-
Kui üldine ja kindlalt välja kujunenud kohustus ja tava Euroopa demokraatiamaadel on rahvusvahelises suhtlemises, näiteks riigivisiitide käigus rituaalsete mälestus- või austamistseremooniate läbiviimine ja sellest tulenevalt riikliku tähtsaima rituaalipaiga olemasolu?
See on kena, ent mitte kindel tava. Mõnel riigil lihtsalt ei olegi sellist väljaehitatud kompleksi. Ent kui on, siis on tegu visiidile tulnud riigipea ilusa žestiga. Ta edastab sellega kindla sõnumi mitte ainult vastuvõtvale riigipeale, vaid tervele rahvale…
-
Vilde oma naljasoonega oleks muidugi ammu ära tabanud selle, et tema riukalikkuse juures on üsna raske teda kuulutada “realismi võiduleviijaks”. Suuremalt jaolt keeras Vilde ju reaalsust (tegelikkusena näivat) pigem pahupidi, ta oli ise lausa elav paradoks. Mõisavalitsejate julmuse teemal kirjutav mees, kes ise elas lossivalitseja majas. Naisõiguslasi pooldav naistemees. Ateismi propageerija, kes kirjutas Jumalast, justkui too elaks. Ning ajaloost kirjutades kirjutas ajalukku ennast.
Ajalugu on aga…
-
Klassikute hulgas on Eduard Vilde saatus meil erandlik. Kirjanik Vildest tehti Nõukogude ajal kõigi rõhutute kaitsja, sotsialistliku realismi kanoniseeritud pühak, kes ühena vähestest varasematest sulemeestest paljastas halastamatult klassivastuolusid. Sotsiaaldemokraat Vilde bolševikevastased ütlused vaikiti maha, kuigi,Vilde oli alati korrektne ning mingit laussõimu endale ei lubanudki.
Sotsiaaldemokraatia algus Maarjamaal on hämar, enamlus Eestis ei ulatunud ajas tagasi isegi mitte 1905. aasta revolutsioonini. Sotsialism hakkas võrseid ajama siis, kui Vilde…
-
Vilde kahe daamiga, 1930. vilde muuseumi arhiiv
Eduard Vilde looming käis ühte jalga XIX ja XX sajandi vahetuse Euroopa ja Skandinaavia maade kirjandussuundumustega. Ta teoste n-ö karkassiks teisel loominguperioodil oli sotsialistlik ideestik, usk võrdsemasse ja inimväärsemasse ühiskonnakorraldusse, kui valitses tollases kapitaliseeruvas Venemaa lääneprovintsis. Kõrvutades Vilde linnaainelisi novelle ja jutustusi ajaloolise triloogiaga ning romaaniga “Mäeküla piimamees” (1916), ilmneb lõhe linna- ja maaelu kujutuses. Baltisaksa aadel mõjutas märksa rohkem…
-
Eduard Vilde muuseum 1946 – 2006
vilde muuseumi arhiiv
Vaid mõned aastad pärast Eduard Vilde surma (1933) algatati ajakirjanduses julge idee asutada kirjaniku mälestuseks memoriaalmuuseum. Üheks idee autoriks oli Vilde hea tuttav Johannes Vares-Barbarus. Mõttega haakus kohe ka kirjaniku lesk, 66aastane Linda Vilde, kes pakkus muuseumi asupaigaks Vildede viimast ühist korterit Kadriorus Kastellaanimajas Koidula 34 (nüüdne Roheline aas 3).
Keerulise aja tõttu ei leidnud julge idee esialgu isegi…
-
Mida sa arvad Vilde muuseumist kui haridusasutusest ja pühapaigast? On see piisavalt atraktiivne ja mida sääl veel võiks ette võtta?
Vilde muuseum on selles mõttes tore paik, et klassiku harda imetluse asemel pakutakse nüüd rohkem näidet kolmekümnendate aastate keskklassi kuuluva inimese elamisest. Vilde klubi üritustel pole ma kahjuks osalenud, kuid nende ettevõtmised on igati tänuväärt, sest Vilde oli ikkagi väga andekas jutukirjanik, milliseid meie väikesel rahval pole…
-
Eesti keel on jõudnud armutusse tarbimisühiskonda, Euroopa Liidu ametikeelte hulka, neoliberalismi bürokraatia-Mekasse ja veebikesksesse infoühiskonda. Segunevad vaba suuline dialoog ning SMSide ja veebisuhtluse kiirustav kirjalikkus, asjalik kirjavahetus ja kopipastajuriidiline ametitekst, mida seovad kantseleistambid.
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu. Keelendite seosed teisenevad, kasutussagedus või tähendus muutub. Laenata sõnu on osati paratamatu, grammatikalaen…
-
1. IX 1906 avati Tartus Jaan Tõnissoni, Oskar Kallase ja Peeter Põllu algatusel tütarlastegümnaasium, kus õpetus hakkas tollal tavapärase saksa või vene keele asemel käima eesti keeles. Kool alustas tööd üüritud ruumides Jaani 24, esimeseks juhatajaks sai Oskar Kallas. Aprillis 1915 valmis Viljandi tänaval Georg Hellati projekteeritud oma koolimaja, praegune Miina Härma gümnaasium (pildil 1920. aastatel).
arhiivifoto
Tänavu tähistame emakeelse gümnaasiumi juubelit. Sel puhul toimub Vanemuise kontserdimajas 29.…
-
vilde muuseumi arhiiv
Peks kui Vilde patoloogia
Küsime seekord alustuseks niimoodi: mida me mõtleme siis, kui ütleme “muuseum”? Tänases Eestis mõtleme tihtilugu kindlasti Tallinna kurikuulsa Kumu peale, millest on tehtud eesti kunstielu nii-öelda atraktsioon ja mille (esmakordne) külastamine on saanud nii personaalse prestiiži kui image’igi indikaatoriks. On ju nii austamisväärne mõnel presentatsioonil mõnele asjamehele sügavamõtteliselt ütelda: ma vaatasin Kumus nii pikalt Mäge, ta on ikka nii hea, aga…
-
Valijamees ei saa olla kuidagi arvestuslik ühik ega potentsiaalse korruptiivse teo endastmõistetav sihtmärk. Ajakirjanikud, kes volikogude juhte lahterdavad ja seostavad näiteks Arnold Rüütli või Villu Reiljani brigaadi maakonnatuure omavalitsustegelaste äraostmisega, pole poliitilises korruptsioonis kahtluse alla seatavaid suure tõenäosusega oma ihusilmaga üldse näinud. Kui rääkida anonüümselt ja üldiselt, et omavalitsuste mehed ostetakse üles, nagu eelmisel korral aastal 2001, siis tundub lause lihtne ja ehk isegi paljudele usutav.…
