-
Adlas, Raivo Madis Kõivu “Tali” lavastamine Palamuse rahvamajas Oskar Lutsu 120. sünniaastapäeva tähistamiseks 20 000
Adlas, Raivo Suvelavastuse lavastajahonorar (O. Luts, “Vaikne nurgake”) 20 000
Agu, Eduard Toetus 10 000
Are, Elle Eha Juubelitoetus 3000
Arro-Uibo, Tiina Teatri- ja kostüümialane enesetäiendusreis Londonisse 5000
Baskin, Roman Ühenduse R.A.A.A.M lavastuse “Sõdur” prooviperioodi näitlejahonorar 10 000
Bergstein, Raido Kultuurireis Pariisi (lennupiletid ja majutuskulud) 6106,40
Bott, Johhan Drugoi Teatri projekti “Asjade vorm” lavastaja stipendiumid 18 000
Dikson…
-
“Benn on üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid saksa luuletajaid, selles pole viimastel aastakümnetel mitte keegi kahelnud. Tema looming sünnib igapäevasest tööst: ta oli arst,” on Gottfried Benni kohta lausunud üks tuntumaid kaasaegseid kirjanduskriitikuid Marcel Reich-Ranicki. Tema ütluses on nii lugupidamist ja tunnustust kui ka kahtlusi ja kõhklusi, sest Gottfried Benni näol on tõepoolest tegu suure luuletajaga, kellesse on aga eri aegadel suhtutud vägagi erinevalt. Pole just saladus,…
-
Neljandat korda anti välja too auhind elust särtsuvaile kirjandusteostele. Tänavu pälvisid selle karmi, aga õiglase žürii tuliste vaidluste tulemusel Indrek Hirve “Surmapõletaja” (Tuum, 2006) ning Peeter Sauteri “Vere jooks” (Tuum, 2006).
Indrek Hirvega kohtumine teeb alati meele rõõmsaks. Juhtugu see juhuslikult tänaval või hoopis raamatu vahendusel. Kohtumine inimesega ja kohtumine luuletajaga on tihtigi kaks ise asja ning ülim viga oleks kujutella, nagu peaks kirjutet tekstis väljenduv luulemina…
-
Tänavu jõuab kätte imeline hetk inimühiskonna ajaloos, nimelt päev, mil võib öelda, et iga teine inimene maakeral elab linnas, inimesest on saanud valdavalt tehiskeskkonnas pesitsev liik. Aastal 1900 elas linnades ainult 150 miljonit inimest, aastatuhande vahetusel aga juba 2,9 miljardit, millele tänaseks on lisandunud veel ligi 400 miljonit inimest. Kogust kui palju, aga kas ka elukvaliteeti? Linlaste enamusel teadaolevalt mitte.
Eestlastest sai enamuses linnarahvas ammu ja kui…
-
Toomas Boltowsky astus artikliga “Tõlkeraamatute häda ja viletsus. Lugeja haarab kivi” (nr 5) konnasilmale, mis ammu häbematult igast kingast välja turritab. Eesti kirjakultuuri allakäiku saab takistada vaid tõlkekvaliteedi tõus, mille toob kaasa asjatundlik ja -kohane kriitika.
Kaur Garšneki kui parima noorautori kirjutised heidavad väärt valgust muusikaelu alternatiivsetele äärealadele, olgu tegu inimese ja masina sümbioosi (nr 32), muusikaliste tulesammaste tähendustasandite (nr 19) või heliliste kokkupõrgete ja kooskõladega. Filosoofiline alltekst ja…
-
Kõik inimesed on autorid
Kõik, mis on autoriõigusega kaitstav, on ka õiguste kaudu päritav. Autoriõigused on suure majandusliku tähendusega vara, mille väärtus nii mõnegi lahkunud loomeinimese puhul võib ületada temast jäänud asjade väärtuse. Sellepärast väärivad pärast autorit kestma jäävate autoriõiguste küsimused palju rohkem tähelepanu kui meil siiamaani tavaks. Lisaks traditsioonilistele kirjandus-, kunsti-, muusika- ja teadusteostele lähevad kellelegi kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks üle õigused Interneti kodulehekülgedele, blogidele, arvutiprogrammidele,…
-
Lähme merda pühkimaie,
mereäärta äigamaie,
pühime pühked meresse,
saadame laastud laine’eie!
Vesi viib pühked Viruje
virulaste veeretada,
harjulaste arvatagi. (Haljala, 1890)
Selline kujutluspilt paneb tänapäeval kõvasti kukalt kratsima. Milleks pühkida merre rannas vedelevaid “laaste”, et vesi need mujale kannaks? Ja miks peaks need huvitama harjulasi või virulasi, nii et need pühkeid lausa “veeretaksid” ja püüaksid neist midagi “arvata”? Veidi pikemates lauludes võib asi olla veel imelikum: seal on luuad kuldsed ja luuavarred hõbedased,…
-
Erkki Toivanen on võtnud endale raamatus “Kahel pool kanalit” keerulise ülesande analüüsida inglaste ning prantslaste identiteeti ning nendevahelisi suhteid. Kui vaid prantslased isegi teaksid, kes nad on. Ometi on Toivaneni nägemus üllatavalt täpne isegi selliste uduste asjade puhul. Tänased prantslased on segunenud kõikidega. 1910.-20. aastatel seoses revolutsiooniga Venemaal tulid venelased ning poolakad ja said prantslasteks. Nad on seniajani kohalikku mällu sööbinud kui kaevandajad ning taksojuhid. Teise…
-
AADAMSOO, MARTIN. Filmi, telet ja animatsiooni õppima. Nr 32, lk 1.
ADORF, MARGIT. PÖFFi eelsoojendus on tehtud. Nr 45, lk 12.
ADORF, MARGIT. Hinge peegel – keha. (X PÖFFist.) Nr 46, lk 10.
AFANASJEV, VAHUR. Brüssel usub pisaraid. (Imbi Palju “Tõrjutud mälestused”.) Nr 10, lk 16.
ALAMAA, EERO. Film müüdud. (Jaak Kilmi ja Andres Maimiku “Müümise kunst”.) Nr 44, lk 16.
DAVIDJANTS, KRISTIINA. Lapsed mobiiltelefonide maailmas. (Jean-Pierre ja Luc Dardenne’i “Laps”.)…
-
Neli naela siirupit keedetakse üles ja kallatakse suure kausi sisse; segatakse nüüd sinna juure pool naela tuhksuhkrut, kolm ja pool naela pehmet Rostowi ehk Kuura jahu, ja lastakse nii moodi 24 tundi kinnikaetult seista. Lisatakse weel sinna juure wiis toorest muna, pool naela sulawõid, kaks loodi pottase-pulbrit, 1 lood põdrasarwe soola, mis pulbriks on hõõrutud, üks kang peenikeseks tambitud waniljet ja weel nii palju jahu, et…
