-
1991. aasta 8. detsembril sõlmisid Minskis liidulepingu Venemaa, Ukraina ja Valgevene. SSSR ehk Nõukogude Liit oli hinge heitmas ja koolnukese asemele vajati uut. Nii sünnitati SNG ehk Sõltumatute Riikide Ühendus, kuhu sama kuu teisel poolel astus veel 8 endist liiduvabariiki. Gruusia, kes algul kõrvale jäi, liitus 1994. aastal.
Vene keeles Sodružestvo’ks, inglise keeles Commonwealth’iks nimetatud uusmoodustis pidi arendama 12 sõltumatu riigi majanduslikku, poliitilist ja kaitsealast koostööd. Õiget…
-
Ivi Proos, Iris Pettai, Ülo Kaevats, Juhan Kivirähk, Raivo Vetik, Tõnis Saarts ja Tiina Raitviir, Demokraatia ja rahvuslikud huvid. http://margus.koobas.ee/ajutine/DeMo_taispikk_versioon.pdf
Demokraatia auditite eesmärk on juhtida tähelepanu demokraatia ja valitsemisega seotud kitsaskohtadele riigis. Regulaarseid demokraatia auditeid Eesti kohta on tehtud ka varem, lisaks 1997. aastast regulaarselt avaldatud Freedom House’i raportitele hakkas Euroopa Komisjon 1998. aastal avaldama eduaruandeid Eesti valmisoleku ja probleemide kohta liitumiseks ELiga. EL auditid olid suhteliselt…
-
Rahustavale progressi-kujutelmale vastandub argieluline paanika. See on teatav rohkem või vähem varjatud hirm, mis kannustab ja ahistab iga tegutsevat inimest. Nii kirjutab oma “XXI sajandi sõnaraamatus” Jacques Attali: “Paanika on lambakarjale omane liikumine, kus igaüks jäljendab teist, kartes marginaliseeruda ja saagiks langeda. . . . Just paanika, hirm jääda tegevusetuks sunnib töölise klammerduma alamakstud töökoha külge; hirm olla “teistsugune” kihutab tarbija hankima trendikaid asju, kas jäljendamisefekti mõjul või valitseva…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/070406/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ajalooline vastutus, see mitte just viimases järjekorras populistliku kõlaga väljend, on tegelikult jõuetuse avaldus. Vastutus on ajalooline, kui seda tuleb kanda tagantjärele ja nende inimeste ees, kelle heaks enam midagi teha ei saa. Punkt ja kõik? Hoopiski mitte. Niisuguses olukorras, kus me pole võimelised kellegi heaks enam midagi tegema ja meil on kahju oma suutmatuse pärast, oleme ka tänapäeva maailmas, mitte ainult mineviku suhtes. Siin pole…
-
Ilma valitsuse ja riigikogu selge tahteta ei saa ka keskpank suurt midagi ette võtta peale kommertspankadele rangemate piirangute kehtestamise laenuandmisel, aga selle sammu võimalik mõju on tühine. Inflatsiooni ohjeldamine on valitsuse töö ja ei saa öelda, et Eestis seda ei osataks teha, kui vähegi tahtmist oleks. Inflatsiooni allasurumisega tegelesid Eestis kõik valitsused 1990ndatel aastatel ja veel ka pärast sajandivahetust. Ja edukalt tegelesid. Pole teada, kas lihtsalt…
-
Eestluse keerdunud lapikruumiline iseloom. Strandberg 2006
Kroonik Henrikust oli eesti rahva eneseteadvusele üpris vähe kasu, kuni tema kirjapandut ei valatud ilukirjandusena rahvusliku omamüüdi osaks. Kirjanike abita ei oskaks me ehk tänapäevani Lembitut suureks riigi- ja aatemeheks ning Kaupot tüüpiliseks XIII sajandi kvislingiks pidada. Ajaloolased vaevad tänapäevani muistse vabadusvõitluse aja Vene ja Saksa anastusretkede kasu ja kahju Maa hõimudele, aga tänu Lauluisa vahendusele on raudmehed ja koerakoonlased salvestunud…
-
Kas Eesti ühiskond annab inimesele klaarimiseks mahti? Mulle tundub, et ei. Sealt või siit algabki võõrandumine. Mitte võimude lahusus, vaid võimude tarastamine. Hetkel on käepäraseim näide Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli kõhklemine kandideerimisel riigipea kohale teist korda, kuid ma ei taha olla norija. Ent ma näen, kuidas need, kellel on õigus kandideerida samale kohale nagu igal Eesti Vabariigi kodanikul, kes on vanem kui 40, hakkavad ise…
-
Viimasel paaril aastal on avalikkuse tähelepanu pälvinud mitmed seigad, mille keskmes on märgid: Lihula monument, K-kohukese reklaam, särgid kirjaga “Kommarid ahju!”, haakristikujulise kõrvarõnga kandmine Eesti Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil. Kõigil neil juhtudel pole märgid lihtsalt midagi tähistanud, vaid nendega on tehtud tegusid: õhutatud sotsiaalset vaenu või reklaamitud Keskerakonda jne. Samuti on neil juhtudel riik sekkunud märkide kasutamisse ja teinud katseid seda reguleerida. Määramaks, kas ja milliseid tegusid…
-
Tänapäeval aga on sinekuurid õige defitsiitsed ning jagunevad ebademokraatlikumalt kui vanasti. Need vähesedki peavad olema väga osavasti varjatud, sest ilmsikstulek põhjustaks üldsuse pahameeletulva. Paistab, et sinekuure jagub praegu peamiselt parteilastele. Erakonnad ilmutavad oma teenekate liikmete suhtes veel piisavalt vanemlikku hoolt ega lase halbadel aegadel, näiteks pärast valimiskaotust, nälga jääda. Selleks luuakse juba võimul olles varjupaiku, kuhu oleks hiljem hea taanduda. Sinekuuride magusat lõhna võib haista nimetuste…
