-
Muusikafestivalil ?opeNBaroque? on viimastel aastatel olnud keskmes erinevate rahvuskultuuride vastastikused mõjutused ja sidemed, mis annavad lõputu hulga võimalusi sünteesiks ning vaimseks rikastumiseks. Seekord on tähelepanu all põhi ja lõuna, Inglismaa ja Itaalia, pakkudes mõlema piirkonna muusikakultuuri erakordseid aardeid ning ühinedes kõige viljakamal moel suurejoonelisel lõppkontserdil ?Veneetsia missa?, mis kõlab Paul Hillieri dirigeerimisel Pärnu kontserdimajas (5. II) ja Estonia kontserdisaalis (6. II).
Esinejate nimekiri on traditsiooniliselt esinduslik: Briti…
-
Robert Darnton, GEORGE WASHINGTONI VALEHAMBAD. Varrak, 2004. 246 lk.
-
Ajalugu ei tule vaadata ühest või kahest, vaid lausa kümnetest vaatepunktidest
-
See nooruslikult bravuurikas hüüatus jäi kummitama rahvaesindaja Ene Ergma esinemisest ühes poliitikasaates. Hüüatus käis riigikogus esitatud pärimise kohta: ?Hiljuti näiteks küsiti siin vastutuse kohta. Vastutus ? mis see veel on?!? Tõe huvides: hüüatuse kontekst oli ilmselt reglement, küsimise otstarbekus, see, kas riigikogu on koht, kus arutleda abstraktsetel (metafüüsilistel, populistlikel, praktilise väljundita) teemadel. Teisest küljest ? tema sõnum oli üldistav ja sarkastiline, ?rasvases kirjas?. On?s ikka tegu…
-
Nõukogude võim kohandas turumajanduse sotsialismiga ?Bre?nevi pakikese? vormis. Tahtsid viinereid, pidid ka sihvkasid ja räimepasteeti ostma. Aga võis juhtuda, et viinereid pakikeses ei olnudki. See pakikesesüsteem avaldub reljeefselt ka Kremli diplomaatias.
Eurooplastele tundub pakikesediplomaatia ebaaus, korruptiivne. Ta on harjunud ostma, mida ta tahab, ja mitte saama ?kauba peale? seda, mida ta ei taha. Seepärast tahab Euroopa diplomaatia rääkida läbi iga asja üle eraldi.
Mis on ühist 9.…
-
Tõest räägib igamees, igamehel ise tõde
Demokraatiast räägivad kõik, aga praktikas on selle eest võideldud väga erineva tagamõttega. Võtame meile lähima näite. 1980. lõpul 1990. algul võitlesid Eesti ühiskonna kihid näiliselt ühe ja sama asja, enesemääramise ning demokraatliku riigi eest. Tagantjärele on aga selge, et seda nähti erinevalt. Näiteks haritlaskonnal oli silme ees ilmselt mõnevõrra teistsugune visioon kui ülejäänutel. (Kas just ?kolmas tee?, aga siiski.) Enamuse peamiseks…
-
Rüütel Ku-Ku
. . . . on Kuku teisel kaldal
sääl ta loss
mis sädelemas pudelite klaasis
kuid ole ettevaatlik
see koloss
ei võta viina ainult klaasist
kõik tema ümber taevas maas
ja vesi Koiva jõeski
on alkoholist paremast
kui viina võtad
oled maas
siin karskus parem tõestki
on Bakchos hirmsa vihaga
kes joonud see ka surnudki
sa hävid maise vihaga
sind nagu poleks olnudki. . . .
(Lõik Ku-Ku taasavamise 20. aastapäevaks
kirjutatud operetist, kus Koiva jõe kaldal, kus
toimub põhitegevus, kohtuvad Rüütel Kuku
ja Karske Linda. Aastapäeva peol kandis
Mati…
-
Vahel on vesi justkui surnud.
Gaston Bachelard on rääkinud tumedatest ja sügavatest vetest, iseäranis Edgar Allan Poe. Muidugi on õudne, kui vesi on must ja liikumatu. Justkui ovaalses metsakülajärves kuuvalguseta ööl. Nagu tökat, ?raske vesi?. Ebakindlust suurendab see, kui me sinna vette viskame õnge. Sünge vaikus. Mõne aja pärast hakkab õngekork tõmblema. Kes seal all küll on? Kala? Säga? Hai? Või koguni amfiibinimene?
Vees on teadagi näkke. Väidan…
-
Idapoliitika kahvatut seisu pole mõtet põhjendada üksnes maksimaalsete ponnistustega vastassuunal. Targem on tunnistada, et idapoliitikat ei saanudki olla, sest Eesti Vabariik lihtsalt ei pidanud end Ida-Euroopa riigiks ? doktriin, mida aastaid varjutati juttudega Eestist kui Läänemere maast ja Eestist kui Põhjala riigist. Nende juttude edukuse eest tuleb tänusõnu öelda eeskätt ajakirjandusele, kes juba aastaid on Eesti välispoliitika teatud lõikude osas vaikinud koos välisministeeriumiga. Igal juhul teavad…
-
Muidugi on see raamat Savisaare poliitikuelu jätk ja mitte rangelt akadeemiline uurimus. Sellena tuleb seda ka võtta. Ma ei jaga päriselt Hyden White?i vaadet, et ajalugu on kirjandus?anr, aga mitteisikustatud ajalugu pole olemas. Ajalood konkureerivad eelkõige oma haardeulatuse osas. Savisaarel haaret jagub. Kümmekond aastat tagasi kirja pandud mälestuste kimp on tänaseks siiski kasvanud mastaapseks rekonstruktsiooniks. Eestlased on kirjutatud ?ajalooliseks rahvaks? (Hegeli mõttes) XX sajandi lõpu revolutsioonilist…
