-
Hans Kruus, EESTI KÜSIMUS. Koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel. Ilmamaa, 2005.
?Eesti küsimus? näib olevat suurepärane pealkiri Hans Kruusi kirjutistest ja kõnedest koosnevale kogumikule. Süvenemisel tekib siiski kahtlus, et pealkirja toel on ühtlasi mõeldud reklaamile ehk mõnevõrra laiemale lugejate ringile, kui need, kes reeglina Ilmamaa üllitiste vastu huvi tunnevad. Kas või sellepärast, et Eesti küsimust kui niisugust polegi olemas, vähemalt Kruusi teosed sellist pealkirja ei kanna.…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/260805/1.jpg” align=baseline border=0>
-
?Never, no, never. . . . nothing dies.
The stream flows,
the wind blows,
cloud fleets,
the heart beats.
Nothing will die.?
David Lynch
Peatse kohtumiseni.
Sinu Von Krahli Teater
Mati,
kolmekümne aasta eest laenasid ühele koolitüdrukule lugeda Shibutani ?Sotsiaalpsühholoogia?. Raamat oli vene keeles, tüdruk luges kaua, aeglaselt ja hoolega, tegi märkmeidki. Tänaseks on sest meeles ennekõike sõnapaar: Tähenduslikud Teised.
Me isegi ei mõtle neile kuigipalju. Nad…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/260805/1.jpg” align=baseline border=0>
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/260805/1.jpg” align=baseline border=0>
-
Uuenenud kujundusega (Rauno Thomas Moss) ?Acta? teise kogumiku artiklite teemad küündivad luulekunstist liikidevahelise kommunikatsioonini ja Formosa eksootikast Kihnu körtideni. Samuti ulatub autorite ring bakalaureustest professoriteni ja Helsingist Tartuni. Eklektilisus osutub siiski näiliseks, sisult on ?Acta? üsna ühtne ja ühtlane. Ühelt poolt seob ka kõige kaugemad teemad omavahel üldine metodoloogiline hoiak, mille kõige iseloomulikumaks jooneks võib pidada tugevat orienteeritust teooriale ja püüdu pakkuda kompleksseid mudeleid igasuguste kultuurinähtuste…
-
Omal ajal me võrdlesime Tartu ülikooli geoloogiaosakonna lõpetanute taset Moskva ülikooli lõpetanutega ja võisime kogeda, et hoolimata moskvalaste oluliselt soodsamatest õpitingimustest (loenguid lugesid silmapaistvad akadeemikud, kasutada olid tolle aja parimad laborid ja raamatukogud), olid tartlaste teadmised ja oskused paljudes valdkondades paremad. Esiteks on üliõpilaste vastuvõtuvõimel piirid ja teiseks olid meie tudengitel käe-jala juures abivalmis ning entusiastlikud noored õppejõud, kes ise kasvasid ja arenesid koos üliõpilastega.
Hea…
-
Augustikuus on taas põhjust kõnelda pikemalt tantsuteemadel, kuna 16. ? 31. augustini toimub Kanuti Gildi saalis rahvusvaheline nüüdistantsufestival. Kohaliku tantsurahva seas on Augusti tantsufestival arvestatava tähtsusega sündmus. Pärast suvist puhkust pakub see hea võimaluse tulla kokku, saada osa nii välismaiste kui meie endi koreograafide loomingust ning häälestuda algavale hooajale. Ka Eesti teatripildis laiemalt on nimetatud festivalil oluline roll, kuna see pakub publikule tutvumiseks kõige suuremat valikut…
-
Nii tusatseb Michael Frayni viimases näidendis ?Demokraatia? Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei parlamendifraktsiooni esimees Herbert Wehner. 1969. aastal esimese sotsiaaldemokraatliku kantslerina pärast ligi neljakümneaastast vaheaega võimule tulnud Willy Brandt oli parteikaaslaste üllatuseks sõlminud koalitsioonilepingu Vaba Demokraatliku Parteiga (liberaalidega). Liberaalide ülejooksmiste tõttu oli Brandti valitsus kolm aastat hiljem oma kuuemandaadilise enamuse kaotanud ning seisis silmitsi lootusetu usaldushääletusega. Vähem kui kuu enne järgmisi Saksamaa parlamendivalimisi ei paku meile huvi aga…
-
Tony Blair kuulutas, ei võitluses terrorismiga ei tehta kompromisse. Samas on teada, et ka IRA hiilgepäevil hoidis valitsus läbirääkimiste tagaukse ikkagi lahti. Ja väga tõenäone, et Ameerika peab ?sunniidi kolmnurga? sissidega praegu läbirääkimisi (mõistagi kellegi kolmanda vahendusel).
Vastavate pärimiste peale on Blair öelnud, et Iraak ja IRA on täiesti eri asjad. Et IRA eesmärke olevat toetanud ka paljud korralikud inimesed mõlemal Iirimaal. Ja et nüüd aetaksegi samu…