-
Umberto Eco
Bob Henriques/Magnum Photos. 1959.
Jess! Nüüd on see juhtunud! Jalgpall on tunginud ka Kunstihoonesse. See oli möödapääsematu tegu, sest kõikjal mujal on jalka juba ammu enesestmõistetavalt sees. Tänapäine jalgpall on totaalne fenomen. Maailm maailmas. Just jalgpalli kohta käib kõige täpsemalt Švejki maksiim maamuna sees peituvast veelgi suuremast kerast. Jalgpall on gigantseima kodanikkonnaga riik, millel oma võimas finantssüsteem, bürokraatiamasin, majandushoovad. Äriässad ja agentuurid. Aated ja ideoloogia. Eetika…
-
Jalgpall on ühiskonna lakmuspaber.
Olgu algatuseks kohe öeldud, et jalgpalli pole ma kunagi viljelenud ning asjatundjaks ei pea end samuti. Erinevalt oma paralleelklassi poisist, kes pidas end Veerenni tänava parimaks väravavahiks, ja kursusekaaslasest ja sõbrast, kelle kunagise korteri seina ehtis Nottingham Foresti lipp.
Olen elanud sedavõrd vanaks, et mäletan isegi 1970. aasta maailmameistrivõistlusi ja Pelet, kes kolmandat korda maailmameistriks tuli. Aga esimest korda jõudsin staadionile 27. VI…
-
On demokraatia, oleme sellega harjunud, et on, ja hakkame harjuma ka sellega, mismoodi on, kui on demokraatia, ja teame, et demokraatia hoiab ära diktatuuri ja teised suuremad jamad, ja teame, et ühiskonna arenguga käib kaasas bürokraatia areng, ja oleme kuulnud, et bürokraatia võimaldab andetutel oluliseks saada, ja vahel on tunne, et lisaks suurematele jamadele hoiab demokraatia ära ka suurema õnne. Kui mõnelt autoriteetselt inimeselt selle kohta…
-
Indrek Schwede, spordiajakirjanik
Jalgpalli levikule andsid hoo kolm põhjust: tööstusrevolutsioon XIX sajandi Põhja-Inglismaal, tekkinud töölisklass, kes vajas ajaviidet, ja transpordi areng. Jalgpall oli ainus pallimäng, mis enam-vähem tänapäevasel kujul toona olemas oli. Ja olemas oli ta tänu oma lihtsusele! Ta oli ikka nii olemas, et oma õpiaastatel Sidney Sussexi kolledžis (1616 – 1617) oli tuntud mängija ka Oliver Cromwell. Inglased on avastanud, et juba 1514. aastal kirjutas…
-
Goethe Instituudi ja agentuuri Magnum Photos näitus “Weltsprache Fussball“ Tallinna Kunstihoones 28. X – 20. 20. XI, projekti “Kas te räägite jalgpalli?“ dominant.
Goethe Instituudi näitus “Maailmakeel jalgpall“ on kummaline fotoväljapanek: esitatud fotosid võib nimetada poliitilisteks, aga ka meeleolufotodeks. Mõned näevad välja nagu lavastused, mõned on lausa feministliku analüüsi illustratsioonid, sotsioloogilisest või etnoloogilisest tõlgendusest rääkimata. Kuigi 50 fotost koosnev näitus on Goethe Instituudi ametlik panus FIFA-le…
-
Täna esietendub Tallinna Kunstihoones VAT-teatri esituses jalgpalli-teemaline näitemäng noortele. Kas sinu lavastus võiks olla ka vahendiks ainult “jalgpallikeelt” oskavatele noortele tutvustada “teatrikeelt”? Ehk mis poistega sinu lavastuses juhtub ja mis juhtub vaatajaga neid poisse (tegelasi) vaadates?
Meil on stiilset teatrikeelt. Selles mõttes võiksid “jalgpallurid” vaatama tulla küll. Poistega juhtub päris palju: nad loobuvad oma unistustest. Nad loobuvad kõigest, mis neil selles hetkes on. Ma arvan, et nad…
-
Tallinna Kunstihoone näitusesaalides on sadade silmapaaride ees igasugust pulli tehtud: must kontsertklaver sepavasaratega pilbasteks haamerdatud, stalinistlikku staatikat ja postmodernset pornograafiat pandud, loomi ahistatud, kust, veini ja verd joodud. Meenub, et mullu suvel oli mul au ühte performance’i sekkuda ja alasti naisrektorit mingi õliga võida.
Kunstihoones on kunstilises võtmes ka spordi moodi asja aetud: eelmise jõulu eel peeti Raul Meele installatiivsetel raudplaatidel välkmaleturniir Sirbi rändkarikale, nüüd on…
-
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk-Allmann
XX sajandi briti antropoloogia üks suurkujusid Jack Goody käsitleb mõtlemise muutumist traditsioonilistes ühiskondades, keskendudes kirjaoskuse mõjule inimeste maailmapildi kujunemisel. Tuginedes nii isiklikele välitöödele Lääne-Aafrikas ja Hiinas kui ka teiste teadlaste uurimustele Lähis-Ida ja Vahemere maade kultuuride kohta, väidab Goody, et muutused kommunikatsiooniviisis põhjustavad muutusi mõttelaadis. Ta kritiseerib tavapäraseid vastandusi “primitiivse” ja “arenenud” mõtlemise vahel ning pakub välja seletusi, kuidas mõista üleminekut suulisest…
-
Pariis 1750. aasta mai lõpus. Lihtrahvas on ärevil, sest kõikjal levivad kulutulena jutud, et politsei haarangute käigus röövitakse lapsi, et saata nad asumaadele või sõjaväkke kuningat teenima. Sosistatakse koguni, et jäljetult kadunud laste süütu verega ravitakse leeprahaiget printsi. Rahva seas valitsev hirm ja umbusk on seda suurem, et röövretki viivat läbi erariietes nuhid, kes luusivad vihatud politseiülema Berryer’ käsualustena mööda Pariisi kvartaleid ringi. Viha korravalvejõudude vastu…
-
Dialoogivajaduse tingib ka nn läbirääkimise ajastu Euroopa rahvaste ajaloomälu vahel. Ehkki rahvusteülese ajaloo võimalikkuses võib kahelda, peitub siin suur võimalus ületada senine eri osapooli vastandav vaatenurk. Nii on ka Eesti ajaloomälu puhul igati aktuaalne küsida: kelle häält on siin üldse kuulda? Nagu osutas Ene Kõresaar, on see eelkõige rahvusliku identiteedi kandjate rollis olevate talupoegade ja keskklassi hääl, kuna aga ülejäänud sotsiaalsed ja rahvuslikud grupid (baltisakslased, juudid,…
