-
Mart Aardam Pärimuskoja kandlepäevade juhendamine 5000
Tiina Aavik Honorar “Eesti naiste laulude” lauljale 2000
Piret Aidulo Toetus 3000
Leila Allikas-Hallikas Pärimuskoja kandlepäevade korraldamine 2000
Jaan Alt Diatoonilise lõõtspilli ostmine 20 000
Aino Arro Juubelitoetus 5000
Tõnu Aru Videofilmi “Otto August Strandman” valmistamine 8000
Tiina-Mai Arund IX üleriigiliste keelpilliõpilaste suvekursuste korraldamine Värskas 6000
Tiina-Mai Arund Põlva-Võru keelpilliansambli ühisproovid ja esinemine ESTA konverentsil Tallinnas 10 000
Katrin Arvisto Honorar “Eesti naiste laulude” lauljale 2000
Arno Baltin Pärimuskultuuri perelaagri…
-
Boriss Bazanov Esinemine ettekandega kongressil (7th World Congress of Performance Analysis in Sport) 7000
Olle Kärner Treeningutoetus 7000
Sirje Lund “Eesti spordi aastaraamat 2005” tekstitöötlus 10 800
Juhan Maidlo “Eesti spordi aastaraamat 2005” koostamine ja toimetamine 22 960
Juhan Maidlo “Eesti spordi aastaraamat 2005” kaasautorite-statistikute töötasu 22 290
Ille Palm Eesti nimekate sportlaste ja sporditegelaste mälestuste
jäädvustamine Eesti Spordimuuseumis 5000
Lembit Peegel “Eesti spordi aastaraamat 2005” esikaane ja värvipildipoogna fotode valmistamine …
-
Kui Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus esitles raportite kogumikku “Estonia 1940 – 1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity”, kuulutas Sirp me lähiajaloo mütologiseerimiseks välja jutuvõistluse “Kuritöö”, et tuua teemat veel enam ilukirjanduse ja müütide maailma. Jutuvõistluse töid saab lugeda selles ja järgmiseski Sirbis. Žürii koosseisus Kaarel Tarand, Arvo Valton, Toomas Hiio, Tarmo Teder ja Jürgen Rooste langetas ilusa…
-
Võidukad punaarmeelased Narva jõe kaldal. See ja kaks järgmist fotot raamatust “Estonia 1940 – 1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity”. foto: EFA
Küpseva vilja lõhn ajas ärevile nood, kes juba rukkimaarjapäeva ootasid. Visela Kaksikjärve paisu taga aga kohises vesi.
Oli olnud kaheksa selgeilusat suvepäeva. Kas nimetada seda põuaks? Mõned muidugi juba nimetasid. . . . Metsatulekahjusid, seda silmapiiride pragisevat infernot polnud ju veel…
-
Meid oli seitsekümmend eesti naist küüditatute metsakomandos kommunistlikul Venemaal 1941. aastal. Kummalise kokkusattumuse tõttu kandis laager numbrit 1918, mis oli Eesti riigi loomise aasta. Me poleks seda teada saanud, kui poleks olnud Värdit. See oli Värdi, kes ühel päeval meile selle teate tõi – seisis saba liputades meie ees, kui me rampväsinult metsast tagasi saabusime, ning lasi suust kukkuda krabiseva pallikese, nagu öeldes: “Mängi minuga!” Seejuures,…
-
Õmblusmasin oli rauast ja raske. Tema perenaine oli ta maha jätnud. Tal polnud teda enam tarvis. Tal oli nüüd mees, kes ei tahtnud, et tema naine õmbleks. Ta tahtis, et naine oleks õnnelik. Õnnelik ja õmblemine ei sobinud kokku. Õmblesid ainult õnnetud. Nii arvas mees ja ei lubanud naisel enam õmmelda. Naine oli eestlane, mees rootslane. See oli mehe maa, kus naine elas. Ta oli siia…
-
Estonia 1940 – 1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Published by Estonian Foundation for the Investigation of Crimes Against Humanity. Edited by Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Indrek Paavle. Tallinn 2006, 1337 lk.
Eesti Vabariigi president Lennart Meri nimetas oktoobris 1998 minister Max Jakobsoni juhtima rahvusvahelist inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti komisjoni. Jaanuaris 1999 peetud esimesel koosolekul seadis komisjon oma ülesandeks…
-
Kaitsepolitsei ehk Kapo kaitseb meid ja meie riiki. Nagu ütleb nende nimigi. Aga kuidas? Seda me paraku ei tea ega peagi teadma. Ei, päris nõnda too asi siiski pole. Üht-teist nende tegemistest ja toimetamistest annavad meile teada Kaitsepolitsei aastaraamatud.
Värske aastaraamat 2005, mis ilmus ja mida presenteeriti möödunud kuul, on kaheksas omasuguste reas. Tegemist on filtreeritud enesetutvustusega. Suureformaadiline vihik heal paberil ning arvukate värvifotodega pakub peadirektori eessõna…
-
Keel teeb leinamise ning mälestamise ja mäletamise vahel selget vahet. Kuigi küüditamise aastapäev on leinapäev, me pigem selle kauge aja ohvreid juba mälestame, mitte ei leina. Mäletama peab, mitte mälestusi tõrjuma, või veel hullem, olnut sootuks maha vaikima või eitama. Kuna Eestis on okupandid, küüditajad, nuhid ja kogu hilisem kommunistide nomenklatuur ühe paja viljad, siis võib inimlikult mõista neid vanu punaseid, kes küüditamisest suurt kõneainet teha…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/160606/2.jpg” align=baseline border=0>
