-
Enn Soosaar:
Palju neid kohti meil pole, kust saab lugeda teiste arvamusi või avaldada ise arvamust, mis ületab mahult viie või kaheksa tuhande tähemärgi kirjaruumi. Ma mõtlen arvamust, mille mõttelookasid ei piira väljaande erialalised raamid. Akadeemia on neist kõige mitmekesisem. Looming ja Tuna venitavad ka mõnikord paikapandud piire, kuid eelistavad ikkagi, et jutt käiks esimesel kirjanduse ja teisel ajaloo ümber. Edasi tulevad ajakirjad, mis on toonitatult…
-
Meum est propositium in taberna mori,
ut sint vina proxima morientis ori;
tunc cantabunt letius angelorum chori:
“Sit Deus propitius huic potatori.”
Archipoeta
Carmina Burana. Tõlkinud Mati Soomre. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 25.
Loomingu Raamatukogu on viimasel ajal ilmutanud tänuväärset huvi antiikkeeltest tõlgitud teoste avaldamise vastu. Pean seda väites silmas näiteks eelkokkuleppeid Tartu ülikooli klassikaliste filoloogidega Lukianose dialoogide ja Tacituse “Germania” eestindamiseks. Veel enne nende antiikautorite tõlgete ilmumist jõudis suve lõpul lugejateni…
-
Põhiseaduslikud vabadused on nautimiseks igaühele täpselt nii, nagu mõistus võtab. Presidendiga on lugu teisiti. Mulle tundub, et Eestis valitseb üsna üksmeelne arusaam selle osas, et kui üldse, siis on sümboli väärtusega kõigi ametite hulgas just presidendi oma. Seega, presidendi usulised veendumused on küll kindlasti rangelt tema isiklik asi, mis pole turul arutamiseks, kuid tema formaalsel usulisel kuuluvusel on ka laiem sümboolne tähendus. See võib olla eksitav…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/080906/20.jpg” align=baseline border=0>
-
Sellele võidule eelnes Tartu vallutamine ja aastaid lahinguid ja rüüstamist nii Eesti- kui Liivimaal. Paljud külad, alevid ja linnad, nende hulgas Rakvere, Paide, Viljandi ja Põltsamaa, olid selleks ajaks ka juba maatasa põletatud, elanikud kas tapetud või vangidena Venemaale küüditatud. Kui 1703. aastal korraldati Ida- ja Lõuna-Eestisse järjekordne suurem rüüsteretk, andis tsaar Peeter I oma vägedele korralduse hävitada kõik, mis tee peale jääb. Sellele üleskutsele vastas…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/010906/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Kaarel Tarand: Kultuuriministeerium tutvustas möödunud nädalal kordusuuringut “Eesti elanikkonna kultuuritarbimine”. Kuna eelmises Sirbis just ilmus Berk Vaheri pikem protest kultuuri käsitlemise vastu kõige tavalisema vaba aja sisustamise vahendi ja meelelahutusliku tarbeesemena, mõjusid küsitlustulemused oma primitiivsuses riikliku vastusena kriitikale: et ärge õiendage, rahvas ise ütleb, et kõik on korras ja läheb paremaks.
Valle-Sten Maiste: Nii kultuuri kui sotsioloogia vallas tegutsevad enamasti ju kõrgharitud ja intelligentsed inimesed. Veider, et…
-
Siiski torkab toodud tsitaadis silma üks omapärane sõnakasutus, mis pole tänapäeva pruugis päris tavaline. Houellebecq nimetab perekonda ja abielu viimaseks primitiivse kommunismi saarekeseks keset liberaalset turumajandust, kus indiviid ühest küljest on ülim väärtus, teisest küljest aga kaup, mis peab ennast ise müüma. Haruldane on siin see, et kommunismi on mõistetud sõna algsemas tähenduses, mis tuleneb sõnast “commune” ja märgib ühisomandi valitsemist. “Primitiivne kommunism” vastandub niihästi Marxi…
-
Praeguses maailmas on ülikoolide ja ühiskonna suhted eri maadel korraldatud nii, et välja joonistub enam-vähem kaks üliõpilase võimaliku elukaare tüüpi. Ühtedes riikides on üliõpilane täisajaga õppija, kellel ei jää kontsentreeritud õpingute kõrvalt aega eriti millekski muuks ning tema elu möödubki peaasjalikult kloostritaolises kampuses omasuguste noviitside seltsis – mäletan ühe Michigani ülikoolis doktorantuuris olnud kolleegi räägitud lugu sellest, kuidas üks õppur sealt eksmatrikuleeriti, kuna teda olevat nähtud…
-
Igaüks, kel olnud võimalust veidigi süveneda meie tänase ajalooõpetuse sisusse koolides, on sunnitud paratamatult möönma, et see on kaugel ideaalist. Ajalooõpetus on tihtipeale taandatud valmis faktide ja lugude päheõppimisele, selmet äratada koolilastes huvi selle vastu, kust pärinevad meie teadmised minevikust, miks on vaja neid teadmisi omandada, milline on nende teadmiste iseloom, mida nende teadmistega peale hakata jne.
Ajaloolise teadmise üheks eripäraks on see, et see muutub…
