-
Rooste helistas mulle ja küsis intervjuud Mülleriga. Et peaks rääkima pahedest, kuna Sirbil tuleb PAHEDE ERI (ometi üks mõistlik eri). Ja Mülleriga loomulikult sellepärast, et ta on tuntud joodik ja sobib pahe erisse hästi. Kuna diktofonimees ma ei ole, siis ma otsisin Mülleri üles (Müller oli Viinahavval ja oli täis, et see oleks teada) ja leppisin kokku, et Müller kirjutab mulle vastused, millele mina kirjutan küsimused…
-
Kai-Mai Olbri:
Vastus on mõistagi ülimalt subjektiivne: minu loovust see soodustab. Kõlvatus on nagu magnet, mis mind ligi tõmbab, et tema tekkepõhjuseid otsida ja tagajärgi kokku lugeda. See sunnib mind süvenema ? ja mida sügavamale minna, seda põnevamaks läheb. Kõik see kokku annab loovusele hoogu juurde.
Jaan Paavle:
Mis on üldse pahelisus? Või surmapatt, keelatud vilja jms pruukimine? Või teadlikult pikema aja jooksul sooritatud ühiskonna (inimkonna) vastu suunatud tegu?…
-
sõna selle peale nagu aamen kirikus meest sõnast härga sarvest proosit
mehed lõid käed ja rüüpasid leppe kinnituseks tubli sõõmu heledat õlut
see võiks täna viimaseks jääda tead Koidu ja Videviku risti ehitatakse Euroopa suurimat kasiinot ja projektijuhi sõbrad ajavad tunneli Hiiumaale
silda juhatas Ivar ta oli vahepeal Soomes aga nüüd vahib Toompeal
see pole enam üldse see Ivar tal pole enam moblat välja lülit kogu aeg…
-
Tähtpäevadeks, konverentsideks ja muudeks puhkudeks kirjutatud paladest kooruvad välja mõned suured teemad või õigemini kontsentrid, mida aiva täiendatakse, täpsustatakse ja varieeritakse. Mina sõnastaksin peamised nii: mõistuse valgus, tegus ligemesearmastus ja kristlusest emantsipeerunud judaism. Mõistagi on need omavahel seotud. Alustaksin viimasest.
?Rasket vabadust? võiks juba sellepärast soovitada kõikidele tarkusehimulistele, et siit saab teada, mis on õieti juudiusk. Kuigi Levinas väidab (nt lk 106), et ta ei määratle…
-
Ilkka Niiniluoto.
Ülemöödunud nädalal Tartus toimunud Eesti esimese filosoofia aastakonverentsi ?Filosoofia võimus ja võimutus? raames külastas Tartu ülikooli Helsingi ülikooli rektor professor Ilkka Niiniluoto.
Kuidas te ennast iseloomustaksite, härra Niiniluoto?
Ma olen soomlane, sündinud ning kogu oma elu olen elanud Helsingis. Arvan, et olen väga tüüpiline soomlane: nad on natuke häbelikud, melanhoolsed, ausad ja töökad. Samuti olen ülikoolis teoreetilise filosoofia professor. Minu eriala on väga rahvusvaheline. Olen külastanud praktiliselt…
-
Viimasele hoiatusele aplodeeriksid Hitler ja Goebbels hauast tõustes vaimustunult ja püsti seistes. Mitte selle pärast, et niisugune sõda tõepoolest puhkeda võiks. Euroopas, kus kaitsekulutused on viidud miinimumtasemele, kus rahvad hirmuäratava kiirusega vananevad ja globaliseeruv ning armastusparaade pidav noorsugu pakatab kõigest muust kui kaklushimust, on niisugune variant lihtsalt välistatud. Nad aplodeeriksid selle pärast, et ennast demokraatlikuks nimetavad poliitikud ja ajakirjandus esinevad antud juhul demagoogia niisugusel tasandil, mida…
-
Ainult ? see vangla on nii vana, et osa vange on juba kõngenud või kõngemas. Pean silmas enamikku neist, kes vallutati ajavahemikul Jermakist Potjomkinini. Kes nende seast oleksid reaalselt äraminejad? Niihästi tahtmise kui ka materiaalsete võimaluste poolest?
Vene imperialismi masendav pärand
Liiduvabariikide iseseisvumise eelduseks oli nende väljakujunenud rahvuslik identiteet koos mitmesuguste lisanditega. Kuigi demokraatlikku ühiskonda polnud maitsnud keegi peale Balti riikide, on mõne teise liiduvabariigi asukatel see-eest omariikluse…
-
Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni raportit ehk ?Valget raamatut? saab käsitleda mitmest vaatevinklist. Ühelt poolt võib lähtuda teosest endast, s.t küsida, millise kvaliteediga on uurimus läbi viidud ja kui hästi kogumik koostatud. Teisalt on seda raamatut muidugi raske lahus hoida poleemikast, mis Eesti okupeerimisega seotud probleemide ümber on lahvatanud. Ilmudes just 2005. aasta maikuus, asetab viisteist aastat töös olnud ?Valge raamat? end peaaegu iseenesest Teise maailmasõja…
-
Seoses Euroopa Liidu uue põhiseaduse mahahääletamisega prantslaste ja hollandlaste poolt räägitakse kriisist. Kõikjal peavad ei pärast põdejad kurjajuureks üht ja sama: rumal rahvamass ei saa aru, miks ja kuidas jätkuv eurointegratsioon neile hea on. Tegelikult võiksid kurvad eurobürokraadid nii meil kui mujal endalt küsida, missugused olid ja on europropaganda sõnumid, missugustel sotsiaalsetel tunnetel need mängisid, missugust argumentatsiooni kasutatati ja kasutatakse.
Näiteks Eesti euroliitumise loosung number üks…
-
Prantsusmaal toimuv oleks sellest vaatevinklist siis omamoodi reaktsiooniline moment, tagasilöök, piduritele vajutamine. Sest EL ilma konstitutsioonita on nõrgem EL, kui ta võiks olla. Ning nõrk Euroopa on vähem külgetõmbav ja pole võimeline levitama oma passiivset agressiooni ning transformeerivat mõju, mis ei toimi sunduse kaudu, vaid vastupidi, ähvarduse kaudu mitte sundida, mitte nõuda ja toetada, mitte osutada tähelepanu mõnele perifeersele riigile.
Esseistlikku vürtsi lisab asjale ajalooliselt äraspidine sümmeetria:…
