-
Tulemus on kokku võetav ühe sõnaga: populism. Populismi puhul kipub meil kole selge olevat, et see on paha; täiesti selgusetu aga enamasti see, mis ta on. Nii on see peaaegu et kuni viimaste aastateni olnud ka poliitilises teoorias. Peamiseks populismi “määratlematuse” põhjuseks peetakse poliitilises teoorias veel visalt püsivat platonismi. Platonismi põhitunnuseks on usk, et mis tahes nähtusel, kaasa arvatud ühiskondlikel tähendustel, on oma objektiivne olemus, mida…
-
Valimised on möödas. Võib arvata, et udu, häma ja hala “endiste” ja eetika küsimuses on mõneks ajaks – vähemasti järgmiste valimisteni – vaibumas. Dramaatiliste avalduste, süüdistus- ning (enese)kaitsekõnede ja poliittsirkuse tulvas tundus, nagu oleksid paljud väärikad inimesed kaotanud aja(loo) ning situatsioonitaju. Pankurite, kommarite ja eetika ümber lahvatanud skandaalide õhutamisel pärast viisteist aastat kestnud väga üheseid ühiskondlikke protsesse oli juures hämmastavalt propagandistlik ning silmakirjalik maik.
Kõik on ju…
-
Norbert Elias on näidisjuurdleja, kes ajendab meid iseendalt küsima paari hädavajalikku alusküsimust. Kust algab inimene? Miks oleme ajalugu? Kuidas tekivad elul teised funktsioonid kui enne?
Norbert Elias, TSIVILISEERUMISPROTSESS. Saksa keelest Tiiu Relve. Varrak, 2005. 404 lk.
Eesti teaduskultuuris on Norbert Eliase loomingu retseptsiooniga umbes samad lood nagu kunagi Juhan Liivi vastuvõtuga kirjandusloosse: nad on vajanud järelpõlvelt avastamist. Mõnes suhtes kuulub meie jaoks Eliaski oma teostelooga,…
-
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk-Allmann
XX sajandi briti antropoloogia üks suurkujusid Jack Goody käsitleb mõtlemise muutumist traditsioonilistes ühiskondades, keskendudes kirjaoskuse mõjule inimeste maailmapildi kujunemisel. Tuginedes nii isiklikele välitöödele Lääne-Aafrikas ja Hiinas kui ka teiste teadlaste uurimustele Lähis-Ida ja Vahemere maade kultuuride kohta, väidab Goody, et muutused kommunikatsiooniviisis põhjustavad muutusi mõttelaadis. Ta kritiseerib tavapäraseid vastandusi “primitiivse” ja “arenenud” mõtlemise vahel ning pakub välja seletusi, kuidas mõista üleminekut suulisest…
-
Pariis 1750. aasta mai lõpus. Lihtrahvas on ärevil, sest kõikjal levivad kulutulena jutud, et politsei haarangute käigus röövitakse lapsi, et saata nad asumaadele või sõjaväkke kuningat teenima. Sosistatakse koguni, et jäljetult kadunud laste süütu verega ravitakse leeprahaiget printsi. Rahva seas valitsev hirm ja umbusk on seda suurem, et röövretki viivat läbi erariietes nuhid, kes luusivad vihatud politseiülema Berryer’ käsualustena mööda Pariisi kvartaleid ringi. Viha korravalvejõudude vastu…
-
Dialoogivajaduse tingib ka nn läbirääkimise ajastu Euroopa rahvaste ajaloomälu vahel. Ehkki rahvusteülese ajaloo võimalikkuses võib kahelda, peitub siin suur võimalus ületada senine eri osapooli vastandav vaatenurk. Nii on ka Eesti ajaloomälu puhul igati aktuaalne küsida: kelle häält on siin üldse kuulda? Nagu osutas Ene Kõresaar, on see eelkõige rahvusliku identiteedi kandjate rollis olevate talupoegade ja keskklassi hääl, kuna aga ülejäänud sotsiaalsed ja rahvuslikud grupid (baltisakslased, juudid,…
-
Ott Kangilaski, “Muhu Linnuse piiramine”. ajaloomuuseumi kogust
Selle nõutu fraasiga juttu alustades püüab Euroopast vaimuvalgust ammutanud Eesti poiss Uru (Ott Sepp) ärgitada apaatset Lembitut (Ain Mäesalu) Eesti maad ja rahvast päästma. Ent nii nagu oleks kunagisel Sakala vanemal raskusi enda äratundmisega rahvusromantilises kangelaskujus, nii ei taha ka filmi-Lembitu pakutud rolli omaks võtta: vaid viimases hädas sõidab ta koos oma lehmaga vastu madisepäeva hävingule. Uru aga käitub euroopaliku…
-
Janek Kraavi – meie hiliskapitalismi kultuuriloogik. rait avestik
Ostan, seega olen – meie hiliskapitalismi kultuuriloogika. (Barbara Kruger. 1987.) repro
Janek Kraavi, Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Ülevaade 20. sajandi teise poole kultuuri ja mõtlemise arengust. Viljandi Kultuuriakadeemia, 2005. 243 lk.
Janek Kraavi postmodernismi-raamat on kirjutatud õpperaamatuna. Autor on aastaid Viljandi kultuurikõrgkoolis selleteemalisi loenguid pidanud ning kursuste sisu raamatuks vormistanud (enne raamatuks saamist on see kaitstud Tartu ülikooli…
-
Millest me siis räägime, kui me räägime postmodernismist? Kraavi lahendab selle probleemi väga elegantselt, defineerides raamatu algul postmodernsuse kui XX sajandi teise poole ajaloolis-ühiskondliku situatsiooni ja postmodernismi kui postmodernsele ajajärgule vastava kultuurilise suundumuse kirjanduses, kunstis jne. Sellised definitsioonid (kuigi nende üle võib alati vaielda) on iseenesest väga head, kuna nende puhul ei tohiks kahtlust postmodernismi olemasolus tekkida? Ometi, paratamatult tekib. Nii nagu Baudelaire’i on Kraavi raamatus…
-
Mis on grupiseks Taani moodi? Tulevad kokku vabad rõõmsad inimesed ja seksivad omavahel. Aga grupiseks Bulgaaria moodi? Keegi on käinud Taanis, ostnud grupiseksi piltidega ajakirja ning kõik tuttavad uudistavad seda põnevusega. Kuid mis on grupiseks Vene moodi? Keegi käis Bulgaarias, nägi seal vilksamisi ajakirja ning pajatab nüüd sellest hämmeldunud tuttavatele. Just niisugune on meie filosoofiahuvilise olukord: prevaleerib jutustus sellest, mida me emakeeles kogeda ei saa. “Avatud…
