-
IMG alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/260805/1.jpg” align=baseline border=0>
-
Hans Kruus, EESTI KÜSIMUS. Koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel. Ilmamaa, 2005.
?Eesti küsimus? näib olevat suurepärane pealkiri Hans Kruusi kirjutistest ja kõnedest koosnevale kogumikule. Süvenemisel tekib siiski kahtlus, et pealkirja toel on ühtlasi mõeldud reklaamile ehk mõnevõrra laiemale lugejate ringile, kui need, kes reeglina Ilmamaa üllitiste vastu huvi tunnevad. Kas või sellepärast, et Eesti küsimust kui niisugust polegi olemas, vähemalt Kruusi teosed sellist pealkirja ei kanna.…
-
?Never, no, never. . . . nothing dies.
The stream flows,
the wind blows,
cloud fleets,
the heart beats.
Nothing will die.?
David Lynch
Peatse kohtumiseni.
Sinu Von Krahli Teater
Mati,
kolmekümne aasta eest laenasid ühele koolitüdrukule lugeda Shibutani ?Sotsiaalpsühholoogia?. Raamat oli vene keeles, tüdruk luges kaua, aeglaselt ja hoolega, tegi märkmeidki. Tänaseks on sest meeles ennekõike sõnapaar: Tähenduslikud Teised.
Me isegi ei mõtle neile kuigipalju. Nad…
-
Tony Blair kuulutas, ei võitluses terrorismiga ei tehta kompromisse. Samas on teada, et ka IRA hiilgepäevil hoidis valitsus läbirääkimiste tagaukse ikkagi lahti. Ja väga tõenäone, et Ameerika peab ?sunniidi kolmnurga? sissidega praegu läbirääkimisi (mõistagi kellegi kolmanda vahendusel).
Vastavate pärimiste peale on Blair öelnud, et Iraak ja IRA on täiesti eri asjad. Et IRA eesmärke olevat toetanud ka paljud korralikud inimesed mõlemal Iirimaal. Ja et nüüd aetaksegi samu…
-
Lieveni vaated on tuntud. Ta näeb Nõukogude Liidu lagunemise järel vaid harvu edumärke ning peamiselt puudutavad need Balti riike. Enamasti on tagajärjeks olnud segadus, taandareng ja stabiilsuse kadumine. Mõttekäigud sarnanevad kohati Putini hinnanguga, et Nõukogude Liidu lagunemine oli XX sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Ka Lieveni uus artikkel tõstab esile stabiilsuse, mille saavutamiseks tuleb mõnikord ohverdada demokraatlikud väärtused, sest demokraatia järjekindel juurutamine seal, kus selleks eeldusi ei…
-
Museaalid puukuuris
Riigikontroll analüüsis museaalide säilitustingimusi 40 fondihoidlas, heaks või rahuldavaks sai tingimusi hinnata üksnes kolmandikus neist. Peamised probleemid on ruumipuudus, ebasobiv temperatuur ja niiskustase.
Leidub muuseume, kus osa kogust hoitakse valvesignalisatsioonita puukuuris tabaluku taga, mõni muuseum on sunnitud hoidma oma kogusid kütmata keldrites ja laohoonetes.
Muuseumitöötajad on kindlad, et 5 ? 10 aasta jooksul ei juhtu ebasobivates tingimustes hoitud kultuuriväärtustega veel midagi, aga seda, kas need…
-
Mis on arvamusloo taktitu soovituse tuum ja kas saaks seda öelda kedagi (venelasi, naisi, suitsetajaid) solvamata? Kui ehk nii: ?Suurrahvuste puhul on ennastkahjustava käitumise tagajärjed rahvuse elujõule ja genofondile märksa vähem fataalsed kui väikerahvuse puhul.? (?). Mõtte vorm on eimiski ja ometi kõik.
Osatav kõneviis on tähelepanuväärne nähtus. See on olemuselt ambivalentne: millegi jaatav kordamine, mis väiksema või suurema deformatsiooni, liialduste või ebaloogiliste seoste kaudu, isegi vaevumärgatava…
-
On peaaegu ükskõik, mida avaldada ? avaldatu väärtust mõõdetakse tsiteerimisindeksite kaudu. Avaldamiskoha valik on seevastu äärmiselt tähtis. Teadusajakirjad moodustavad tähtsuse järjekorras üpris keerukaid hierarhiaid, kus märksõnadeks teatud andmebaasides refereeritavus, rahvusvaheline kolleegium ja eelretsenseeritavus. Tundmata kogu selle masinavärgi peensusi, julgen väita, et ?Acta. . . .? on kõnealuste hierarhiate järgi peaaegu eimiski. Pole ju tegemist isegi perioodiliselt ilmuva üllitisega, 11 aasta jooksul on ilmunud vaid 4 numbrit. Selles avaldamise eest…
-
Kogumikul on head eeldused olemaks terviklik raamat, sest see on koostatud 2003. aasta veebruaris Tartus peetud samateemalise seminari ettekannete põhjal. Samas ei ole seda eelist täielikult ära kasutatud, sest seosed artiklite vahel jäävad vahel vaid implitsiitseks. Siin oleks olnud abi põhjalikumast sissejuhatusest kogumiku koostajatelt, kes oleksid võinud kaardistada põgusalt intertekstuaalsuse ja intersemioosi mõiste kasutusväljad ja esitada kokkuvõtlikult seminaridiskussiooni suunad ja rõhud.
Intertekstuaalsuse mõiste pärineb teatavasti Julia…
-
Uuenenud kujundusega (Rauno Thomas Moss) ?Acta? teise kogumiku artiklite teemad küündivad luulekunstist liikidevahelise kommunikatsioonini ja Formosa eksootikast Kihnu körtideni. Samuti ulatub autorite ring bakalaureustest professoriteni ja Helsingist Tartuni. Eklektilisus osutub siiski näiliseks, sisult on ?Acta? üsna ühtne ja ühtlane. Ühelt poolt seob ka kõige kaugemad teemad omavahel üldine metodoloogiline hoiak, mille kõige iseloomulikumaks jooneks võib pidada tugevat orienteeritust teooriale ja püüdu pakkuda kompleksseid mudeleid igasuguste kultuurinähtuste…
