-
Nõukogude võim kohandas turumajanduse sotsialismiga ?Bre?nevi pakikese? vormis. Tahtsid viinereid, pidid ka sihvkasid ja räimepasteeti ostma. Aga võis juhtuda, et viinereid pakikeses ei olnudki. See pakikesesüsteem avaldub reljeefselt ka Kremli diplomaatias.
Eurooplastele tundub pakikesediplomaatia ebaaus, korruptiivne. Ta on harjunud ostma, mida ta tahab, ja mitte saama ?kauba peale? seda, mida ta ei taha. Seepärast tahab Euroopa diplomaatia rääkida läbi iga asja üle eraldi.
Mis on ühist 9.…
-
Tõest räägib igamees, igamehel ise tõde
Demokraatiast räägivad kõik, aga praktikas on selle eest võideldud väga erineva tagamõttega. Võtame meile lähima näite. 1980. lõpul 1990. algul võitlesid Eesti ühiskonna kihid näiliselt ühe ja sama asja, enesemääramise ning demokraatliku riigi eest. Tagantjärele on aga selge, et seda nähti erinevalt. Näiteks haritlaskonnal oli silme ees ilmselt mõnevõrra teistsugune visioon kui ülejäänutel. (Kas just ?kolmas tee?, aga siiski.) Enamuse peamiseks…
-
Muusikafestivalil ?opeNBaroque? on viimastel aastatel olnud keskmes erinevate rahvuskultuuride vastastikused mõjutused ja sidemed, mis annavad lõputu hulga võimalusi sünteesiks ning vaimseks rikastumiseks. Seekord on tähelepanu all põhi ja lõuna, Inglismaa ja Itaalia, pakkudes mõlema piirkonna muusikakultuuri erakordseid aardeid ning ühinedes kõige viljakamal moel suurejoonelisel lõppkontserdil ?Veneetsia missa?, mis kõlab Paul Hillieri dirigeerimisel Pärnu kontserdimajas (5. II) ja Estonia kontserdisaalis (6. II).
Esinejate nimekiri on traditsiooniliselt esinduslik: Briti…
-
Robert Darnton, GEORGE WASHINGTONI VALEHAMBAD. Varrak, 2004. 246 lk.
-
Ajalugu ei tule vaadata ühest või kahest, vaid lausa kümnetest vaatepunktidest
-
See nooruslikult bravuurikas hüüatus jäi kummitama rahvaesindaja Ene Ergma esinemisest ühes poliitikasaates. Hüüatus käis riigikogus esitatud pärimise kohta: ?Hiljuti näiteks küsiti siin vastutuse kohta. Vastutus ? mis see veel on?!? Tõe huvides: hüüatuse kontekst oli ilmselt reglement, küsimise otstarbekus, see, kas riigikogu on koht, kus arutleda abstraktsetel (metafüüsilistel, populistlikel, praktilise väljundita) teemadel. Teisest küljest ? tema sõnum oli üldistav ja sarkastiline, ?rasvases kirjas?. On?s ikka tegu…
-
Muidugi on see raamat Savisaare poliitikuelu jätk ja mitte rangelt akadeemiline uurimus. Sellena tuleb seda ka võtta. Ma ei jaga päriselt Hyden White?i vaadet, et ajalugu on kirjandus?anr, aga mitteisikustatud ajalugu pole olemas. Ajalood konkureerivad eelkõige oma haardeulatuse osas. Savisaarel haaret jagub. Kümmekond aastat tagasi kirja pandud mälestuste kimp on tänaseks siiski kasvanud mastaapseks rekonstruktsiooniks. Eestlased on kirjutatud ?ajalooliseks rahvaks? (Hegeli mõttes) XX sajandi lõpu revolutsioonilist…
-
1914. aasta lõpul, kui maailmasõda oli juba mitu kuud kestnud, vallandus eesti kirjarahva hulgas sõnasõda selle üle, kuidas kirjanik võiks saada seisusekohast sissetulekut. 16. detsembri Postimehes kurtis keegi Kirjanduse sõber (Gustav Suits?): ?Meie kirjandus ei anna enne täielisi kunsti õisi, kui meie kirjanduslikud olud nii võrd paranevad, et meie kirjanikud end ainsa kirjandusliku tööga saavad endile oma seisusekohase majandusliku ja seltskondliku seisukorra luua. Missuguses kauges tulevikus…
-
Lenin oli sunnitud ümber sõnastama terve sotsialistliku projekti, sama peaksime meie tegema veelgi radikaalsemal tasandil.
Vladimir Iljit? Lenin suri 21. jaanuaril 1924, kaheksakümmend aastat tagasi. Kas piinlik vaikus tema nime ümber tähendab seda, et ta suri kahekordselt, et tema pärand on samuti surnud? Tema hoolimatus isikuvabaduste osas on meie liberaal-sallivale hoiakule üdini võõrastav ? kelles ei tekitaks tänapäeval külmavärinaid tema sapine reaktsioon 1922. aastal men?evike ja esseeride…
-
B. S.: Olete viimasel ajal rääkinud Lenini taaselustamisest. Paljude poliitiliselt aktiivsete inimeste jaoks on Lenin saatanlik kuju. Mida väärtuslikku te Lenini või leninliku traditsiooni juures leiate?
?i?ek: Olen rääkinud ettevaatusest, et mitte korrata Leninit. Ma ei ole idioot. Leninliku töölisklassi partei juurde naasmisel poleks tänapäeval mitte mingit mõtet. Mind huvitab Lenini juures just see, et ta avastas enda 1914. aastal Esimese maailmasõja puhkedes totaalsest umbseisust. Kõik läks…
