-
2001. aasta 11. septembri sündmused on äratanud läänemaailmas uue huvilaine islami vastu. Eesti ei ole siin erand: on ilmunud terve rida artikleid ja raamatuid, mis kirjeldavad selle meile kohati kaugeks ning arusaamatuks jääva maailmavaate aspekte. Alljärgnevalt käsitlen nelja teost, mida ühendab üks ja seesama taotlus: anda võhikust Lääne lugejale terviklik ülevaade islamist.
On ilmselge, et antud teemat saab esitada mitmeti. Gordoni õhuke raamat ?Islam? on ülevaatlik ja…
-
Supermoodsat kõrgtehnoloogilist lahingutehnikat Eestil ei ole ning, olgem ausad, seda ei ole võimalik kunagi ka võrdsetel alustel mõne superriigiga hankida ja ülal pidada. Küll on aga meie sõdurid võimalik varustada parimate kiiluvestide ja individuaalsete käsirelvade, modernsete side- ja tulejuhtimisvahendite, soomustransportööride, kaasaegse õhutõrje ja tankitõrjerelvastusega ning tuletoetusrelvadega, mis on operatiivstruktuuri koondatuna koostöövõimelised meie liitlastega. Tendentse, mille kohaselt ?kolleegid paljudes NATO riikides? on võtnud suuna kutselisele armeele, ma…
-
ÜRO on klassifitseerinud praeguse seisuga Darfuri maailma suurimaks humanitaarkatastroofiks. Kuivaperioodi ja sõjategevuse tõttu on põllumajanduslik tegevus häiritud ning toidupuudus ähvardab Sudaani läänepoolses maakonnas umbes miljonit inimest. ÜRO põgenike ülemkomissar saatis Lõuna-Darfuri töögrupi. Toetus põgenikele seisneb eelkõige inimeste esmavajaduste rahuldamises, sealhulgas toiduabi ja transpordi, majapidamistarvete ja peavarju, joogivee ning sanitaartingimuste tagamises. ÜRO vajas kiiresti lisavahendeid ning Eesti Vabariik andis samuti abipanuse 500 000 Eesti krooni väärtuses.
Iga…
-
Siin prevaleerib maal nagu modernismiski, millega võiks ju olla suguluses ka termin ?mmoodne?, ja seda täiendavad üksikud installatiivsed elemendid, mis on otseses suguluses ready-made?iga nagu vanadel headel Duchamp?i aegadel.
Pärnu rollimängud ja taluvustestid
Viimasele vihjele annab alust keset näitusesaali lükatud ?põrnikas?, mis on dialoogis Mila Balti autoportreelise maaliga. Sellel on kujutatud samalaadse auto juures autorit kolmes erinevas olekus: lihaselise mehhaanikuna, litsaka daamina ja tavalise koduperenaisena. Rollimänge on…
-
Statistika loob petliku pildi
Tõepoolest, kui vaadata statistikaameti publitseeritud kogumikke mees- ja naistöötajate keskmistest tunnipalkadest ametialade lõikes või analüüsida empiiriliste uuringute käigus kogutud palga-alast andmestikku, siis ilmneb, et kogu taasiseseisvusaja on naiste keskmine palk Eestis küündinud keskmiselt 70 ? 80% meeste omast, üksikute tegevusalade ja ametialade lõikes on see jäänud isegi madalamaks. Samas, teatud aladel ja ametites on see erinevus aga kohati vaid 10% ringis. PRAXISe uuringu…
-
Mõrv on tõstatanud põhimõttelisi küsimusi demokraatliku ühiskonna toimimisest. Näiteks, kuidas tohib ikkagi pruukida sõnavabadust? Van Goghi film ?Allaheitmine? kritiseerib meie seisukohalt kahtlemata barbaarset kohtlemist, mis saab kodus osaks paljudele moslemi naistele. Kas selle vastu võitlemine tuleks katki jätta? Ei mitte. Iseküsimus, kas seda tuleb teha üleolevas ja isegi mõnitavas toonis.
Pressist loetu põhjal võiks Theo van Goghis olla jooni meie Andres Maimikust (vabameelne filmimees, kellele pole…
-
Mannerheimi kuju kandis sõjajärgsetes reparatsioonivaevades ja Karjala kaotusest kibestunud Soome mentaalset ahistust. Sellisena tekitas ta veel viiskümmend aastat hiljem nostalgilisi tõmblusi: 1993. aastal õnnestus Soome sõjaveteranidel Mannerheimi nimel peaaegu seisata Kiasma ehitus. Ameerika arhitekti Steven Halli kavandit, mis kavandas ?pühakuju? lähedusse moodsa kommunikatsioonitsooni, tabas vaenamislaine ? ?mis nad siis tulevad siia meie õue peale. . . .?. Järgnenud sümbolväärtuste sõjas, mida refereerin Mika Hannula doktoritöö ?Self-understanding as a Process?…
-
Küll kaugel, aga valimised on siiski silmapiiril, ja ennäe ? erakonnad hakkavad kadunud nägu otsima. Taas pakutakse vasaku jala jaoks vasakut ja parema jala jaoks paremat sokki: räägitakse omade koondumisest ja eristumisvajadusest. Nüüd, just nüüd on õige aeg sotsiaalsuseks, ütleb senine parempoliitika tugipost Rahvaliit. Töötus ei ole õnnetus, vaid süü, põrutab omade rõõmuks Reformierakond. Kohalik poliitskaala on värvi juurde saanud ka ?maailmapoliitikasse? lülitumisest. Ütled ?parem? ?…
-
Esa Saarinen, Kirsti Lonka, Muutumised. Fontes, 2004. 368 lk.
Kas Esa Saarinen pakub viimaks ometi inimlikku tarkust laiemale avalikkusele, kes on seni pidanud läbi ajama Coelho mõistujuttudega, või lihtsalt kordab juba jälle mõnede Kreeka mõttekoolkondade teed individuaalse õnneni?Piia Ruber
Kas ?lõpuks ometi? või ?juba jälle?? Kaasaegne filosoof peab kaasaegses akadeemilises elus ilmselt ühel hetkel seisma vastamisi küsimusega, mida ta teeb ja kelle jaoks. Vaevalt et ükski fond…
-
Paljude mõjukate mõtlejate meelest ei ole filosoofia eesmärgiks argielu muutmine, filosoofialt ei saa eeldada elama õpetamist, see on ikkagi mõistuse ja kõiksuse suunas tungiva sügavama arusaamise harjutamine. Mida ütlete neile, kellele teie määratletud ?elamise filosoofia? polegi filosoofia?
See on üks võimalik, kõige tõenäolisem vastuväide ning selgelt ka valitsev seisukoht. Selle järgi on filosoofia ülikoolides mõistust harjutav, sisuliselt piiritletud ja metoodiliselt paikapandud vorm, mida hinnatakse nagu teisi empiirilisi…
