-
Igaüks, kel olnud võimalust veidigi süveneda meie tänase ajalooõpetuse sisusse koolides, on sunnitud paratamatult möönma, et see on kaugel ideaalist. Ajalooõpetus on tihtipeale taandatud valmis faktide ja lugude päheõppimisele, selmet äratada koolilastes huvi selle vastu, kust pärinevad meie teadmised minevikust, miks on vaja neid teadmisi omandada, milline on nende teadmiste iseloom, mida nende teadmistega peale hakata jne.
Ajaloolise teadmise üheks eripäraks on see, et see muutub…
-
Nii sotsiaalteaduste valdkond kui aine “inimese- ja ühiskonnaõpetus” on üldhariduskooli õppekavaarenduses vastuolulisimad. Tartu ülikooli töörühma poolt vaadatuna on sotsiaalvaldkonna arendamise peamine eesmärk parandada sotsiaalvaldkonda kuuluvate õppeainete integratsiooni, muuta õppesisu eakohaseks ning võimaldada õpilastele tänapäeva ühiskonnas toimetulekuks reaalseid oskusi, näiteks suhtlemisoskus ja teabeväljal orienteerumise suutlikkus, ning aidata õpilasel kujundada advekvaatset minapilti ja teadlike moraalsete valikute tegemise oskust jne. Tartu töörühma arvates tuleb õppekava kvalitatiivselt moderniseerida, väikesed parandused…
-
Antonio d’Alfonso, Etnilisuse kaitseks. Inglise keelest tõlkinud Reet Sool. TÜ kirjastus, 150 lk.
Kujutleme, et meil on rida inimrühmi, kes on vastastikuses läbikäimises. Iga rühma igal liikmel on rühmiti erinev ja seda rühma määratlev “miski”, mis on tema liikmeile rahulolu ja kindlustunde allikaks. Olgu sellel “miskil” see omadus, et sama rühma liikmete kokkupuutel nende ühine “miski” tugevneb, kokkupuude teise rühma liikmega viib aga selle nõrgenemisele kuni piirjuhul…
-
Aga mingem ajas veel kaugemale tagasi. 1930ndatel oli keskmine eluiga Eestis samalaadne Soomega. Okupeeritud Eestis jäi meeste keskmine eluiga 1950. aastal jätkuvalt allapoole iseseisvusaja lõpuaasta näite. Viiekümnendatel aastatel suremus Eestis langes, kuid alates kuuekümnendatest aastatest pöördusid Eesti ja Soome rahva tervise näitajad selgelt lahku. Samal ajal kui Soome elanike tervis paranes ja eluiga ühtlaselt tõusis, said Eestis elavad mehed 30 aasta jooksul juurde vaid ühe eluaasta.…
-
Tallinna Kultuuritehase tüüpi ettevõtmine
on väga perspektiivne idee, millele püsiva
eluvormi otsimiseks peaks võimuorganeil
rohkem kannatust jaguma.
Kuidas korraldada kultuuri? Managing the Arts. Koostajad Anu Kivilo ja Kadi Herkül. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2006. 160 lk.
Kultuurikorralduse kraadiõppe edenemine meie kõrgkoolides on tänuväärselt kaasa toonud ka rea temaatiliste käsiraamatute ilmumise. EMTA kultuurikorralduse magistritöödel põhinev ja mõne õppejõu artikliga täiendatud “Kuidas korraldada kultuuri?” on selles reas värskeim. Kogumikus esindatud…
-
On ju loosungi all “Kultuur on tähtis” väga hakatud rääkima nn pehme (kultuur) ja kõva (raha) seostest ja sellestki, et ei ole liberalismi ja majanduskasvu ilma sobiva kultuurilise pinnaseta (vt kas või samanimelist Samuel Huntingtoni ja Lawrence Harrisoni toimetatud eestindatud kogumikku). Olen kuulnud koguni arvamust, et kui meie kultuuris ei oleks üleminekuajal nii ulatuslikult prevaleerinud postmodernne kõikelubavus ja lahtisus, vaid mõni konservatiivsem trend, ei oleks vabaturumajanduse…
-
“Taarka” etendust raamis Obinitsas Seto seltsimaja vahetusse ümbrusesse kujundatud miniatuurne Setomaa: müügikioskitest võis osta 15 krooni eest hapukurki lisandiga, ehtsat kodusuitsutatud singiga võileiba, koduõlut, barankakeesid ja muud söödavat ning mittesöödavat.
AILI KÜNstLER
Kauksi Ülle ja Ain Mäeotsa “Taarka” Obinitsas Setu Seltsimaja hoovis 4. augustil A.D. 2006.
Kui alustada à la Agu Sihvka ja kõik ausalt ära rääkida, siis tunnistan, et kui lõpuks sain minagi ihaldatud pileti “kultusetenduseks” tituleeritud “Taarkale”…
-
Foto: Piia Ruber
Linnavalitsuses on valmimas imeline plaan: “Tallinna linn korraldab konkursi Kalevipoja skulptuuri püstitamiseks Tallinna lahte. /—/ Esitatav töö peab lähtuma eepos Kalevipoeg ideest – tugevdada sõnumit, et meie kestame rahvana. Kontseptsioon ja selle visuaalne kajastus peab andma vaatajale võimaluse tõlgendada Kalevipoja ideed iga üksikisiku ja kogu Eesti rahva jaoks, olema vastuvõetav võimalikult erineva sotsiaalse staatusega inimeste poolt. Kontseptsioon peab andma võimaluse nö müüdikirjelduseks. Rõhutada tuleb…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/250806/2.jpg” align=baseline border=0>
-
On vist viisakas eeldada, et ringhäälingunõukogu juhindub oma tegevuses seadusest ja selles kirja panemata jäänud muudest üllastest eesmärkidest. Ringhäälinguseadus määrab nõukogu ühe õiguse ja kohustusena ka “Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kaudu teostatava Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaania korra kehtestamise”. Just presidendi valimise kampaania kajastamise korra ringhäälingunõukogu võidupüha eel kehtestaski.
Heauskne võib korda käsitleda kui televisioonile ja raadiole seatud miinimumnõudeid, tagatist sellele,…
