-
Michel Certeau, “Igapäevased praktikad I. Tegemiskunstid”
Erinevate valdkondade (keeleteadusest bioloogiani) meetodeid rakendades avab Certeau uudse vaate igapäevaelule, igikestvale taibukusele, tänu millele saadakse hakkama ja säilitatakse inimlikkus võimude peale surutud ruumikorralduse ja reeglite lahtristikus. Ta toob nähtavale lihtinimeste leidliku aktiivsuse seal, kus valitsevad võimud, kaasa arvatud moodne teadus ja majandus, eelistavad näha vaid passiivset objekti. Kuna suur osa eestlaste ajaloolisest mälust kõneleb sellest, kuidas võõrvõimude alluvuses ellu jääda,…
-
Raamatul on mitu väärtust: esiteks vähendab see juuratekstidega tegeleva inimese ajakulu, võimaldades mingi väljendi (või lühendi) tähenduse teadasaamiseks või täpsustamiseks pöörduda ühe – ja seejuures emakeelse – allika poole. Teiseks aitab see vältida keeleliselt absurdsete vormide ja fraaside esinemist õigustekstides, mille põhjuseks on puudulikud teadmised ladina keele struktuurist ja grammatikast. Kolmandaks võtab sõnastik arvesse suulise kõne puhul tekkivaid probleeme: kõikide väljendite juurde, mida hääldatakse kirjapildist erinevalt,…
-
Hiina tähtsuse kasv rahvusvahelisel tasandil tõestab, et Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria ei kehti. Hiina tõmbab magnetina ligi riike kõikidest tsivilisatsioonidest, sellest on saamas “juhtriik” arvukatele lääne poolt hüljatud riikidele.
1996. aastal ilmus Samuel Huntingtoni palju poleemikat tekitanud raamat “Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine”. Selles raamatus esitatud viiest põhilisest väitest olulisim on, et tekkimas on uus, tsivilisatsioonide erinevusel baseeruv maailmakord, kus kultuuriliselt sarnased ühiskonnad teevad järjest rohkem koostööd…
-
Kultuuri võib suhtuda kaheti. Esimene võimalus on vaadata seda nii, nagu vaatleb loodusfilmi tegija oma metsikut objekti, langetamata seejuures eetilisi vms hinnanguid, leppides kõigega, mis toimub. Teine on mõõta seda nonde ta enese standardite järgi, mis kultuur ise endale millegi loodusest erineva, suisa “kõrgemana” on püstitanud. Esimesel juhul tõdeme: jah, paraku on see nii, et Eestis (lisaks muudele kõrgetele edetabelikohtadele) hukkub liiklusõnnetustes märgatavalt rohkem inimesi kui…
-
Asi pole pelgalt Prantsusmaa immigratsiooni- ja integratsioonipoliitikas. Rahutused puudutavad kõige otsesemalt anglo-franko ühiskonnamudelite rivaliteeti. Ühel pool tõstetakse kilbile turg, töö ja majanduskasv, teisel pool sotsiaalsed väärtused. Nüüd peab aga Prantsusmaa möönma, et tema mudel, mida ka Euroopa Liidu kontekstis nii aktiivselt brittide jt vastu kaitstakse, ei paku sidusat turvalist elu ühiskonna kõikidele liikmetele. Vähemasti kümnendik jääb väljapoole.
Filipiini medõed ei mässa
Seosed prantsuse ühiskonnamudeli ja rahutuste vahel…
-
Jonathan Wolff, SISSEJUHATUS POLIITIKAFILOSOOFIASSE. Tõlkinud Tiiu Hallap. TÜ eetikakeskus ja TÜ kirjastus, 2005. 252 lk.
Kas poliitika on tõsine asi? Ja kas poliitika peaks olema tõsine asi? Kui me ei eelda, et ajaloo lõpp on käes, peaksid vastused mõlemale püstitatud küsimusele olema jaatavad. Miks mitte eeldada, et ajaloo lõpp on käes? Meie maailmas käivad täiesti uued ja veel õieti mõtestamata protsessid: me elame enneolematute kvaasipoliitiliste moodustiste…
-
Sarja kahes viimases osas oleme käsitlenud Kreeka ühiskonda kuuendal sajandil eKr tabanud ulatuslikku sotsiaal-majanduslikku kriisi. Ei ole liialdus väita, et mitmed meie tänaseid institutsioone kujundavad arusaamad on sündinud vastusena tollal Hellase ette tõusnud probleemidele. Teises osas oli muuhulgas juttu sellest, et kriisieelsed Kreeka linnriigid polnud tegelikult mitte niivõrd riigid kui aristokraatlike majapidamiste nõrgalt seotud ühendused. Aristokraatide rivaliteeti tasakaalustas aga polistevaheline seisuseteadlik ühtsustunne, mis rajanes abielusidemetel ja…
-
“Saneerimisvajadust” põhjendatakse inimväärikuse kaitsega ja võitlusega harimatuse vastu. Kiiduväärne. Aga naeruväärseks ja silmakirjalikuks teeb selle paljuski “sanitaride” endi kujundatud ühiskondlik kontekst.
Et paar seadust toimivad sotsiaalse pampersina, luues puhtama ja kuivama tunde? Tõsiasi on, et avaliku ruumi reostus on pikaaegne, üldine ja kaubanduslike juurtega nähtus. Et sündsuse piirid on nihkunud. Et meedias ja loovkunstideski on tervitatud mänguline või estetiseeritud madalkeelsus. Et filmides kõlab roppusi iga kahe…
-
Asta Õim vaatleb raamatus “Võim ja kultuur” keelekasutust Nõukogude siltidel ja leiab, et tollase sildistamiskultuuri puuduseks oli imperatiivsete siltide rohkus. See tõi käibele iroonilise ütluse “Mis pole keelatud, on lubatud” ja andis põhjust nimetada Nõukogude Liitu “tõkkepuu mentaliteediga ühiskonnaks”. Ülesildistamine devalveeris siltide väärtust ja tõsiseltvõetavust. Kvantiteedi negatiivset mõju kvaliteedile võib tänapäeval täheldada kogu keeletarvituse juures. Sõnaväärtuse kahanemise alged on lihtsustatud juurdepääsus kirjasõnale. Kurja juurt on otseti…
-
Jonathan Wolff viibis Eestis möödunud kolmapäeval Tartu ülikooli eetikateaduse kutsel.Aija Sakova
Jüri Lipping: Kasutasin juhust ja lugesin teie “Sissejuhatust poliitikafilosoofiasse” ning tunnistan, et tegemist on väga selge, asjatundliku ja veenva kirjatööga. Arutluskäik on selgesti jälgitav, tavatult dialoogiline ja minu mõistmist mööda ka üsna õiglane. Kõike seda mööndes on teie raamat ikkagi nimelt see, mida ta taotleb olla – sissejuhatus. Sissejuhatus valdkonda, mis on erakordselt mitmekihiline, erilaadne ja…
