-
?Mõned kultuurid määratlevad end religiooni, mõned rassi ja mõned ühiste väärtuste põhjal. Aga Eesti määratleb end keele järgi. Selleks, et eestlastest aru saada, peab nende keelt oskama.? (Paul Goble, PM 27. VIII). Pole ühisväärtusi? Väikerahval, kes on pidanud end vaheldumisi ühe või teise vaenujalal oleva poole silmade läbi määratlema, on ühisväärtustega tõesti kehvad lood. Me ei tea eriti täpselt, kes me oleme. See-eest teame, kes me…
-
?Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni? (Ilmamaa, 2004, 686 lk) on targa mehe muhe ja mõistev panoraampilt eesti elu teisenemisest läbi aegade, kus kõik on kõige ja kõigiga seotud.
Leebust võib kohata mis tahes sündmuse silmitsemisel. Näiteks Põhjasõja tulemuse hindamisel. Talve leiab, et Uusikaupunki rahulepinguga säilitas rüütelkond kohalikud seadused ja omavalitsusliku autonoomia, saksa keele ja luterliku kiriku, mis tagas Balti kubermangudele nende lääneliku ilme ja kultuurikontaktid,…
-
ISEA kontekstis on mõneti teist laadi para-doks, et uute meediarakenduste teke lähtub just samadest eeldustest või on pigem nende eelduste üks kõige võimsamaid apoteoose. Pidev uute väljendusvahendite ja -võimaluste otsing viib uue meedia ja kunsti kokku ning teeb neist tänuväärsed partnerid.
Kõige huvitavam antud suhte puhul on aga see ?paradigmaatiline muutus?, mis uue meedia tööstusliku arendamise osas on viimastel aegadel aset leidmas. Et uued meediatehnoloogiad ei…
-
Liitlasi ei maksa siin süüdistada. Need, kes mitte midagi ei teinud oma rahvaste pääst-miseks, olid Balti riikide valitsused. Läänel pol-nud ju ei Teheranis ega Jaltas võimalik Staliniga vaieldes viidata ühegi Balti riigi valitsuse okupatsioonivastasele otsusele! Stalinil oleks aga olnud terve kaust Pätsi jt. allkirjaga dokumente. Või siis pidid nad toetuma näiteks Uluotsa valitsusele, kes mobiliseeris eesti mehi Saksa väkke, sealhulgas SSi!
Millist osa täpselt etendas reetmises…
-
Siinkohal tuleb igati nõustuda Kalle Muuli kirjutisega Postimehes, et sportlane on esineja, kes peab publikuga arvestama ja kellele ei ole lubatud pirtsutamine ja pepsutamine ka kaotuse korral. Sportlane on artist ja avaliku elu tegelane, kes võisteldes resp. esinedes teeb muuhulgas ka oma igapäevast tööd. Massid huvituvad spordist sellega kaasnevate emotsioonide tõttu. Tippspordil kui asjal iseeneses on sama vähe praktilist eesmärki kui mängul või kunstil. Cargobus on…
-
Tallinna kongressi lõpptekstis ei mainita rahvaste enesemääramisõigust nagu Budapestis 1996, mil lootus Jeltsini-aegse Venemaa demokratiseerumisele oli suurem. Ei mainita otsesõnu venestamist, kuigi ettekannetes seda sõna ei peljatud, õhtuvestlustest kõnelemata. Kuid selgelt on kirjas, et inimõiguste ning põlisrahvaste õiguste kaitse ei ole ühe või teise riigi siseküsimus, vaid see on rahvusvahelise avalikkuse küsimus, mida ka tuleb käsitleda rahvusvahelistest õiguslikest standarditest lähtudes. Selgelt deklareeris kongress oma vastuseisu sellisele…
-
Selles suhtes nähakse perspektiivi kõikide riikide koostöös mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, eelkõige Euroopa Nõukogu ja OSCE raames ning Ungari, Soome ja Eesti puhul ka Euroopa Liidu raames.
Viimasel ajal on täheldatud enamiku soome-ugri ja samojeedi rahvaste rahvaarvu vähenemist ning nende keelte kasutussfääri ahenemist. Eelkõige on kaotajaks olnud noorem põlvkond seal, kus ta on ilma jäetud sotsialiseerumisvõimalustest oma rahvuskultuuri raames.
Kujunenud olukorrast lähtudes peab kongress vajalikuks võtta järgmisi meetmeid:
…
-
Meenutame alustuseks kõige lihtsamaid asju. Autosid oli viit-kuut sorti, päevalehti kaks, kaupade valik poodides üliväike jne. Kõik oli teada ja tuntud. Meenutagem, kuidas inimesed uudistasid juhuslikult hotelli ette pargitud välismaist autot. Ja sündmusi toimus vähe. Mõned paraadid, millest kõik oli ette teada, töö juures sünnipäevad, saunajoomingud, suursündmuse tasemele tõstetud harvad õhtused käigud restorani jne.
Raamatuid ilmus nii vähe, et pea kõigega tutvuti, sama kehtis uute…
-
Robert Kagan, Paradiis ja jõud. Inglise keelest Marek Laane. Tänapäev, 2004.
?Paradiisi ja jõu? mõtestamisel on oluline märkida, et selle sünnilugu jääb tänasest rohkem kui kahe aasta taha: esimene versioon Euroopa ja USA vastanduvast julgeolekuloogikast (Kagani sõnastuses strateegiline kultuur) avaldati Policy Review 2002. aasta juuninumbris
(http://www.policyreview.org/JUN02/kagan.html).
Lahkarvamuse tõi kaasa USA poolt avalikult esitatud nn. domineerimise ja ennetava löögi kontseptsioon, mis lubas anda teistele…
-
?Looduse poolest? liberaali õnneks ei koorma põhjuslikkus, reaalsustaju ja (ajaloo)mälu. Tema enesetunde ja maailmakirjelduse alus on sekretoorne, meenutab ?mõtteviisilt? kana, kellel parajasti rasvane vihmauss silme ees vingerdab: sellele ta keskendub, seda ta nokib, lähtudes omaenese hormonaalsüsteemi signaalidest. Sellist sekretoorset liberalismi on palju, sest kehakeemiatki esineb rohkesti, eriti tormilisel ja tasakaalustamata kujul murdeeas.
Innustudes peamiselt omaenese keha meeldivatest ja ebameeldivatest mulksudest, saab verisulis ?liberaal? asjade ja…
