-
Willard Van Orman Quine, SÕNA JA OBJEKT. Inglise keelest Anto Unt. TÜ Kirjastus, 444 lk.
Esiteks lubatagu kohe ära öelda, et Quine?i ?Sõna ja objekti? eesti keelde tõlkimisega on pööraselt hästi läinud ja tulemus hiilgav selles mõttes, et selle on tõlkinud Anto Unt, kes on arvatavasti pädevuse poolest kõige sobivam eestlane selle ülesande jaoks. Raamatule on ulatusliku ja algajale kahekordselt valgustava, nii sisuka kui mõistetava järelsõna…
-
Poleemika, mis kerkis Prantsusmaal päevakorda seoses lahkunud paavstile pühendatud austusavaldustega, tõestas veenvalt, et prantslaste kuulsale kiriku riigist lahutamise küsimusele pole tänaseni vastust. Prantslased pole valmis üheselt määratlema suhteid katoliku kirikuga. Euroopas on Iraani islamirevolutsiooni algusest, kuid ilmselgelt ka New Yorgi 11. septembri sündmustest ajendatuna hakatud nägema religiooni taasjuurdumist maailma poliitikasse.
Religioon ja poliitika
Modernsust on tihti võrreldud seaduse ja religiooni seose lõpp-punktiga, kus Jumal on jäetud riigielust…
-
Teaduse toetamine eraõiguslike fondide kaudu pole Eestis veel nii levinud nagu mitmetes Lääne-Euroopa riikides, kus teaduse arendamine erakapitalil põhinevate sihtasutuste kaudu on levinud praktika. Kuna ka Eesti ühiskond areneb selles suunas, et hakatakse tähelepanu pöörama teaduse ja tehnika arendamisele, siis on hea tutvuda teiste kogemustega. Saksamaa suurim teadustegevust toetav eraõiguslik fond on 1961. aastal asutatud Volkswagen Stiftung (VWS), mis finantseerib teaduse ja tehnika uurimistegevust ja õpetamist,…
-
Miks on selle ümber nii palju kära? Itaalia või isegi Inglismaa vastava referendumi puhul oleks kära palju vaiksem. Vähemalt selles suhtes on prantslased näidanud, et Prantsusmaa loeb.
Kui hästi üldistavalt maailma vaadata, siis näeme seal üksteise sees ahenemise ringe. Kõige laiem märgib nn valge mehe domineeriva rolli pisitasast vähenemist (Ameerika ei ole enam ?valge?, sest eurooplaste järeltulijaid on seal 30 ? 35 protsenti). Selle ringi sees…
-
Mõneti ootamatult on Teine maailmasõda osutunud 60 aastat pärast lõppemist üliaktuaalseks. Kui aastakümneid oli see lihtsalt ajalugu, milles urgitsemist peeti vanade haavade lahtikiskumiseks, ja lisaks mõnele sõjafilmile ja paraadile ületas uudiskünnise ehk üksnes holokaust, siis tundub tänase tähelepanu järgi, et Teine maailmasõda ei olekski nagu lõppenud. Selleks on ka põhjust. Ausa ja objektiivse hinnangu asendamine pea liiva alla peitmisega ei ravi haavu, vaid lükkab nende lahtikiskumise…
-
??Mis sa sest piiriaiast sealt oma rukki äärest maha lõhkusid?? küsis Andres. ?On see ka mõni mehetemp??. ?See oli minu aed, mina võin temaga teha, mis tahan,? vastas Oru peremees?. (A. H. Tammsaare ?Tõde ja õigus?.)
18. mail allkirjastasid Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni välisminister pärast üheksa-aastast ooteperioodi kahe riigi vahelise piirilepingu. Samal ajal toetas BNS/Faktumi 5. ? 7. mai küsitluse põhjal 71% eestlastest Petserimaa alade tagastamist…
-
Põhiseaduse täiendamise seadus ? kas ainult luba astuda Euroopa Liitu?
Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. Midagi ligilähedast esineb vaid Leedus, kus põhiseadust täiendati samuti eraldi seisva konstitutsioonilise aktiga, mis…
-
Silmakirjalikkus on demokraatlikust poliitikast niivõrd lahutamatu, et seda polekski nagu õige sarjata. Professionaalne poliitik peab päris sageli ütlema üht ja mõtlema teist või jätma pool tõde enda teada. Silmakirjalikkuse sarjamine võib mõnikord iseloomustada hoopis poliitilist ebaküpsust või olla koguni veel üks silmakirjalikkuse vorme. Me ju peaksime teadma, et poliitikud ei suuda parimagi tahtmise korral tulla toime kogu selle akrobaatikaga, mida me neilt vastutasuks oma hääle eest…
-
Indrek Jürjo oma vastpärjatud raamatu esitlusel. peep pillak
Juba kümnendat aastat annavad arhiivid, ülikoolid ja muuseumid välja ajalookirjanduse aastapreemiat. Preemia mõte on olnud algusest peale paremate ajalooraamatute autorite tunnustamine, Eesti ajalooteaduse seisu hindamine ja avalikkuse huvi tõstmine ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Algselt Ajalooarhiivi ja Ajaloo Instituudi initsiatiivina sündinud, on preemia väljaandmisega liitunud Tartu ülikooli ajaloo osakond, Riigiarhiiv, Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Pedagoogikaülikool ja Pärnu…
-
Miks Venemaa valitsejad oma rahvast kartsid? Sest see rahvas pole võimule enam ?oma?, riigi mitmes nurgas peab võim rahvaga rohkem või vähem avalikku sõda. T?et?eenia pole ju ainus. Aga igal juhul on Kremlist mõistlik arvata, et ellujäänud riigialamad ei oska oma sõprade ja sugulaste mõrvamise eest jumalast antud võimule piisavat respekti ja tänutunnet osutada. Seega ? mingu ja tuhnigu parem oma ogorod?ides, mida Moskva ümbruse metsades-soodes…
