-
Tänavu jõuab kätte imeline hetk inimühiskonna ajaloos, nimelt päev, mil võib öelda, et iga teine inimene maakeral elab linnas, inimesest on saanud valdavalt tehiskeskkonnas pesitsev liik. Aastal 1900 elas linnades ainult 150 miljonit inimest, aastatuhande vahetusel aga juba 2,9 miljardit, millele tänaseks on lisandunud veel ligi 400 miljonit inimest. Kogust kui palju, aga kas ka elukvaliteeti? Linlaste enamusel teadaolevalt mitte.
Eestlastest sai enamuses linnarahvas ammu ja kui…
-
Kõik inimesed on autorid
Kõik, mis on autoriõigusega kaitstav, on ka õiguste kaudu päritav. Autoriõigused on suure majandusliku tähendusega vara, mille väärtus nii mõnegi lahkunud loomeinimese puhul võib ületada temast jäänud asjade väärtuse. Sellepärast väärivad pärast autorit kestma jäävate autoriõiguste küsimused palju rohkem tähelepanu kui meil siiamaani tavaks. Lisaks traditsioonilistele kirjandus-, kunsti-, muusika- ja teadusteostele lähevad kellelegi kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks üle õigused Interneti kodulehekülgedele, blogidele, arvutiprogrammidele,…
-
Lähme merda pühkimaie,
mereäärta äigamaie,
pühime pühked meresse,
saadame laastud laine’eie!
Vesi viib pühked Viruje
virulaste veeretada,
harjulaste arvatagi. (Haljala, 1890)
Selline kujutluspilt paneb tänapäeval kõvasti kukalt kratsima. Milleks pühkida merre rannas vedelevaid “laaste”, et vesi need mujale kannaks? Ja miks peaks need huvitama harjulasi või virulasi, nii et need pühkeid lausa “veeretaksid” ja püüaksid neist midagi “arvata”? Veidi pikemates lauludes võib asi olla veel imelikum: seal on luuad kuldsed ja luuavarred hõbedased,…
-
Opositsioon viimaste Valgevene presidendivalimiste ajal. Mõne kuu pärast võib aga juhtuda see, mida opositsioon pole valimisvõltsingutele osutades suutnud saavutada: rahvas tuleb massiliselt tänavale protestima. Seda ei tehta abstraktse demokraatia eest, vaid sellepärast, et toas on külm, pole tööd ja palgad on välja maksmata. NETIFOTO
Olukorras, kus Euroopa Liidu otsustusmehhanismid on pisut kohmakad ning Ühendriigid on tugevalt kimpus Iraagi ja Lähis-Ida probleemidega, on Venemaa võimalused oma imperiaalse haarde…
-
Allandi, Harri Raamatu “Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923 – 1940” kirjutamine ja koostamine 10 000
Ehasalu, Pia Monograafia käsikirja trükkimine 40 000
Hirv, Indrek Heino Ellerist näidendi kirjutamise autoristipendium 25000
Huimerind, Ruth Raamatu “Õnnelik lapsepõlv” kunstnikutasu 25 000
Khare, Vishnu Tõlkestipendium rahvuseepose “Kalevipoeg” tõlkimise eest hindi keelde 100 000
Kull, Ene Loominguline stipendium 3000
Künnapu, August Epifanio 6. numbri väljaandmine 20 000
Laanemäe, Aare “Kultoroloogia” väljaandmine 30 000
Langemets, Margit Oxfordi-Dudeni…
-
Adlas, Raivo Madis Kõivu “Tali” lavastamine Palamuse rahvamajas Oskar Lutsu 120. sünniaastapäeva tähistamiseks 20 000
Adlas, Raivo Suvelavastuse lavastajahonorar (O. Luts, “Vaikne nurgake”) 20 000
Agu, Eduard Toetus 10 000
Are, Elle Eha Juubelitoetus 3000
Arro-Uibo, Tiina Teatri- ja kostüümialane enesetäiendusreis Londonisse 5000
Baskin, Roman Ühenduse R.A.A.A.M lavastuse “Sõdur” prooviperioodi näitlejahonorar 10 000
Bergstein, Raido Kultuurireis Pariisi (lennupiletid ja majutuskulud) 6106,40
Bott, Johhan Drugoi Teatri projekti “Asjade vorm” lavastaja stipendiumid 18 000
Dikson…
-
AADAMSOO, MARTIN. Filmi, telet ja animatsiooni õppima. Nr 32, lk 1.
ADORF, MARGIT. PÖFFi eelsoojendus on tehtud. Nr 45, lk 12.
ADORF, MARGIT. Hinge peegel – keha. (X PÖFFist.) Nr 46, lk 10.
AFANASJEV, VAHUR. Brüssel usub pisaraid. (Imbi Palju “Tõrjutud mälestused”.) Nr 10, lk 16.
ALAMAA, EERO. Film müüdud. (Jaak Kilmi ja Andres Maimiku “Müümise kunst”.) Nr 44, lk 16.
DAVIDJANTS, KRISTIINA. Lapsed mobiiltelefonide maailmas. (Jean-Pierre ja Luc Dardenne’i “Laps”.)…
-
Neli naela siirupit keedetakse üles ja kallatakse suure kausi sisse; segatakse nüüd sinna juure pool naela tuhksuhkrut, kolm ja pool naela pehmet Rostowi ehk Kuura jahu, ja lastakse nii moodi 24 tundi kinnikaetult seista. Lisatakse weel sinna juure wiis toorest muna, pool naela sulawõid, kaks loodi pottase-pulbrit, 1 lood põdrasarwe soola, mis pulbriks on hõõrutud, üks kang peenikeseks tambitud waniljet ja weel nii palju jahu, et…
-
Õigupoolest on see üks pikk ja vilets vindumine, mille põhjustas tõelise kodusõja ärajäämine 15 ja enam aastat tagasi. Sõjastsenaarium, iseenesest kaugeltki mitte utoopiline, lihtsalt ei realiseerunud. Ja kuna kord nii, siis pole mõtet ka spekuleerida, kas kodusõja toimumine oleks olnud tegelikkuses juhtunust parem või halvem. Selle ärajäämine on fakt, mis ühtlasi eestlased ka pikaks ajaks vältimatult praegusesse seisu määras. Neisse sisutühjadesse verbaalsetesse pealetungidesse ja taandumistesse, mis…
-
Seaduse algatanud Reformierakonna eestkõneleja Kristiina Ojuland viitab vajadusele sätestada eesti keele kaitse põhiseaduses*. Eesti keel vajavat tugevamat sümboolset ja õiguslikku kaitset. Riigikohtu lahend, kus preambulit tõlgendatud ja öeldud, et eesti keel on rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent, ilma milleta pole rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik, polevat õiguslikult piisav. Algatajate meelest peaks põhiseaduse paranduse eelnõu tõstma eesti keele prestiiži igapäevases kasutuses.
Haridus- ja teadusministeerium on seadusemuudatust toetanud ja…
