-
Hea küll, lihtsalt väga rumal jutt ühe koolijuhi suust, mis näitab, et inimene ei ole valgustusaadetest, millest üldhariduskoolide laiem levik üldse kunagi alguse sai, siiani aru saanud. Aga hullem veel: tegu on ühemõtteliselt selge üleskutsega vihkamisele ja vägivallale! (Või kas, kas keegi suudab ette kujutada süütu inimese isoleerimist ühiskonnast ilma vägivallata?)
Õnneks sain mina omal ajal aabitsa, kus polnud sõnagi liigisäilitamise kohustusest ega instinktide ülimuslikkusest inimeseks…
-
Ütlen ausalt, et ma ei tea täpselt, kuidas peaks jumalikest asjadest kõnelema. Pealegi on olemas jaburalt tark kõnekonks, et oluline ei olegi see, mida meie Jumalast mõtleme, vaid see, mida Jumal meist mõtleb. Aga nii monumentaalset loogikat(?) ei suutnud lõpuni imiteerida isegi mitte Sherlock Holmes, kuigi ta tegeles muu hulgas ka selle probleemiga. Nimelt Holmes, kes nägi ühes novellis (?Laevastikuleping?) roosi, asus aquinothomaslikult arutlema, et see…
-
Need on needsamad türklased, kelle tänased järeltulijad pretendeerivad Euroopa Liitu astumisele ja kelle sinna kutsumise suhtes on positiivselt häälestatud (vt. kas või Postimees 6. V) Eesti poliitikud eesotsas verivärske eurovolinikuga.
Meie poliitikute selline suhtumine oleks mõistetav, kui nad kannaksid endas järjekindlat leppimise ja andestamise vaimu. Kuid kas pole mitte nemad need, kes lakkamatult meenutavad Euroopale ülekohut, mida meile on tekitanud Nõukogude Liit? Kas mitte nemad ei…
-
Bolševikud tõmbasid omal ajal Kaukaasias meelevaldseid riigipiire, mille resultaadiks on näiteks armeenlaste ja aserite konfliktid. Araabia-Iisraeli piirivaidlused on aga eeskätt XX sajandi Inglise kolonisaatorite ponnistuste tulemus.
Pärast Bar-Kohba ülestõusu mahasurumist roomlaste poolt 135 a. p.Kr. ja iseseisvuspüüdluste nurjumist pidi suurem osa juute elama diasporaas. Imperaator Hadrianus nimetas nende maagi ümber Palestiinaks. Ometi pidasid juudid Eretz Iisraeli 1800 aastat enda maaks ja tahtsid Jeruusalemma tagasi tulla. Tõsi, teatud…
-
Kui suur osa meie planeedi inimestest tegelikult elab tolle pateetilise ja ulja, noolena tulevikku suunduva aja ?sees?, klaasi ja betooni, börsiinfo ja tehnoloogiaimede ilmas? Või ideoloogide poolt vahule klopitud ?euroajas?, millest teatavasti ei tohi maha jääda või välja kukkuda, millega sünkroonis, ?lääne moodi? on soovitav mõelda? On?s poliitilises retoorikas domineeriv ülev-võimukas, põhiliselt makromajanduslik ajakontseptsioon tõesti kuidagi tõesem või tähtsam kui mingid muud? On ju inimesel veel…
-
Nii et ei ahista musta meest ühti üksnes ?suur valge isa?.
-
Pantvangidraamadest on harilikult tehtud maailma hirmutamiseks mõeldud amatöörvideod, mida näidatakse kõigepealt mõnes araabia telekanalis. Oleks ikka hirmus, kui näeksime ühel õhtul, kuidas Kohilast või Kanepist pärit seotud silmadega noormees istub maskidega automaaturite vahel ja pobiseb hirmust pea meelemärkuseta talle suhu pandud sõnu. Ei tea, kas see midagi aitaks, kui eesti noormees oskaks niipalju inglise keelt, et suudaks araablastele jutustada, kuidas Eestit on okupeeritud ja annekteeritud? (Naerukoht.)…
-
Viimase kolmeteistkümne aasta jooksul on Eestit külastanud kõikide Läänemere-äärsete naaberriikide presidendid või kuningad, peaministrid, välisministrid ? paljud korduvalt, paljud tseremoniaalse külaskäiguna ainult selleks, et kinnitada heanaaberlike suhete püsivust. Üks erand on siiski: Venemaa Föderatsioon. Kordagi ei ole Eestit külastanud VF president. Välisminister ja peaminister on käinud kumbki korra. Sealjuures ei tulnud Kozõrev 1993. ega Fradkov 2004. aastal Eestisse mitte Eesti pärast, mõlemad osalesid Läänemere maade tippkohtumisel.
…
-
Sirp arvab, et kindlasti on mitmed ETV vastuargumendid põhjendatud. Aga siiski on kahju, et laulupeo üks kulminatsioonihetk jäi otsepildis eestimaalasteni toomata. Laulupeorongkäigus valitsev ühtsustunne ja unikaalne meeleolu oleks seda väärinud. Ja kindlasti ootasid tuhanded televaatajad oma kodudes sellest osasaamist. Nüüd tuli laulupeo rongkäigu asemel vaadata, kuidas läheb Kristjan Rahnul ja teistel eesti sprotlastel Euroopa karikavõistluste superliigas, teadmisega, et samal ajal marsib Tallinna tänavatel kümme tuhat kaasmaalast.…
-
Reimani elu oli täidetud pidevast püüdlemisest ideaali poole, seda nii isiklikus elus kui kogu Eestis. Karmi luterlasena elas ta rängalt üle nii isiklikku ebatäiuslikkust kui Eestis jätkuvalt esinevaid puudusi. Reiman armastas eesti rahvast, kuid ilmselt just seetõttu pidas ta õigeks pidevalt selle puudustele tähelepanu juhtida. Peamisteks probleemideks polnud tema meelest seejuures mitte aineline puudus või nõrk haridustase, vaid rahva sügavamatest hingelistest omadustest tulenevad nõrkused.
Reiman ei…
