-
-
Kes Holbeini maali Thomas More?ile sügavamalt silma vaatama jääb, see aimab tõsise ja süvenenud pilgu taga mõistusega vaigistatud sära ja sädemeid. Peale oma saatust ette aimava pühaku ja märtri, mõtleja ja seadusemehe näeme ka mehelikku meest, kes mõistis naistest ja kirgedest nii mõndagi.
Eks More?ist ole muidugi pilte teisigi, aga see kõnealune Hans Holbein noorema oma on kahtlemata kõige tuntum ja õnnestunum. See, mida keegi More?i…
-
Iiri juured, katoliiklik usutunnistus, sugulasega abiellunud vanavanemad, jõudmine oma kodumaa poliitilise ladviku tippu ning soosiv suhtumine Al?eeria iseseisvumisse on väheseid näiteid, mis neid kaht suurmeest ühendavad. Siia võiks vahest lisada poliitilise isepäisuse ehk otsuste langetamise omaenese tarkuse järgi, mis iseloomustas nii John F. Kennedyt USA kui Charles de Gaulle?i Prantsusmaa presidendina.
Võib tunduda, et sarnasusi polegi nii vähe, kuid nende märksõnade sisusse süüvimise korral avaneb meile mõlema…
-
Tõlkija ja kirjastaja Krista Kaer: Kõigepealt kardan ma, et need andmed või kuuldused on ekslikud. Otse vastupidi, kasutame tingimata toimetajaid. Mujal maailmas on küll selline praktika, et tõlkija vastutab ise oma teksti eest, Eestis seda päris kindlasti rakendada ei saa. Ja ma ei tea, kas see on päris õigustatud isegi tugevate tõlkijate puhul. Need kolleegid, kellega mina olen rääkinud, tahavad kõik, et nende töö vaataks keegi…
-
Kui Ago-Endrik Kergel valmis 1981. aastal hiilgav telelavastus Eduard Vilde suurepärasest näidendist ?Pisuhänd?, olin ma 10 aastat vana. Tõsi, ma ei mäleta, kui vana ma olin, kui ma kõnealust telelavastust esimest korda nägin. Muidugimõista on see lavastus võõras vähestele, võimsa näitlejaansambli töö vajutas kogu ettevõtmisele peaaegu et igavikulisuse pitseri.
Kuid kummaline on see, et kui keegi mainib Kerge ?Pisuhänna? versiooni, tõuseb mu silme ette Urmas Kibuspuu mängitud…
-
11. ? 19. märtsini peetakse Tallinnas seitsmendat korda Eesti filmi päevi, millest Eesti Kinoliit teavitas pressi loosungiga ?Eesti film on elus!?. Kas kinoliit arvab, et keegi on kunagi tahtnud eesti filmi tappa? On see olnud aastaid tõvevoodis, vaevatud kurjadest valutavatest vähipesadest (saamatud ja ahned re?issöörid?) või vaakunud näljahädas (veel eostamata stsenaristid?), olles nakatunud immuunsuspuudest (Hollywoodi InvasioonViirus?)?
Võimalik, võimalik, et see kõik on nii olnud või peaaegu…
-
. . . .filosoofia ja esseistika tõlkekeelena
Põhimõtteliselt on loomulikult tore, et eesti kultuuri on viimased tosin aastat usinalt nii filosoofia kui muude distsipliinide kirjavara ohtra tõlkimisega järele aidatud.
Kuid kas need mõtted on ka eestikeelses mõisteruumis oma koha leidnud või eestikeelsena end uuesti loonud? Oma kogemustest tean, et toimetajal või keeletoimetajal pole selleks piisavalt aega, ka moraalset õigust, sageli asjatundmist ega lõpuks materiaalset huvi tõlkija oskamatuse korral tema eest see…
-
Lembit Einmaa foto 2. III 1971, see on Tuglase viimasel sünnipäeval. Sel päeval anti ta majas üle esimesed Tuglase novelliauhinnad, laureaadid olid Jaan Kross ja Paul Kuusberg. Tänavu pälvisid auhinna Tarmo Teder ja Madis Kõiv, austamisüritus toimus samas kohas 2. III.
Härra Tuglas, enne kui süüvida selle aasta novelliauhindade laureaatide kirjatöödesse, siis kuidas Teie üldse suhtute auhindadesse ja just endanimelisse auhinda?
Mis seals ikka, hästi suhtun. Inimesed peavad…
-
Muidugi, ega keegi ei tea, kui tõsiseks ja universaalseks eesmärgiks Bush vabaduse levitamist tegelikult peab. Räägitakse ju, et näiteks Woodrow Wilson olevat rahvuste enesemääramisõigust välja hõigates pidanud silmas vaid üksikuid Ottomani impeeriumi ikkest vabanenuid; talle tulnud suure üllatusena kõik need rahvuste hordid, kes tema sõnu kuulsid, tõsiselt võtsid ja enesele samasugust õigust nõutama asusid.
Paraku ei toonud ka Bratislava tippkohtumine selgust küsimusse, kas ja kuidas on…
-
Mida tahab Ameerika Euroopalt?
Olgem ausad: kui Bush ütles korduvalt, et ?me tahaksime näha tugevat Euroopat?, siis tähendab see äraseletatult Euroopat, kel oleks piisavalt sõjalist jõudu, millega osaleda mitmesugustes operatsioonides. Endastmõistetavalt peaksid nende operatsioonide motiivid ühtima Ameerika motiividega. Sama kehtib ?poliitiliselt tugeva Euroopa? kohta. Tugev nii, et tugevus oleks Ameerikaga samasuunaline. Vastasel juhul näeks Ameerika meelsamini, et Euroopas püsiksid välispoliitilised erimeelsused ja et siin ei saaks kunagi…
