-
Mis on arvamusloo taktitu soovituse tuum ja kas saaks seda öelda kedagi (venelasi, naisi, suitsetajaid) solvamata? Kui ehk nii: ?Suurrahvuste puhul on ennastkahjustava käitumise tagajärjed rahvuse elujõule ja genofondile märksa vähem fataalsed kui väikerahvuse puhul.? (?). Mõtte vorm on eimiski ja ometi kõik.
Osatav kõneviis on tähelepanuväärne nähtus. See on olemuselt ambivalentne: millegi jaatav kordamine, mis väiksema või suurema deformatsiooni, liialduste või ebaloogiliste seoste kaudu, isegi vaevumärgatava…
-
On peaaegu ükskõik, mida avaldada ? avaldatu väärtust mõõdetakse tsiteerimisindeksite kaudu. Avaldamiskoha valik on seevastu äärmiselt tähtis. Teadusajakirjad moodustavad tähtsuse järjekorras üpris keerukaid hierarhiaid, kus märksõnadeks teatud andmebaasides refereeritavus, rahvusvaheline kolleegium ja eelretsenseeritavus. Tundmata kogu selle masinavärgi peensusi, julgen väita, et ?Acta. . . .? on kõnealuste hierarhiate järgi peaaegu eimiski. Pole ju tegemist isegi perioodiliselt ilmuva üllitisega, 11 aasta jooksul on ilmunud vaid 4 numbrit. Selles avaldamise eest…
-
Kogumikul on head eeldused olemaks terviklik raamat, sest see on koostatud 2003. aasta veebruaris Tartus peetud samateemalise seminari ettekannete põhjal. Samas ei ole seda eelist täielikult ära kasutatud, sest seosed artiklite vahel jäävad vahel vaid implitsiitseks. Siin oleks olnud abi põhjalikumast sissejuhatusest kogumiku koostajatelt, kes oleksid võinud kaardistada põgusalt intertekstuaalsuse ja intersemioosi mõiste kasutusväljad ja esitada kokkuvõtlikult seminaridiskussiooni suunad ja rõhud.
Intertekstuaalsuse mõiste pärineb teatavasti Julia…
-
Uuenenud kujundusega (Rauno Thomas Moss) ?Acta? teise kogumiku artiklite teemad küündivad luulekunstist liikidevahelise kommunikatsioonini ja Formosa eksootikast Kihnu körtideni. Samuti ulatub autorite ring bakalaureustest professoriteni ja Helsingist Tartuni. Eklektilisus osutub siiski näiliseks, sisult on ?Acta? üsna ühtne ja ühtlane. Ühelt poolt seob ka kõige kaugemad teemad omavahel üldine metodoloogiline hoiak, mille kõige iseloomulikumaks jooneks võib pidada tugevat orienteeritust teooriale ja püüdu pakkuda kompleksseid mudeleid igasuguste kultuurinähtuste…
-
Omal ajal me võrdlesime Tartu ülikooli geoloogiaosakonna lõpetanute taset Moskva ülikooli lõpetanutega ja võisime kogeda, et hoolimata moskvalaste oluliselt soodsamatest õpitingimustest (loenguid lugesid silmapaistvad akadeemikud, kasutada olid tolle aja parimad laborid ja raamatukogud), olid tartlaste teadmised ja oskused paljudes valdkondades paremad. Esiteks on üliõpilaste vastuvõtuvõimel piirid ja teiseks olid meie tudengitel käe-jala juures abivalmis ning entusiastlikud noored õppejõud, kes ise kasvasid ja arenesid koos üliõpilastega.
Hea…
-
Teiseks on liberalismi ja liberaalse ideoloogia võidukäik Eestis seletatav sellega, et individuaalseid väärtusi eelistatakse kollektiivsetele. Pendel on lihtsalt liikunud teise äärmusse, tahetakse põgeneda nõukogude ajal pealesurutud kollektivismi eest. Paraku aetakse segi totalitarism ja kollektivism. Nõukogude sõjalise okupatsioonivõimu ametlik ideoloogia väärtustas tõepoolest kollektiivseid väärtusi, tegelikkuses aga tegi kõik selleks, et ühistunnet ei saaks tekkida. Ühiselu vormid, mida propageeris nõukogude võim, olid eestlaste loomule võõrad ja suuresti vastuvõetamatud.…
-
Valijaskonna hoiakute puhul räägitakse sageli eestlaste loomupärasest individualismist, mis vastanduvat sotsiaaldemokraatliku ideoloogia aluseks oleva ühiskonna kui terviku ühishuvi rõhutamisele. Samuti viidatakse nõukogude aja mõjudele, mille tulemusel kipuvad paljud valijad samastama sotsiaaldemokraatiat sotsialismiga.
Eesti erakonnamaastikul on kujunenud situatsioon, kus Keskerakond, mis programmiliselt end sotsiaaldemokraatlikuna ei määratle, suudab haarata lõviosa vasakpoolsete ideede toetajate häältest. Ta teeb seda jõulise populismi kaudu, millest sotsiaaldemokraadid on hoidunud.
Ühe või teise partei toetamise…
-
Tänase Eesti sotsiaaldemokraatia ebakindlus tuleneb üsna selgelt olulisest tsiviilühiskonnalisest arengupeetusest, nimelt, kogu XX sajandi kidunud ametiühingulisest liikumisest. Eriti Põhjamaades, aga ka sellistes vanades Euroopa maades nagu Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia jt on väga oluliseks demokraatia sepikojaks olnud just töölisliikumised ja ametiühingud. Nii tsaariajal kui ka iseseisva vabariigi alguskümnendeil vaadati aga Eestis tööliste poliitilisele organiseerumisele viltu, paremaks peeti vabrikuisetegevust ja töölisspordiühinguid. Eesti talupoegkond, kes oli ärkamisajast saadik olnud…
-
Seega tuleks tunnistada, et küsimuse vastus peitub siiski subjektiivsel tasandil. Enamikus endise idabloki riikides ja Nõukogude Liidu vabariikides tekkisid edukad sotsiaaldemokraatlikud parteid seniste komparteide rahvuslikuma ja demokraatlikuma tiiva baasil, ühendades inimesi, kes uskusid, et plaanimajandusest saab turumajandusse ka ilma ?okiteraapiata ning selleta, et osa kaaskodanikest peaksid tõesti kartulikoori sööma. Need inimesed arvasid ka, et ühiskonda oluliselt muutes pole tingimata vaja kõige senise eitamist ja hävitamist ning…
-
Meie muusikakultuuri üheks fenomeniks on teatavasti võimas rühm maailmatasemel dirigente. Enamik nende tegemisi leiab aset merede ja mägede taga, tavaliselt metropolides, mis kuhjavad kokku kaunite kunstide hiilgust. Pigem reegli kui erandina on neil raja taga ?oma? orkester või isegi mitu, kus nad on peadirigendiks või muusikadirektoriks. Legendaarne on olnud Neeme Järvi töö Göteborgi orkestri rahvusvahelisse tippu viimisel, värvikaid näiteid tema ja teiste Eesti dirigentide viljakast partnerlusest…
