-
foto Piia Ruben
Kui torm ja lumetuisk eile igale poole ei jõudnud ega jõua veel ka täna, siis homme kindlasti. Sünoptikud võivad sel puhul rahuliku südamega lülitada ilmateatesse ka liiklussurmade prognoosi. Sest neid tuleb. Kultuur on ju pika vinnaga asi. Täpselt aasta tagasi kirjutasid Sirbi toimetajad traagiliste liiklussündmuste tõukel Sirbi esikaanel liiklusest: “Moderniseerunud maailmas annab liiklusstiil märku kohaliku kultuuri iseloomust, kujutab enesest lausa rahvusliku palge peeglit.”…
-
Ma ei tea, kas üldse või kui kõva viinamees August Gailit ise oli, tema loodud kangelaste hulgas on aga nii karsklasi kui ka neid teisi. Toomas Nipernaadi polnud igal juhul just ülearu janune, oma vägevamad tembud tegi ta ära ilma viina toeta. Teda huvitas hoopis vabadus. Aga see ei loe. Kui vabrikant tahab, teeb ta Nipernaadist viina nime. Ja mitte ainult. Keerulisi teid pidi on asjasse…
-
Kui riik on mingi ettevõtte omanik, siis on sellel ka ilmselt mingi riiklik mõte. Mõte kasumit teenida oleks riigi jaoks veider, sest riigi kasum on hoopis maksumaksjate ühiskassa, mille nad seaduse alusel riigile annavad. Väike muutus seadustes ja maksuraha laekubki rohkem. Ei mingit riski ega marketing’i! Riigi kliendid ja partnerid, võlausaldajad ja tarnijad on truud ja tublid. Ja kes pole, selle suhtes saab riik rakendada erinevaid…
-
Tänavasildi poolest on Eestis Tartu maanteesid veerandsada. Teid endid nii palju ei ole ja rahvusvahelise teedekaardi magistraale on kõigest paar: Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga. Nendest teeb Jõhvi maantee sinka-vonka juba keset Jõhvi linna. Et jõuda turu kõrvalt Tartu poole, tuleb esiti sõita läbi Dudkini küüru alt, siis Rakvere maantee pikenduselt sama küüru pealt, seejärel keerata Mikrorajooni servast üle teise raudtee ning alles pärast seda stagnatsiooniaja mitmekordset lollust…
-
Poliitika, riigiteadus ja rahvusvahelised suhted. Toimetanud Toomas Varrak. Audentese Ülikooli Toimetised 8, 2006. 182 lk.
Eesti välispoliitilised initsiatiivid suurriike ei huvita ning suurriigid ei usu, et Eesti oleks võimeline rahvusvahelises poliitikas millegi tõsise ja arvestatavaga hakkama saama. Mõelge, kui palju on teile viimasel ajal huvi pakkunud Slovakkia, Nepali, Benini või Uruguai välispoliitika? Võite siis mõistatada, kui palju maailmas jälgitakse Eesti välispoliitikat. Seepärast on kirjutised, mis püüavad analüüsida…
-
Genialistide klubi avamine 1. IX 2006 Genialistide kontserdi, Triinu Pungitsa moekava, ingverisupi ja tantsuga. Fotol iluviiplejad Aule Urb, Ingrid Põldoja ja genialist Karl Laanekask. KRISTIINA MÜND
Esimesel septembril alustas Tartus Lutsu teatrimajas (Lutsu 2) tööd MTÜ Genialistide Kultuuriklubi. . . . See sai alguse praktilisest vajadusest: nimelt polnud Genialistidel kuskil proovi teha, aga rendile taheti anda kogu teatrimaja. Teine lähtepunkt oli muidugi idealistlikum: säärast vabama vaimuga, mitte niivõrd silutud, remonditud…
-
Riigikogu töötab jälle põhiseaduse kallal. Mõte on kiireloomulist lahendust nõudva küsimusena lisada põhiseaduse preambulisse, kus räägitakse eesti rahvuse ja kultuuri kestmisest läbi aegade, loetelu täiendusena ka eesti keel. Algatajaid on palju, nagu ikka riigikogu valimiste eel, sest nn rahvuslikke hääli tahavad võita kõik. Ja algatajad arvavad, et põhiseaduse kuues paragrahv, mis sätestab eesti keele riigikeelena, pole keele kaitseks ja arengu tagamiseks piisav.
“Eesti keele tähendus eesti kultuuri…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/031106/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Aleksandr Solženitsõn antikommunist, GULAGi õuduste kirjeldaja ja eestlaste sõber, näitas end ehtsa suurvene natsionalistina, niipea kui N Liit lagunema hakkas. Lev Gumiljov, kes arendas huvitavaid ideid rahvaste kujunemisest ning vastustas marksismi, on nüüd kõige pealetükkivama vene messianismi kultuskirjanik. Aga neist enam on mind püsivalt paelunud vene orientalistika ja semiootika. Need väärikad traditsioonid ei kannata õnneks liiga tugeva ideoloogilise seotuse all. Siiski on mõlema suuna jaoks päris…
-
Selle aasta Pärnu juhtimiskonverentsi peaesinejaks oli sotsiaalne ettevõtja Brett Wigdortz. Tema loodud noorte õpetajate koolitusprogramm “Teach First” on saavutanud Inglismaal tähelepanuväärset edu. Juba viiendat aastat kandideerib ligi 1500 Inglismaa parimat ülikoolilõpetajat rasketesse koolidesse õpetajaks.
“Teach First” võrdsustab õpetajaameti juhi omaga. Kuidas tekkis selline paralleel – millest sai alguse “Teach First”?
Töötasin varem McKinsey’s juhtimiskonsultandina. “Teach First” põhineb mõneti McKinsey & Co töötajate värbamise mudelil. McKinsey võtab noored tööle…
