-
Kas tuleb tuttav ette? Võtsin need laused esimeselt ette sattunud veebilehelt, kus kirjeldatakse hüperaktiivsete laste käitumist ning antakse nõu, kuidas neid kasvatada. Asendasin lapse riigiga ja välja kukkus üsna tõetruu pilt tänapäeva Venemaa tegelikkusest. Ka siis, kui võrdlust edasi arendada, ei teki erilisi lahknevusi. Ainus probleem on, et Venemaad on kombeks pidada igipõliseks, nii-öelda vanaks riigiks maailmakaardil. Kuid küllap see ongi ekslik, sest naabri juures pööratakse…
-
Tallinna linnavalitsusest on tulnud signaal uue terroriorganisatsiooni avastamise kohta. Selleks on Eesti Arhitektide Liit. Ilmselt on tegu siiski terrorivõrgustiku poliitilise tiivaga ning põrandaalune võitlusorganisatsioon vajab veel paljastamist. Mõistagi tunduvad arhitektide salasepitsused väga kahtlasena, kui silmas pidada arhitektide liidu liikmete projekteeritud hoonete ja rajatiste hulka Tallinnas, kõik need võivad sobida kujuneva terrorivõrgustiku materiaalseks baasiks. Mõnel inimesel võib tõesti hirm peale tulla. Tunnistagem, sõja põhjus on igati väärikas…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/061006/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Henrikuid: Ain Lutsepp Hvostovi “Henrikus”, Sergio Vares Kaaren Kaera “Malevas” ja Indrek Sammul Triin Sinissaare “Soolaevas”.
Andrei Hvostovi näidendi “Henrik” esimene lugemine ja vestlusring teemal “Kes minevikku mäletab. . . .” “Teadlaste öö” 22. septembril Eesti Draamateatris. Vestlust juhtis akadeemik Peeter Tulviste, osalesid ajakirjanik ja -loolane Andrei Hvostov, arheoloog Marika Mägi, ajaloolased Marek Tamm ja Linda Kaljundi ning kirjandus- ja kultuuriloolane Jaan Undusk.
Ajaloolistes draamades elustuvad laval arhetüüpsed lood ja kangelased,…
-
Sirin kolmapäeva õhtul Katariina kiriku ees. piia ruber
Sel nädalal käib Ladina kvartalis ja mujal vanalinnas festival “TriaLogos”, mille teemaks tänavu “Kultuurisõjad”. Sõda on praegu märk, mis Eestiski kõnetab. Me oleme reaalselt, füüsiliselt sõjas kohal, me oleme relvil. Poisse on surma saanud, saab veelgi. Muidugi mitte nii palju kui koduses liiklusmöllus. Sõjast kirjutab ka Leo Kunnas oma sel nädalal ilmunud raamatus “Viiv pikas sõjas. Märkmed Iraagi sõjast”, mis…
-
Tekib küsimus, mis magnet või kärbsepaber see ajakirjandus on, et just sinna nagu nõiaväel kogunevad rumalad, omakasupüüdlikud ja südametunnistuseta inimesed. Ja miks enamus, ühiskonna kõik ülejäänud ja kvaliteedilt teistsugused liikmed kehtiva olukorra vastu midagi ette ei suuda võtta, sealhulgas ka need kõige vägevamad, suure mõju ja kõrge positsiooniga inimesed?
Nagu raadiojuht Sulev Valner Postimehes õigesti osutas, pole ühelgi ajakirjanikul midagi asjatundliku kriitika vastu. Aga niisama lahmimine ei…
-
TOOMAS TRAPIDO, Eestimaa Looduse Fondi suunajuht: Oht on õhus, sest nagu kolmapäeval lõpuks kuulsime, on laeva peal veel mürki küll ja küll ning kui see sealt välja lastakse ja see maale satub, on inimestele oht täpselt sama reaalne nagu Elevandiluurannikul.
Tundub, et kogu probleem sadas Eestisse järjekordse üllatusena. Esialgu sai publik ainult rahustavaid sõnumeid: probleemi pole ja kõike on kontrollitud. Kas tõesti ei saa Eesti riik piisavalt…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/290906/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Esiteks peame arvestama seda, et maksustamine on läbi aegade olnud väga praktiline asi. Maksustatud on seda, mida oli kõige lihtsam või kasulikum maksustada, kuid ikkagi neid, keda maksustada sai. Ehk nii nagu paarsada aastat tagasi üks Prantsuse rahandusministritest ütles: maksustamine on kunst, kuidas saada hanelt kõige rohkem sulgi kõige väiksema sisina hinnaga.
Teiseks tuleb arvestada ka seda, et läbi aastatuhandete on maksustamine muutunud üha kõikehõlmavamaks. Kui veel…
-
Maailmamajanduse paisumine paistab peatumatu. See ärgitab küsimusi. Kas mõnikord võib maailmamajandus ka mitte kasvada? Kas kasv on inimeste vaba otsustuse tulemus või mingi seaduspärasus sunnib seda/meid selleks? Kas kasvul on piirid? Ühest vastust neile küsimustele pole olemas.
Esmalt tasub seletust otsida tehnoloogia arengust, näiteks vesiveski – aurumasin – sisepõlemismootor – tuumaenergia. Iga uus leiutis hõlbustas elu, aitas tõsta tööviljakust. See omakorda tõi kaasa, vähemalt suures plaanis, rohkem…
