-
Rüütel Ku-Ku
. . . . on Kuku teisel kaldal
sääl ta loss
mis sädelemas pudelite klaasis
kuid ole ettevaatlik
see koloss
ei võta viina ainult klaasist
kõik tema ümber taevas maas
ja vesi Koiva jõeski
on alkoholist paremast
kui viina võtad
oled maas
siin karskus parem tõestki
on Bakchos hirmsa vihaga
kes joonud see ka surnudki
sa hävid maise vihaga
sind nagu poleks olnudki. . . .
(Lõik Ku-Ku taasavamise 20. aastapäevaks
kirjutatud operetist, kus Koiva jõe kaldal, kus
toimub põhitegevus, kohtuvad Rüütel Kuku
ja Karske Linda. Aastapäeva peol kandis
Mati…
-
Vahel on vesi justkui surnud.
Gaston Bachelard on rääkinud tumedatest ja sügavatest vetest, iseäranis Edgar Allan Poe. Muidugi on õudne, kui vesi on must ja liikumatu. Justkui ovaalses metsakülajärves kuuvalguseta ööl. Nagu tökat, ?raske vesi?. Ebakindlust suurendab see, kui me sinna vette viskame õnge. Sünge vaikus. Mõne aja pärast hakkab õngekork tõmblema. Kes seal all küll on? Kala? Säga? Hai? Või koguni amfiibinimene?
Vees on teadagi näkke. Väidan…
-
Idapoliitika kahvatut seisu pole mõtet põhjendada üksnes maksimaalsete ponnistustega vastassuunal. Targem on tunnistada, et idapoliitikat ei saanudki olla, sest Eesti Vabariik lihtsalt ei pidanud end Ida-Euroopa riigiks ? doktriin, mida aastaid varjutati juttudega Eestist kui Läänemere maast ja Eestist kui Põhjala riigist. Nende juttude edukuse eest tuleb tänusõnu öelda eeskätt ajakirjandusele, kes juba aastaid on Eesti välispoliitika teatud lõikude osas vaikinud koos välisministeeriumiga. Igal juhul teavad…
-
Muidugi on see raamat Savisaare poliitikuelu jätk ja mitte rangelt akadeemiline uurimus. Sellena tuleb seda ka võtta. Ma ei jaga päriselt Hyden White?i vaadet, et ajalugu on kirjandus?anr, aga mitteisikustatud ajalugu pole olemas. Ajalood konkureerivad eelkõige oma haardeulatuse osas. Savisaarel haaret jagub. Kümmekond aastat tagasi kirja pandud mälestuste kimp on tänaseks siiski kasvanud mastaapseks rekonstruktsiooniks. Eestlased on kirjutatud ?ajalooliseks rahvaks? (Hegeli mõttes) XX sajandi lõpu revolutsioonilist…
-
Venemaa suhtus ja suhtub Soomesse teisiti kui Eestisse. Ta peab (muidugi oma võimete piires) Soomest lugu, Eestist aga ei pea ega kavatsegi pidada. Soomet ta peab riigiks, Eestit renegaatprovintsiks. Osalt on see ehk tingitud asja värskusest (EVga pole olnud aega kohaneda), osalt sellest, et Venemaa tunnustab füüsilist jõudu, millega Soome talle vastu hakkas. Ent see on nii-öelda ajalugu. Peamine, et kahel riigil on seljataga mõlemale poolele…
-
Uut maailmakorda kirjeldavad mudelid leiavad teadusmaailmas harva soosiva vastuvõtu, kuivõrd nn vana nägemust esindav ja veel valitsev teadlaskond üritab kõigiti (ka näiteks pärast tõelist fiaskot ? suutmatust ennustada ette NLi lagunemist) tõestada, et uued terminid, mudelid ja loogikad ei ole teaduslikud ega oma praktikas tõestusmaterjali. Teatud tsüklilisusega tuleb siiski maailmakorra ja seda seletavate teooriate muutumist aktsepteerida, kuivõrd empiiriline kogemus näitab, et rahvusvaheliste suhete osalised kohandavad end…
-
Töökokkuvõtteid teinud demokraatlikud eesti mehed Juhan Parts ja Robert Antropov udujuttu aust ja väärikusest ei ajanud. Peaminister ütles otse välja, et kõik on väga hästi ja mõningased ebakõlad valitsuspoliitika ja avalikkuse suhetes näitavad vaid seda, et valitsuspartei on oma ajast ette jõudnud. Politseipealik Antropov lisas, et edusammud on isegi väga suured ja tüütu Lihula ?probleemi? oleks lahendanud märksa suurem arv märulipolitseinikke. Selle jõulise mõtteavalduse taustal oli…
-
2.
Põhiline probleem religioonialastes vaidlustes paistab olevat asjaolu, et tihtipeale ei eristata religiooni, siinses kontekstis seega luterlik-evangeelset kristlust, mille esindaja on kirik ja tema ametnikud, ning usklikkust, usku, mis on iga indiviidi isiklik küsimus. Kuigi need kaks tasandit suures osas kattuvad, ei ole need võrdsed kategooriad. Üks pole mitte ainult avalik ja teine privaatne, vaid esimene on ka institutsionaalne, teine siiski mitte, vähemalt mitte täiel määral ?…
-
1986. aastal lõpetasin Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna. Pärast seda läksin Moskvasse arhitektuuri ajaloo ja teooria keskinstituudi aspirantuuri. See oli aga just see aeg, kui algas võitlus iseseisva riigi eest, ja mul ei olnud mõtet seda tööd seal lõpetada ega kaitsta. 1987. aasta sügisel alustasin õppejõuna tööd kunstiakadeemias. Paralleelselt sellega pidasin arhitektuuribürood.
1995. aastaks aga juhtus nii, nagu õpetamisega ikka juhtub, et joostakse tühjaks või käiakse maha. Aeg-ajalt on…
-
Magnet ja külvaja, vedur, integraator ja visionäär Selliseid omadusi võib olla mitmeid ning need võivad valdkonniti varieeruda, kuid vähemalt kaks neist on universaalsed. Nende kirjeldamiseks sobiks kasutada metafoore ?magnet? ja ?külvaja?. Magnetprofessor koondab enda ümber jüngrite kogukonna, loob oma koolkonna, tagab valdkonna jätkusuutlikkuse. Magneti tunnusteks on näiteks elujõuline uurimisrühm, hulk doktorante ja magistrante ning teadusseminar, kus osalejaid väljastpoolt ülikooligi. Magnetiga soovitakse teha koostööd, ta on võimeline…
