, Luis de Santangel, Don Isaac Abravanel (kaks viimast on tuntud Kolumbuse Ameerika reisi finantseerijatena) Rothschildid, Spinoza, Jacques Offenbach, Gustav Mahler, Trotski ja Sverdlov, Herbert Marcuse, Max Born, Oppenheimer, Milton Friedman, Ludwig Zamenhof, Abraham Maslow, Proust, Gershwin, Houdini,…
