-
Veel üks kõrvutus, leitud 3. juuni Äripäevast. Eksisteerib asutus, kümme aastat riigile absurdselt kõrge hinnaga ja avaliku konkursita autonumbreid valmistanud AS Number, mille üks omanik on teede- ja sideministeeriumi ekskantsleri Ruth Martini elukaaslase (NB, mitte abikaasa!) Enn Sarapi poeg Toomas, kes on koos isaga ka kõnealuse aktsiaseltsi neljaliikmelises nõukogus. On selgunud, et üle kolme miljoni krooni dividende teeninud ASi tegevus võib sisaldada ?kuriteo tunnuseid?. Jah, Kaevatsi…
-
Aga kas see objektiivsus on tõeline?
Mu meelest on iseennast imetlev, piitsutav, kadetsev jne. eesti ajakirjandus lähemal ajakirjanduse tõsiolemusele kui nn. objektiveeriv lääne press. Kas ma üht saksa või rootsi lehte lugedes ikka tajun tegelikku objektiivsust või puistatakse mulle puru silma, sest ma ei mõista ei tausta, kujundeid ega stiilierinevusi? Pisutki süvenedes ja heade sõprade abi kasutades võib üsna ruttu aru saada, et objektiivsus on suuremalt…
-
Sama kehtib ka saksa eliidi suhtes. Hitler ei tulnud võimule üksnes alandatud rahva revanðistlikke kirgi valimisteks üles küttes, vaid ka saksa tööstus- ja pangaeliidi toel. Kas haritud ja rafineeritud mehed tõesti ei mõistnud, milline viitsütikuga pomm on peidus natside inimvaenulikus teoorias?! Ei, nad olid sama kanapimedad kui vene intelligentsed härrad sajandi algul. Kes siis muu kui saksa eliit kannab vastutust selle eest, et ida poolt tulnud…
-
Sellises kunstikontekstis on muutunud ka kaasaegse kunstiga tegelevate institutsioonide roll. Nad pole enam lihtsalt kunsti näitamise kohad, vaid eelkõige tootjad. Just nemad määravad selle, mida väärtustatakse selle kaudu, milliste kunstnikega nad töötavad, mida nad näitavad jne. Kuraatorid on need, kes loovad mingisugustki selgust äärmiselt mitmekesises ja rahvusvahelises kaasaegse kunsti pildis ühte või teist nähtust näituste kaudu avades. Kaasaegsest kunstiinstitutsiooni peaks võrdlema seega rohkem teatri või Eesti…
-
Teine, põhimõtteliselt erinev seletus ei näe rahva poliitikavõõrust dramaatiliselt, vaid positiivse normina. See ütleb, et iga normaalse inimese mõte liigubki vaid kodu, kõrtsi ja kapsamaa vahel, olmelises ja seltskondlikus lähiruumis. Selle versiooni elitaarsem võrdkuju on veiniklubi või tüüp glamuuriajakirjast, elumõtteks nahahooldus, autod, söömine-joomine ja ðoppamine. Probleemitsev või lihtsalt ?suures plaanis? mõtlemine on tolle muretu hedonistliku eluvaate kontekstis vaid märk ?probleemitseja? isiklikest muredest ja saamatusest.
Nende…
-
Võitlus grafitite vastu sobib orgaaniliselt Res Publica laiemasse rünnakuplaani üldnimetusega ?Kord majja!?. Rohke vabadus muudab meie noorsoo lodevaks. Kuna aga rahvas on pikkade aastate vältel grafititega kahjuks mõnel määral harjunud ja need on tema hallis talupoeglikus elukangas vähesed värvilised laigud, siis tuleks teostada likvideerimist järk-järgult. Kõigepealt tuleks keelata värviballoonide müük noortele alla 18 aastat ja pärast kella 23.00. Siis tuleks neile soolata tubli aktsiisimaks. Müüa tuleks…
-
Üks hiljuti Brüsselis avaldatud uurimus nendib, et nii teemad kui kandidaadid määravad praegustel valimistel 25 liikmesriigi siseriiklikud olud. (Sebastian Kurpas, Marco Incerti, Ben Crum. Preview of the 2004 European Parliament Elections ? EPIN Working Paper, No. 11, May 2004). Kurpas et al kinnitavad käibetõde, et tegemist on sisuliselt ?teisejärgulise siseriikliku mõõduvõtmisega?. Sama käibetõde ütleb siiski, et erinevalt tavavalimistest kalduvad hääletajad julgemalt valitsusparteisid karistama.
Vanas ELis…
-
Kindlasti kuulus niisuguste aegade hulka Eesti taasiseseisvumine, kui meie loovisikute aktiivsus oli legendaarne. Ent säärased ajad ei kesta kunagi lõputult. Kui olukord stabiliseerub, siis pöörduvad vaimuinimesed reeglina kergendustundega oma erialaste probleemide juurde. Nende asi oli strateegia, taktika on poliitikute rida.
ELi laienemine kuulub ilmselt paradigmaatiliste muutuste hulka. Ja niihästi Euroopas kui Eestis ongi kultuuriinimesed oma arvamust avaldanud. Aga mitte väga intensiivselt. See on märk. Mu meelest…
-
?Ökoloogia? sõna ise tuleb mõistagi samast kreeka tüvest, kust ökonoomia või ökonoomika (tõsi, ökoloogia-ökonoomia vahekord pole just sama, mis astroloogia-astronoomia oma). See kreeka tüvi on oikos, mis tähendab koda, maja, majapidamist, kodakondseid, perekonda, ka pühakoda. Nõnda võiks ökoloogiat piltlikult nimetada teaduseks looduse majapidamisest, nii nagu ökonoomia ehk eesti keeles majandusteadus uurib inimühiskonna majapidamist. Nii et kui ökoloogiale katsuda leiutada otsest vastet sarnaselt majandusteadusega, siis võiks see…
-
Mis üldse toimub ummikus peale tuututamise, tegelikult? Põhiline, ummikus inimestel jääb palju initsiatiivi üle. See vallandub mitmel moel: ühed otsivad asendustegevusi, teised kõrvalteid, kolmandad üritavad rammida. Vahet pole, kas tegu on sotsiaalse ja globaalse ummikuga või mõne tolli- ja piiripunktiga arenguriikide vahel. Asendustegevus on sama: varastatakse, juuakse ja kakeldakse, pakutakse ja tarbitakse intiimteenuseid, käiakse puu taga loodusega kohtumas. Samad on ka kõrvalteede otsimise mõte ja meetodid:…
