-
Näitus ?Reaalne ja ideaalne. Naine XX sajandi alguse Eestis? Kastellaanimajas kuni 27. III. Ruumiinstallatsiooni töörühm Mirjam Hinrikus, Inessa Josing, Juta Kivimäe, Reet Varblane, Livia Viitol. Täna kell 14 algab Kastellaanimajas seminar (kava vt lk 19).
Mis lävel seisjale paistab? Eduard Vilde kortermuuseumi ülemise korruse näitus jättis esimesel pilgul nii visuaalselt kui mõtteliselt lävemulje.
Kui päikesepaistelisel päeval tõusta Kastellaanimaja värskelt helekollaseks värvitud trepist üles, siis ilmub kõigepealt nähtavale Alma…
-
Feministlikud kunstiajalood käsitlevad XIX sajandi viimaseid aastakümneid kui aktiivsete, kuid isoleeritud naiskunstnike aega (Pollock ja Parker on kasutanud ka ?Jumala väikese kunstniku? mõistet, mis eristas naised nii suurtest konservatiivsetest akadeemikutest kui ka isepäistest, tõde otsivatest geeniustest). XIX sajandil naisi kunstiakadeemiatesse enam ei võetud, sest kodanlik moraal ei kannatanud välja, kui noored neiud ja mehed õppisid alasti modelli järgi kõrvuti joonistama ja maalima. Nii loodigi naiste oma…
-
Baltisaksa naine emantsipeerus, kuid ei märganud enda kõrval eesti naist.
?Eestlusel ei ole ju oma füsiognoomiat, /—/ kogu kultuuri, mis neil on, on nad võtnud üle meilt, sakslastelt.? Nii kirjutas eestimaalanna Theophile von Bodisco oma mälestusteraamatus, mõeldes sajandi alguse Eesti ja selle rahvuslike ja sotsiaalsete suhete peale.
Praegu tundub meile selle põlisest Eestimaa aadliperekonnast (sündinud von Wistinghausen) pärit kirjaniku väide põhjendamatult arrogantsena, kuid tuletagu ta meile…
-
Mees näitab moderniseerumisega kaasnenud nähtust oluliselt teisiti kui naine.
Eesti Päevalehe lisas Arkaadia ilmus veebruaris ja märtsi algul mitmeid Noor-Eesti 100. aastapäevaga seotud ja nooreestlaste kultuuriuuendusi vaagivaid artikleid, kusjuures kolme kirjutise juurde olid lisatud Noor-Eesti albumitest pärit illustratsioonid. Paraku ei ole ei Tiit Hennoste (Eesti Päevaleht 4. III) ega Johannes Saar (Eesti Päevaleht 18. II) oma teksti märkimisväärselt pildiga suhestanud ning seetõttu on teatud osa lugeja ette…
-
-
-
Kes Holbeini maali Thomas More?ile sügavamalt silma vaatama jääb, see aimab tõsise ja süvenenud pilgu taga mõistusega vaigistatud sära ja sädemeid. Peale oma saatust ette aimava pühaku ja märtri, mõtleja ja seadusemehe näeme ka mehelikku meest, kes mõistis naistest ja kirgedest nii mõndagi.
Eks More?ist ole muidugi pilte teisigi, aga see kõnealune Hans Holbein noorema oma on kahtlemata kõige tuntum ja õnnestunum. See, mida keegi More?i…
-
Iiri juured, katoliiklik usutunnistus, sugulasega abiellunud vanavanemad, jõudmine oma kodumaa poliitilise ladviku tippu ning soosiv suhtumine Al?eeria iseseisvumisse on väheseid näiteid, mis neid kaht suurmeest ühendavad. Siia võiks vahest lisada poliitilise isepäisuse ehk otsuste langetamise omaenese tarkuse järgi, mis iseloomustas nii John F. Kennedyt USA kui Charles de Gaulle?i Prantsusmaa presidendina.
Võib tunduda, et sarnasusi polegi nii vähe, kuid nende märksõnade sisusse süüvimise korral avaneb meile mõlema…
-
Tõlkija ja kirjastaja Krista Kaer: Kõigepealt kardan ma, et need andmed või kuuldused on ekslikud. Otse vastupidi, kasutame tingimata toimetajaid. Mujal maailmas on küll selline praktika, et tõlkija vastutab ise oma teksti eest, Eestis seda päris kindlasti rakendada ei saa. Ja ma ei tea, kas see on päris õigustatud isegi tugevate tõlkijate puhul. Need kolleegid, kellega mina olen rääkinud, tahavad kõik, et nende töö vaataks keegi…
-
Kui Ago-Endrik Kergel valmis 1981. aastal hiilgav telelavastus Eduard Vilde suurepärasest näidendist ?Pisuhänd?, olin ma 10 aastat vana. Tõsi, ma ei mäleta, kui vana ma olin, kui ma kõnealust telelavastust esimest korda nägin. Muidugimõista on see lavastus võõras vähestele, võimsa näitlejaansambli töö vajutas kogu ettevõtmisele peaaegu et igavikulisuse pitseri.
Kuid kummaline on see, et kui keegi mainib Kerge ?Pisuhänna? versiooni, tõuseb mu silme ette Urmas Kibuspuu mängitud…
