-
Indrek Jürjo aastatepikkuse töö tulemusena äsja ilmunud mahukas uurimus August Wilhelm Hupeli kohta on asjalik ja tänuväärne lugemine. Paljudel meist, kes on ühte või teist Hupeli tööd kasutanud, ei ole olnud mahti kuigi põhjalikult tema isiku ja kogu tema mahuka loominguga tegeleda. Jürjo on selle töö suure põhjalikkusega ette võtnud ning saavutanud ka märkimisväärse tulemuse. Selle aluseks on olnud väga rikkalik allikate kogu nii trükitud töid…
-
Indrek Jürjo, LIIVIMAA VALGUSTAJA AUGUST WILHELM HUPEL 1737 ? 1819. Riigiarhiiv, 2004. 558 lk.
Tosin aastat pärast Ostsee-Akademie poolt 1992. aastal välja antud ettekannete kogumikku ?Kant ja rahu Euroopas?, mille autorite hulka kuulub niisuguste Kanti ja valgustuse asjatundjate kõrval nagu Gerhard Funke ja Norbert Hinske ka Indrek Jürjo oma tekstiga ?Baltikumi vaimuajalugu Kanti aegadel?, valitseb maailma meeli ikkagi sõda. Sõda oma mitmesugustes avaldusvormides ? nii Herakleitose…
-
Õhtulehe reklaamplätakad, oskussõnaga vist ?lööbid?, annavad mulle igahommikuse ausa ja lihtsameelse ülevaate, kas vabariigis on kõik kontrolli all või mitte. Kõige parema meelega näen leheputkast mööda jalutades seal selliseid pealkirju, mis kõnelevad salapärase baarirahva tegemistest või mõne kurikuulsa küünekunstniku suguelust ? uudiseid pole, jumal tänatud! Hiljuti aga lugesin lööbilt kirja: ?Koolivägivald muutub järjest verisemaks!?
?Röövlirahnu Martin? on film ühest ilusamast ja paremast pärisest. Tegevus toimub küll Eestis,…
-
Lugesin mõni kuu tagasi Jaak Rähesoo muljeid teatrielust Ameerika Ühendriikides. Ta kirjutab, et manifestide aeg on tänaseks otsa saanud. Neid on, aga vähe ja pigem näivad need pärinevat kusagilt mujalt kui kaasajast. Kuigi mulle endale manifestid ega loosungid ei meeldi, kuigi ma püüan teadlikult plakatlikkusest hoiduda, hakkas mul Rähesood lugedes millegipärast väga kurb. Kas ei peaks ikkagi olema nii, et iga lavastus vähemalt püüdleks selle poole,…
-
Mitte et see oleks Rice?i süü. Juba enne tema visiiti NATO ja ELi peakorterisse oli Mandri-Euroopale selge, et järelduste tegemiseks tuleb Bush isiklikult ära oodata. Tema üksi on piisavalt autoriteetne rääkima otsustest, mida USA-lt oodatakse (või kardetakse). Ja sellega tuleb valitud eurooplastel oodata 21. veebruari õhtuni, ülejäänute võimalus saabub järgmisel päeval formaalsemas õhkkonnas esiteks NATO, teiseks Euroopa Liidu ja USA tippkohtumisel.
Rice?i missioonil oli kaks sihti: esiteks…
-
Poliitikud peavad valijat ajudeta pööbliks
Tunnistan ausalt, kuna olin saanud Sirbilt tellimuse, siis vaatasin saate lõpuni. Muidu oleksin eiranud suisa kohustuslikku professionaalset huvi ja kindlasti poole pealt magama keeranud. Ning mitte seepärast, et saade oli lihtviisiliselt igav ? mida muud vanade rebaste tedremängult ikka loota, vaid solvumisest, et eesti tipp-poliitikud peavad oma valijat-vaatajat lihtviisiliselt ajudeta pööbliks, kellele võib süüdimatult mida tahes hambasse puhuda.
Küllap teadsid poliitikasaadet vaatama asunud…
-
Käed-eemale-teooria on nabanööri pidi minevikus ja peab Aafrika hädade põhjuseks kolonisaatoreid. Kui valged poleks tulnud, oleks Aafrikast arenenud igati normaalne kontinent ja selle rahvaste kultuur ja tsivilisatsioon oleksid põhimõtteliselt ühel järjel Euroopa ja Ameerikaga. Sel seisukohal tuleks peatuda, kuna sel on paralleele arutlustega eesti tänases mõtteruumis.
Aafrika tsivilisatsioonid ja Eesti
Käed-eemale-teooria rajaneb muuhulgas faktil, et Aafrikas olid tsivilisatsioonid olemas enne valgete tulekut. Siinkohal tuleb täpsustada, mida…
-
Ajal, mil Laulev revolutsioon oli jõudmas kõrgfaasi, kui toimus Balti kett ja kui interrindlased ründasid Toompead, viibisin mina Ameerika Ühendriikides. Minu töö, mis mul küll eriti hästi välja ei kukkunud, oli õpetada Indiana ülikoolis eesti keelt. Ameerikaga kohanemiseks oli aga Bloomington ideaalne paik: vabameelne ja kultuuriküllane ülikoolilinn keset konservatiivsevõitu osariiki. Muide, mõnikümmend miili eemal paiknes Martinsville?i alev, mille kohta räägiti, et see on tähtis Ku Klux…
-
Algupärase eesti ooperi lavaletulek ei ole asi, mis juhtuks iga päev. Kummatigi on just täna, 11. veebruaril selline päev: Estonias esietendub Tõnis Kaumanni ooper ?Mina ? Napoleon!?.
Kirja järgi on ?Napoleon? lasteooper, aga kas ta seda ka tegelikult on, seda veel ei tea. See selgub pärast paari etendust. Maailma kultuurilugu tunneb küllaga juhtumeid, kui kirjanik kirjutas justkui väikestele, aga lugema hakkasid hoopis suured, olgu siis tegu Puhhi…
-
Selge, et see tegi mulle hirmsasti nalja, jäin töllerdama, isegi võtsin mingeid poose, siis, tahtmata neiut liiga ka segadusse ajada, loivasin tagasi õlle ja savusudaka manu. Eks ma nägin naljakas välja kah, küll setu hame seläh, aga pääh määneki kõrbekamo karva rätik, mida üks mu sõber mõrvarirätikuks nimetab. Kaatsad olid küll valged, nagu ette nähtud, aga säärikuid polnud. Ega väist muidugi sääres. Sihuke komplott.
Võib-olla sellise…
