-
Eesti riigi ja rahva suhtumine ordenitesse ei ole mitte ühene ja lihtne, nagu see võib-olla on sajanditevanustel riikidel. Meie suguvõsalosse ei ehi Pühal Maal tuhat aastat tagasi kangelassurma leidnud esiisade portreed. Meil ei ole ka aadlit, kelle juurde ordenid ja aumärgid on alati kuulunud, alguses ustava sõjalise ja pärast järjest rohkem truu riigiteenistuse eest. Suhe kõiksugu ordudega, mis ju paljudes teistes keeltes ongi ordeni sünonüümiks, on…
-
Samas vaatab meile tänavapildis poeakendelt vastu meile pakutav hoolivus. Ometi on see kunstlik lähedus, mis pole enam personaalne. Ameerika sotsioloogi James Colemani arvates liigub meie ühiskond lähedust pakkuvatelt sotsiaalsetelt sidemetelt formaalsete institutsioonide poole, mis kontrollivad inimese elu üha rohkem. Üha kauem oleme koolis, tööl ning üha vähem koos lähedastega.
Inimesed on muutunud sama ratsionaalseks, kui seda eeldab neilt keskkond. Ettearvestamine ning planeerimine on mõjutanud tugevalt inimeste…
-
Hiljuti protesteeris üks mobiilside firma konkurendi poolt ära aetud reklaamlause pärast. Lause oli ?turukeeles? tavaline: ?Maksab vähem?, ?Odavamad hinnad? vms. Teine firma reklaamib end lausega ?Ma armastan sind?. ?Head aega? veel ei ole, aga ?tere? ilmselt on samuti juba kellegi tunnuslause või kaubamärk. Lihtsad laused ja sõnad, tarbekeel võib juba natukene kellegi oma olla.
Juba ammu ulatuvad omandisuhted ka kunstikeelteni. Teatud piirini on see loomulik. Aga…
-
Et turg saaks hakata funktsioneerima, tuleb mõnikord inimesed enne otsa peale aidata.
Mõnda on meeldivam abistada
Äsja nägime, kui heldelt hakkas voolama abi tsunamiohvritele. Maailm oleks justkui eetiliselt ärganud. Kolmsada tuhat hukkunut ongi väga suur hulk, ometi sureb Aafrikas nälga, aidsi, haigustesse ja tapatalgute tõttu iga kolmeteistkümne päevaga sama palju. Muidugi tabas tsunami niigi puruvaeseid piirkondi, mille elanikud kaotasid majahüti ja paadiga kõik. Polnud neil pangakontot ega…
-
Indrek Jürjo aastatepikkuse töö tulemusena äsja ilmunud mahukas uurimus August Wilhelm Hupeli kohta on asjalik ja tänuväärne lugemine. Paljudel meist, kes on ühte või teist Hupeli tööd kasutanud, ei ole olnud mahti kuigi põhjalikult tema isiku ja kogu tema mahuka loominguga tegeleda. Jürjo on selle töö suure põhjalikkusega ette võtnud ning saavutanud ka märkimisväärse tulemuse. Selle aluseks on olnud väga rikkalik allikate kogu nii trükitud töid…
-
Ajal, mil Laulev revolutsioon oli jõudmas kõrgfaasi, kui toimus Balti kett ja kui interrindlased ründasid Toompead, viibisin mina Ameerika Ühendriikides. Minu töö, mis mul küll eriti hästi välja ei kukkunud, oli õpetada Indiana ülikoolis eesti keelt. Ameerikaga kohanemiseks oli aga Bloomington ideaalne paik: vabameelne ja kultuuriküllane ülikoolilinn keset konservatiivsevõitu osariiki. Muide, mõnikümmend miili eemal paiknes Martinsville?i alev, mille kohta räägiti, et see on tähtis Ku Klux…
-
Lugesin mõni kuu tagasi Jaak Rähesoo muljeid teatrielust Ameerika Ühendriikides. Ta kirjutab, et manifestide aeg on tänaseks otsa saanud. Neid on, aga vähe ja pigem näivad need pärinevat kusagilt mujalt kui kaasajast. Kuigi mulle endale manifestid ega loosungid ei meeldi, kuigi ma püüan teadlikult plakatlikkusest hoiduda, hakkas mul Rähesood lugedes millegipärast väga kurb. Kas ei peaks ikkagi olema nii, et iga lavastus vähemalt püüdleks selle poole,…
-
Mitte et see oleks Rice?i süü. Juba enne tema visiiti NATO ja ELi peakorterisse oli Mandri-Euroopale selge, et järelduste tegemiseks tuleb Bush isiklikult ära oodata. Tema üksi on piisavalt autoriteetne rääkima otsustest, mida USA-lt oodatakse (või kardetakse). Ja sellega tuleb valitud eurooplastel oodata 21. veebruari õhtuni, ülejäänute võimalus saabub järgmisel päeval formaalsemas õhkkonnas esiteks NATO, teiseks Euroopa Liidu ja USA tippkohtumisel.
Rice?i missioonil oli kaks sihti: esiteks…
-
Poliitikud peavad valijat ajudeta pööbliks
Tunnistan ausalt, kuna olin saanud Sirbilt tellimuse, siis vaatasin saate lõpuni. Muidu oleksin eiranud suisa kohustuslikku professionaalset huvi ja kindlasti poole pealt magama keeranud. Ning mitte seepärast, et saade oli lihtviisiliselt igav ? mida muud vanade rebaste tedremängult ikka loota, vaid solvumisest, et eesti tipp-poliitikud peavad oma valijat-vaatajat lihtviisiliselt ajudeta pööbliks, kellele võib süüdimatult mida tahes hambasse puhuda.
Küllap teadsid poliitikasaadet vaatama asunud…
-
Käed-eemale-teooria on nabanööri pidi minevikus ja peab Aafrika hädade põhjuseks kolonisaatoreid. Kui valged poleks tulnud, oleks Aafrikast arenenud igati normaalne kontinent ja selle rahvaste kultuur ja tsivilisatsioon oleksid põhimõtteliselt ühel järjel Euroopa ja Ameerikaga. Sel seisukohal tuleks peatuda, kuna sel on paralleele arutlustega eesti tänases mõtteruumis.
Aafrika tsivilisatsioonid ja Eesti
Käed-eemale-teooria rajaneb muuhulgas faktil, et Aafrikas olid tsivilisatsioonid olemas enne valgete tulekut. Siinkohal tuleb täpsustada, mida…
