-
Balletiraamatu koostajad Aime Leis ja Ülle Ulla laval:
Liblikas – Aime Leis, Poiss – Jüri Lass (“Poiss ja liblikas”, 1964. a Estonias).
Candelas – Ülle Ulla, Carmelo – Endrik Kerge (“Suur võlur armastus”, 1964. a Estonias).
2 X REPRO
Ballett sajandivanuses “Estonias”. Koostanud Aime Leis ja Ülle Ulla, toimetanud Reet Neimar. Kujundanud Kersti Tormis.
Eesti Teatriliit, 2006. 504 lk.
Õrn-õhulised baleriinid on igas mõttes kaaluka raamatu kokku pannud. Lugeda-vaadata tuleb…
-
* 2005. aasta IV kvartali keskmise brutopalga alusel
Credo quia absurdum est
Sirp ei ole spordileht. Seepärast kõneleb Sirp ainult kultuuripreemiatest. Eesti riigi kultuuripreemiaid ei saa panna edetabelisse võistlema teiste elualade preemiatega ega loteriivõitudega. Kui kultuur on keskne ja keskel, siis ainus mõõdupuu ongi tema elukoha keskmine. Eesti kultuuri tuleb rahas mõõta Eesti keskmise elujärje alusel.
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus on hea seadus. Seadus ei jäta kultuuripreemiate väärtust…
-
Kuigi Euroopa riikide senise praktika järgi eelneb tuumajaamade rajamisele pikk ja põhjalik avalik arutelu, otsusetegemine parlamendis ja sageli ka rahvahääletusel, ei pea dünaamilises ja teistest targemas Eestis ju ometi samamoodi tegutsema. Kõigepealt ehitame ikka jaama valmis ja küll siis jõuab arutada.
Iseenesest on praegu, aasta enne riigikogu valimisi, arutamiseks päris hea aeg. Ja kui oleks vähimatki põhjust kahtlustada valitsuse liikmeid siiruses, siis võiks ju ka uskuda väiteid,…
-
Hiljuti avalikustatud rassismi ja sallimatuse vastase Euroopa komitee 2005. aasta Eesti raportis pälvis muu hulgas kriitikat ebapiisav ja ühekülgne venekeelset elanikkonda hõlmav integratsiooniprotsess. Hoolimata nii mõnegi ametimehe vastusest, et kõik on parimas korras ja integratsioon edeneb nagu mühin, tuleb tõdeda, et 15 aastat pärast iseseisvuse taastamist ja 17 aastat pärast keeleseaduse vastuvõtmist oleme olukorras, kus haridussüsteem on jätkuvalt lõhestatud õppekeele alusel ning venekeelsed noored (sic! kes…
-
On omamoodi huvitav, kuidas keeleline formaliteet imbub teaduslike väärtushinnangute süsteemi ja avaldab seal oma toimet, kuidas üks rahvuskeel omandab erikeelsuse privileegid. Jaan Undusk väidab, et Balti uuringute ainsaks tõsiseks töökeeleks on läbi sajandite vaikimisi peetud saksa keelt. Nii nagu kunagi ladina, nii on saksa keel siinse lokaalajaloo uurimises toiminud esmase teadusfiltri ja professionaalsuse kontrollina. Inglise keeles on siiani raske leida vasteid balti ajaloolisele eriterminoloogiale, mistõttu poolpädevuse…
-
-
Tuleval nädalal vestetakse arvatavasti tavapärasest rohkem muistseid lugusid – iseseisvuspäeva lähenemine annab meenutamiseks hea ettekäände. Ka Sirp meenutab, erileheküljed on pühendatud juba kirja pandud lugudele. Sellistele, mille avaldamine poleks iseseisvuse taastamiseta mingil juhul võimalik olnud, aga mida poleks ka Nõukogude okupatsioonita kunagi kirjutada saanud. Need on ainult üksikud vaated minevikku nende tuhandete hulgas, mida Jakob Hurdast ikka veel innustust saav rahvas oma vaimuvarahoidlatesse kogub. Kui me…
-
Suured sõjad, alanud peaaegu märkamatult, on oma ebatavalised nimed saanud alles tagantjärele. Mis on selles siis usutamatut, kui Kolmas maailmasõda, mille võimalikkusest ju aeg-ajalt on räägitud, algab veelgi salapärasemalt?
Huvipakkuvaks võib pidada ka tõdemuse teist poolt, terroristide usulist kuuluvust. On tõepoolest küsitav, kas ilmalikustunud eurooplaste seas leidub kuigivõrd inimesi, kes oleksid valmis mõne idee nimel surma minema. Tuletagem meelde, missugusel toonil on Camus rääkinud “revolutsionääridest”, kes oma…
-
-
Eestlastele hästi alanud taliolümpia ajal on vist veidi palju loota, et mu kirjutis leiab just eriti palju vastukaja. Ent siiski. Kutsumus ja kalender kohustavad. Nädala pärast on Eesti Vabariigi aastapäev, päev, mis paneb mõtlema olulisele. Oma olemasolule ja eriti oma kohustustele.
Tõsiusklikku mõjutavad nõnda jõulud, mõnd teist ja ehk ka paganlikumat jaanipäev. Mulle on 24. veebruar kõige selle, mida eestlane on võimeline korda saatma, kui ta ausalt…
