-
Neitsi Maarja sugupuu XIII -XIV sajandi vaimulikus käsiraamatus (fragment). Tallinna Linnaarhiiv, Cm 4, fol. 71v. Marius Peterson
Keskaeg on periood Euroopa ajaloos, mille käsitlemisel ristuvad erinevad huvid ja ootused. Umberto Eco on ühes võluvas essees “Unistades keskajast” eristanud koguni kümmet “väikest keskaega”, mille huvigrupid on endale aegade jooksul konstrueerinud, lisades, et see nimekiri pole lõplik (Vikerkaar 1998, nr 4-5). Nii otsivad keskajast lohutust arvukad passeistid, kes…
-
Marek Tamm, Tiina Kala, Juhan Kreem, Linda Kaljundi ja Marika Mägi 3. veebruaril Tallinna Linnaarhiivis.
Marek Tamm (M. T.): Kui räägime sündmustest Eesti ajaloos XII sajandi lõpus ja XIII sajandi alguses, siis esimesena tekib probleem, kuidas neid nimetada. Nii meie vanem kui uuem historiograafiline traditsioon pakub väga erinevaid mõisteid ja on selge, et sõnavara valik kujundab väga suurel määral ka selle, millistele järeldustele me jõuame.
Tiina Kala…
-
Seda, mis selgus, teadsid mõned numismaatikud juba ammu. Umbes aastast 800 käis meie majandussuhtlus peaaegu eranditult Idaga: Araabia kalifaadiga Iraagis ja eriti X sajandil Samaniidide emiraadiga Kesk-Aasias. Sealt voolas Põhja- ja Ida-Euroopasse kümneid kui mitte sadu tonne hõbedat, mis ladestusid Rootsi, Poola, Taani, Soome, Baltikumi ja Venemaa rahapadades ja peegeldavad üsnagi hoomatavat muistset kaubakäivet. Samas pole Lääne-Euroopa annaalides märgitud viikingite tohutust röövsaagist Põhjalasse jõudnud peotäitki raha.…
-
See, kui sotsiaalsed rühmad kõnelevad eri keelt ja seostavad end erinevat päritolu esivanematega, annab olukorrale muidugi oma erilise varjundi. Kuid Liivimaa olukord polnud keskaegses Euroopas sugugi ainulaadne. Saksakeelse ülemkihiga kas ka maal või siis ainult linnades oli tegu peaaegu kogu Kirde-Euroopas. Idapoolses Euroopas tekkisid alates XII sajandil Saksa aladelt laenatud õiguskorra ja suurel määral Saksamaalt sisse rännanud kodanikkonnaga linnad. Kohalikku päritolu elanikkond kaasati uutesse linnadesse küll…
-
Valitud näide on juhuslik ega olegi tähtis, et see oli just punapäine (?) Jacob Tuleleek, tähtis on protseduur, mille ta sooritas. Puhtalt omakasust ajendatud teos väljendub ometi mehe arusaamine kirjasõna kasulikkusest ja kasutamise võimalustest. Ta teadis hästi, et just kirjapandult säilib mis tahes teadmine kõige kauem ja paremini. Jacob näitas, et oskab kasutada kirjasõna sama edukalt, nagu oli harjunud rahaga ümber käima. Mitte üleliia tõsimeeli võiks…
-
Paganlik kultuur põhineb suulisel traditsioonil, kristlik kultuur piiblis kirjapandul. Vastristituid oli võimatu panna piiblit lugema, seetõttu tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulptuuri raiuda. Kõige parem oli rakendada analoogia printsiipi, nt kristlikule pühakule anti paganliku jumala jooned. Siis oli kindel, et rahvas nad ära tunneb ja omaks võtab. Kuid sama hästi võis ka mõne reaalse inimese pühakuga seostada ja vastupidi. Näiteid võime leida…
-
Tegelikult muidugi on rituaalide vastu tärganud huvi pisut veider. Üldiselt baseerub liberalism ju ühiskondlikel tõsioludel: tegelikul elul, reaalsusel, objektiviseerimisel. “Tegelik elu” on õige ja õiglane, isegi kui see on ebatseremoniaalne ja ebameeldiv. Püüd aktsepteerida “tegelikku elu” kehastub seaduseelnõus, mis tahab ohvrit kurjategijaga lepitada; poliitikute soosivates avaldustes omasooiharuse või prostitutsiooni legaliseerimise küsimustes; soovis leevendada liikluseeskirjade nõudeid ja kehtestada kõrgkoolis õppemaks jne. Kõik, mis on “antud”, praktikaks saanud…
-
Kas ajalugu peaks esitama nii, nagu see oli. . . . . . . . või nii, nagu me sooviksime seda näha?
1. Millega paistab seniste Eesti ajaloo üldkäsitluste taustal silma “Eesti ajaloo” VI köide?
2. Milline on selle koguteose kõige olulisem ja jõulisem sõnum?
3. Kuidas hinnata koguteost ülesehituslikust küljest? Millistele küsimustele otsitakse vastust ja mis jääb autorite küsimuseasetuste varju? Millised vajadused ja võimalused on XX sajandi Eesti ajalooga tegelemisel vähem tähelepanu saanud?
Rein Ruutsoo:
1.…
-
Erich Fromm, Armastuse kunst. Tõlkinud Ann Alari. Teine trükk. Pegasus, 2006.
Kas pole kohatu kõnelda armastusest tänapäeva Eestis, kus arutletakse tavatu kirega prostitutsiooni keelamise või lubamise üle? Ja tähtsamatki peale lõbumajanduse on arutada: majanduskasv, euro tulek või viibimine, kinnisvarabuum, tulevased presidendikandidaadid, linnugripp. Kõige selle keskel võib armastust jutlustada vaid vaimust vaene või lihtsalt hull.
Aga ikka ei imestaks ma põrmugi, kui Erich Frommi “Armastuse kunst” raamatupoodidest kiirelt ära…
-
Töötasid ligi kümme aastat (1963 – 1972) ENE teadustoimetajana. Vaatamata ENE ajastuomasele punasele toonile ja pealkirjaski sisalduvale nõukogulikkusele, oli see entsüklopeedia eesti kultuuriloo järjepidevuse seisukohalt väga oluline teos. Kuidas nägi ENE tegemine rahvusloolises mõttes seestpoolt välja, kui suur oli vabadus märksõnade valimisel, kui palju tuli laveerida?
Arvan, et ENE osa eesti kultuuriloos on kõigele nõukogulikkusele vaatamata olnud küllaltki märkimisväärne. Olin üks ENE kolmest esimesest toimetajast, kes sinna…
