-
Mis on EBLUL?
1982. aastal asutatud EBLUL põhineb 19 Euroopa Liidu liikmesriigi komitee (MSC – Member State Committee) võrgustikul, mis haarab kõiki vastava riigi vähem kasutatud keelte kogukondi. Eestis täidab seda rolli Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit (ingliskeeli EstBLUL – Estonian Bureau for Lesser-Used Languages). EBLULiga ei ole ühinenud vanadest liikmesriikidest Portugali, uutest Küprose, Leedu, Läti, Malta, Sloveenia, Bulgaaria ja Rumeenia keelekogukonnad. Lätis on viimasel ajal märgata…
-
Sama hull kui kadunud au- ja suurmeeste teotamine on ministeeriumi tegevuses see, et ametnikud on endale võtnud meelevalla seadusandja väga selget rahvuslikku tahet tõlgendada poliitiliselt korrektse „multikultuurilise” pudruna. Ei tulnud emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks tunnistamine riigikoguski naginata. Lauri Vahtre nimetas otse riigikogu valimiste (märtsis 1999) eel rahvaesindajaid tabanud patriotismipuhangut „tegevuse imiteerimise eelistamiseks tegevusele endale” ning rõhutas enne eelnõu lõpphääletust üle: „Jääb üle loota, et emakeelepäev, kui see…
-
Paul R. Krugmanile antud Nobeli majandusalase mälestusauhinna puhul võib küsida erinevalt mitmest varasemast laureaadist: miks ta seda auhinda juba varem ei saanud? Niivõrd tuntud on ta tööd rahvusvahelise majanduse alal. Koos Maurice Obstfeldiga kirjutatud „Rahvusvaheline majandusteooria. Teooria ja poliitika” („International Economics. Theory and Policy”) on ilmselt maailmas kõige kasutatum selle valdkonna kõrgkooliõpik. Krugmani preemiat väärivad uurimused on seotud tööstusharusisese kaubanduse (intra-industry trade) kontseptsiooni väljaarendamisega; see seletab…
-
Üks epohh Eesti ajakirjanduses sai läbi, kuulutasid meediakanalid pärast Urmas Oti lahkumist. Ikka peab keegi lahkuma, et nii põhjapaneva järelduseni jõuda. Tegelikult sai too epohh läbi ammuilma, valdav osa meie ajakirjandusest kroolib aastaid jõuliselt kaubandusliku meediatoote ajastus. Järelehüüded Urmas Otile mõjusid kui äraspidine luigelaul eesti ajakirjandusele, justkui oleksid ajakirjanikud (alateadlikult) hüvasti jätnud omaenese ideaalide-unistustega inimnäolisest ajakirjandusest (kui neid ideaale veel üldse kellelgi on?). Urmas Oti lahkumisest…
-
Urmas Oti lahkumine on tõeliselt kurvastav. Kogu see aeg, mis ta viimastel aastatel eemal oli, ebamäärased teated raskest haigusest, sõnumid paranemisest või halvenemisest, need ei ole siiski kordagi tekitanud tõsiselt võetavat ettekujutust võimalusest, et see nõnda läbi saab. Kogu aeg on olnud tunne, et kusagil siinsamas on ta ikkagi olemas, jälgib, hoiab pilku peal, pöördub veel tagasi.
Ohtrates repliikides, järelehüüetes ja lausungites, mida ajalehtede netiportaalid ja…
-
Kui esimene festival 1998. aasta oktoobrikuus suure pauguga käima läks, ei ulatunud mõtted veel kümne aasta taha. Olime rõõmsad, et ootused osutusid tõeks: täissaalid tõendasid festivali vajalikkust. Festival kasvas ja tõi Tallinna maailma klaverikunsti koorekihi. Meenutagem: Mihhail Pletnjov, Marc-André Hamelin, Angela Hewitt, Piotr Anderszewski, Alexandre Tharaud, Louis Lortie. . . . Nad jätsid meisse osakese oma imelisest maailmast.
Täna algav VI rahvusvaheline pianistide festival „Klaver’08” festival kaardub meie ees kui…
-
Väide, et nimi ei riku meest, on kehv rahvatarkus, sest see võib kehtida ainult steriilses või poliitiliselt pikka aega täiesti neutraalses, ideoloogiavabas keskkonnas. Aga kas sellist aegruumi on Eesti ajaloos kunagi olnud? Teadaolevalt mitte. Ikka on puhunud tuuled idast või läänest ja nime järgi on inimesi omadeks ja võõrasteks liigitatud. Lastele nime valivad lapsevanemadki on ju ikka seisnud poliitilise kaalutluse ees – eriti iseloomulik oli XX…
-
Analüüsides kultuuriministeeriumi 2009. aastaks esitatud eelarvekava, tuleks seda teha nii ministeeriumi vaatepunktilt, s.t hinnata, kas kavandatu täidab ministri seatud ellujäämiseesmärgi, kui ka püüda jõuda arusaamale, kas selline eesmärgipüstitamine on üldse õigustatud.
Ma ei kahtle hetkeski, et ministriga eesotsas töötavad kultuuriministeeriumis oma ala armastavad ja asjatundlikud inimesed. Seetõttu on eelarvekärped tehtud enam-vähem nii, et kõigile siiski natuke hingamisruumi jääks. Mõistlikult on rakendatud ka õigluse ja otstarbekuse printsiipi. Kiita…
-
Ostja, kes mõistab, et ta pole lihtsalt raha kassaletile laduja, vaid globaalsel turul ja sageli negatiivsetes protsessides osaleja, on poeleti ees sageli plindris. Milliste toodete halb mõju kaugetel maadel ja otseselt hoomamatutes sotsiaalsetes ja keskkonnaprotsessides on väiksem? Fair Trade’i kaubamärk on justkui garantii, mis lubab, et vähemalt osa tarbimise ränkadest tagajärgedest saab leevendatud. Hooliv ostja on nõus üsna abstraktsete ja temasse isiklikult vähe puutuvate ideaalide nimel…
-
Kui mõne aasta eest sattus minu kätte Merike Vaitmaa vahendusel Esther Vilari romaan „Die Mathematik der Nina Gluckstein” (1985) koos helilooja Mari Vihmandi sooviga, et keegi kirjutaks selle ainetel libreto, olin üllatatud, ent ka huvitatud. Mari Vihmandi loomingut mingil määral tundsin, Esther Vilar oli mulle tundmatu nimi, ent tema romaan (või pikem jutustus) intrigeeris. Seal oli nii müügiedu pretensiooni sugemeid kui ka tõsiseltvõetavaid mõttekäike ja samas…
