-
1. IX 1906 avati Tartus Jaan Tõnissoni, Oskar Kallase ja Peeter Põllu algatusel tütarlastegümnaasium, kus õpetus hakkas tollal tavapärase saksa või vene keele asemel käima eesti keeles. Kool alustas tööd üüritud ruumides Jaani 24, esimeseks juhatajaks sai Oskar Kallas. Aprillis 1915 valmis Viljandi tänaval Georg Hellati projekteeritud oma koolimaja, praegune Miina Härma gümnaasium (pildil 1920. aastatel).
arhiivifoto
Tänavu tähistame emakeelse gümnaasiumi juubelit. Sel puhul toimub Vanemuise kontserdimajas 29.…
-
vilde muuseumi arhiiv
Peks kui Vilde patoloogia
Küsime seekord alustuseks niimoodi: mida me mõtleme siis, kui ütleme “muuseum”? Tänases Eestis mõtleme tihtilugu kindlasti Tallinna kurikuulsa Kumu peale, millest on tehtud eesti kunstielu nii-öelda atraktsioon ja mille (esmakordne) külastamine on saanud nii personaalse prestiiži kui image’igi indikaatoriks. On ju nii austamisväärne mõnel presentatsioonil mõnele asjamehele sügavamõtteliselt ütelda: ma vaatasin Kumus nii pikalt Mäge, ta on ikka nii hea, aga…
-
Oktoobrist 2005 seisab Tallinnas Harjumäel endise Viktor Kingissepa ausamba asukohal vabadussõja monumendi nurgakivi. Ja ootab. PIIA RUBER
Tänavu mais kaitseministeeriumis kogunenud asjahuviliste ümarlauas otsustati, et juba 86 aastat vindunud ja alati tagajärjetult lõppenud plaan rajada Tallinna Vabadussõja võidu ja Eesti vabaduse auks mälestusmärk tuleb lõpuks teostada. Ümarlauast või rahvakogunemisest poleks olnud järjekordselt mingit kasu, kui äkki poleks avaldunud ka poliitiline tahe. Riigikogu võttis juba 2005. aasta märtsis…
-
Me saame alustada puhtalt lehelt, mis sest, et asjatundjatele on Tallinna vabadussamba rajamise pikk ja nurjumisi täis eellugu hästi teada. Teadma peab, aga mitte nüüd kogu ajalugu pommina jala küljes kaasa vedama. Paistab, et seekord on ka valitsus täis otsustavust auküsimus võiduka lõpplahenduseni viia. Ent nagu Sirbi vestlusringis kõneldust saab järeldada, on probleeme ja kiusatusi veel käimata tee igal sammul ette näha.
Võib eeldada, et vabadussamba alal…
-
Reformierakond deklareerib madalaid makse ja seda, et igaüks aidaku ennast ise. Enam-vähem seda ta ka ellu viib üsna erinevate partnerite abil, kes keeravad kergesti selja enda deklareeritud ideoloogiale, millega nad võimule tulid. Värske leppe valguses näitavad erilist paindlikkust Rahvaliit ja Keskerakond, kes puistavad endale tuhka pähe ja mõistavad hukka selle, mida nad koos Reformierakonnaga teinud on ja teevad.
On vähe lootust, et aastateks 2007 – 2010 koostatud…
-
Leonid Stolovitš, Kohtumised elu radadel. Ilo, 2006. 216 lk.
Leonid Stolovitš, Stihi i žizn. Ingri, 2003. 288 lk. Professor Leonid Stolovitš kuulub sellesse üsna suurde haritlaste rühma, kes Venemaa sõjajärgses antisemiitlikus õhkkonnas leidsid varjupaiga Tartus. Ta esindab neid professoreid, keda meenutatakse lugupidamisega, kuna tänu neile meenutas sõjajärgne alma mater kohati vägagi ülikooli. Stolovitš ise tähistab oma Tartu tulekut sõnaühendiga “emigreerimine Eestisse”. Nii sõnatundliku autori puhul nagu…
-
Ajapikku on ka uues Eestis nõrgemate toeks siginenud organisatsioone ja ühendusi ning paragrahv ja selle rakendajadki on otsustavamalt loomade kaitseks välja astunud. Ometi tekitab mõnedes ontlikes kodanikes pahameelt, et ressursse ja energiat kulutatakse lojuste kaitsele, kuni meil jagub veel tänavalapsi ja kodutuid. Sellises pahameeles peitub veendumus headuse kui hüve piiratusest, ligimesearmastuse konstantsest hulgast, mida ühte kohta suunates teise enam ei jagu. Kahtlustan, et asi on hoopis…
-
Susan Sontag 1974. peter hujar
Susan Sontag, Fotograafiast. Tõlkinud Olavi Teppan.
Tänapäev, 2006.
215 lk.
Susan Sontagi fotograafia metafoorid
Fotograafia-alastes tekstides ütleb Susan Sontag meile tihti sedasama, mida on öelnud paljud teised ütlejad samadel aastatel (enne ja pärast teda), või siis seda, mille kallal on pusinud fotograafiaga palju lähemalt seotud eksperdid. Nõnda on meil küllalt raske hinnata tema otseselt innovaatilist panust fototeooriasse, küll aga võib kõrgelt hinnata Sontagi…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/110806/2.jpg” align=baseline border=0>
-
“Džihaadi sõjamehed ei anna armu, olgu nende taustaks kristlus, islam või verine traibalism, ning ka neile ei tule armu anda.”
Kui külma sõja sümmeetrilised julgeolekuohud asendusid XXI sajandi asümmeetriliste ohtudega, jäi USA julgeolekupoliitika analüütikutel kaks võimalust: kas kohaneda uue julgeolekuloogikaga või asuda neid ohte teatud osas painutama harjumuspärasematesse raamidesse. Kui arusaadavaid või piisavalt intensiivseid ohte parasjagu polnud, tuli ohtudele anda arusaadav formaat ja ohtlikkus teadvustada. Selles 50…
