-
Poliitika, riigiteadus ja rahvusvahelised suhted. Toimetanud Toomas Varrak. Audentese Ülikooli Toimetised 8, 2006. 182 lk.
Eesti välispoliitilised initsiatiivid suurriike ei huvita ning suurriigid ei usu, et Eesti oleks võimeline rahvusvahelises poliitikas millegi tõsise ja arvestatavaga hakkama saama. Mõelge, kui palju on teile viimasel ajal huvi pakkunud Slovakkia, Nepali, Benini või Uruguai välispoliitika? Võite siis mõistatada, kui palju maailmas jälgitakse Eesti välispoliitikat. Seepärast on kirjutised, mis püüavad analüüsida…
-
Ka kunst ja kirjandus on läbi aegade lugusid jutustanud. Ometi on siin oluline erinevus: kunstiloomingut saadab teadmine, et tegemist on tinglikkuse maailmaga, mänguga, tõeluse ühe võimaliku tõlgendusega. Luues kõigi vahenditega tõeluseillusiooni, püüdes veenda ja peibutades “sisenema”, jätab lugu kunstiloomingus võimaluse pidada kõike mänguks. Liigsed tõeambitsioonid ei tule kunstiloomingule kasuks. Paradoks, aga rõhutatult ideoloogiline või “sotsiaalne” kunst kaotab veenvuses.
Usundit toestav superlugu välistab mängu. See ei püüagi…
-
Intervjuu filosoofi ja tõlkija Margus Otiga Henri Bergsoni “Essee teadvuse vahetutest andmetest” ilmumise puhul.
Henri Bergson, Essee teadvuse vahetutest andmetest. Tõlkinud Margus Ott. Ilmamaa, 2006. 192 lk.
“Avatud Eesti raamatu” sarjas äsja ilmunud Henri Bergsoni “Essee teadvuse vahetutest andmetest” on sul juba teine Bergsoni tõlge pärast “Loovat evolutsiooni”. Kas see on olnud juhus või teadlik valik? Kas kavatsed samas liinis jätkata ja edaspidigi seda filosoofi eestindada?
Bergson on…
-
Søren Kierkegaard, Surmatõbi. Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Ilmamaa, 2006.
184 lk.
Esmakordselt nägi Kierkegaardi kirjutatu eesti keeles trükivalgust 1938. aastal, mil kogumikus “Ülim Soov” avaldati Elmar Salumaa tõlkes jutlus “Pihtikõne”. Et jõuda Kierkegaardi tervikteoste eestistamiseni, tuli oodata veel kuuskümmend aastat. Nüüdseks on lugejani jõudnud Arvo Alase vahendusel “Kartus ja värin” koos valitud hulga “Meeliülendavate kõnedega” ning Jaan Pärnamäe kaudu verivärske “Surmatõbi”. Et Pärnamäe “Surmatõve” ette võttis, ei ole…
-
Lin Yutang, Elamise tähtsus. Inglise keelest Mall Pöial. Tänapäev, 2006. 462 lk.
Lin Yutang on mees ajastust, mille loomuliku arengu jätkudes oleks Hiina tänapäeval ehk tõesti ilus ja õitsev maa ning Hiina ja läänemaailma kokkupuutest oleks võitnud nii üks kui teine. Kahjuks katkes areng pärast aastaid kestnud segadusi 1949. aastal kommunistide õudustega Hiina Rahvavabariigis ja oli pikka aega pärsitud ka sõjaseaduste all elanud Taiwanis.
Lin Yutang, sündinud…
-
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Eesti Keele Instituut. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu ja Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006. 1220 lk.
ÕS 1976 – ligikaudu 125 000 märksõna
ÕS 1999 – umbes 50 000 sõnaartiklit, ligi 130 000 sõna
ÕS 2006 – lisatud ligikaudu 5000 uut sõna, millest 1400 on märksõnad
ÕS 2006 uusi üld- ja oskuskeele sõnu: allergiseerima, antioksüdant, asendusema, blogi, buliimik, eeltäitesüstal, eurone, geenmuundama,…
-
Sellisele jõhkrale survele oleks mõistagi raske vastu seista. Ükski lapsevanem ei taha, et tema laps peaks gümnaasiumis vaeva nägema uue ainega, mida teised on varem kaua õppinud ja mille eest pannakse hindeid. Ainet ennast on senistes diskussioonides kaitstud kolme põhilise argumendiga. Esiteks tõstvat religiooniõpetus eesti rahva eetilist taset. Teiseks olevat kristlik religioon meie kultuuri põhialus, mida tundmata ei saa haridus olla täielik. Ja kolmandaks, teiste religioonide…
-
Kas maamemme kootud
mikikampsun on mainstream
või kontrakultuur? piia ruber
Loomemajanduse (LM) teema on Eestis ülal juba mõned head aastad. Esmakordselt jõudis see laiema avalikkuse ette 2003. aastal, kui Kirjanike Majas korraldati loomeliitude ümarlaud “Kultuuripoliitika ja kultuuritööstus” ning õhus oli suuri lootusi seoses loovisiku seaduse eelnõuga, millega taotleti maksusoodustusi ja sotsiaalseid garantiisid. Viimast, üsna sisukat ja mitmekülgset kajastust võis lugeda Eesti Päevalehe (20. IX) laupäevalisast.
Pärast 2003. aasta…
-
Enamasti püüan ma religioossesse fanatismi suhtuda sallivalt. Ma püüan mõista inimest või inimgruppi, kes, haaratuna vaimustavast ideest, käitub ogaralt, lööb oma pea vastu kivi või palvevaipa puruks või sööb omale sisse midagi, mis kasuks ei tule.
Kui aga selline seltskond väga hoogu satub, siis võib juhtuda, et hakatakse teisi häirima, ja see pole enam ühiselu edenemiseks hea. Enamasti niisugused seltskonnad blokeeritakse kaaslaste poolt. Teinekord juhtub aga nii,…
-
Rahvusriigi ülesehitamise vajadus on seni taganud suure tähelepanu kultuurile kui ühisidentiteedi ja ühise uhkuse loojale. Üsna kaua on suudetud säilitada olukorda, kus kultuuri olulisus on enesestmõistetav kõigile, kellel on ühiskonnas mingit mõju või võimu. Vajaduse korral on viidatud põhiseaduse preambulale, kus riigi ühe eesmärgina nimetatakse eesti kultuuri säilimist läbi aegade. Konsensuslik arusaam, et kultuur on tähtis iseenesest, valitses veel 1980. aastateni ka Lääne-Euroopas. Pärast seda on…
