-
* * *
Jehoova sõna sai Joona, Amittai poja kätte nõnda
„Tõuse püsti, mine Niinevesse, sinna suurde linna,
ja kuuluta tema vastu,
sest nende kurjus on minu palge ette tõusnud!”
Ent Joona võttis nõuks Issanda palge eest pakku minna,
läks Jaffasse, leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas,
maksis sõiduraha ja astus laevale,
et üle mere saada,
Issanda silma alt ära.
Ent Issand tõstis suure tormi
ja meri läks nõnda möllama,
et hakkas laeva murdma.
Laevnikud hakkasid kartma
ja jumalaid appi…
-
Netikommid on põhiosas anonüümsed arvamuskirjutised. Ka paberlehtedes on alati avaldatud arvamuskirjutisi. Kas anonüümne juhtkiri on ajakirjandus? Kas arvamusküljel ilmuv ajakirjaniku omanimeline repliik on ajakirjandus? Seni pole mu teada seda mitte keegi kahtluse alla seadnud. Jah, need on selgelt ja ühemõtteliselt lehe palgaliste ajakirjanike kirjutatud. Aga sama ilmselt on osa komme samuti nende kirjutatud.
Kas on siis nii, et kui ajakirjaniku X arvamuslugu paberlehes on ajakirjandus, siis sama…
-
Emigrantide valiksugulus
Eluga naasis 1945. aastaks Moskvast ka XX sajandi väljapaistev ajaloofilosoof, kunsti- ja kirjandusteoreetik György Lukács (1885−1971), kes pendeldas Berliini ja Budapesti vahel, et anda panus Aufbau-Verlagi programmi, aidata fašismi järel taastada humanismi. Koos mõne teise omakandimehest nimeka emigrandiga (nt sotsioloog Karl Mannheimiga) oli ja on valgustaja Lessingi kriitikutrooni pärijaks peetud Lukács uusimat intellektuaalset kultuuri enim mõjutanud ungari-juudi mõtlejaid. Walter Jens on kord väitnud, et…
-
Vastust ei olegi võimalik anda. Tegemist on toksilise küsimusega, mis muudab kogu seni selge aksioomi määramatuks. Paraku toimib samamoodi meie poliitilises kultuuris teada „juriidiliselt on kõik korrektne“ ehk jokk-tegevus ja täpselt samal moel vohab toksilisus ka inimeste enda loodud finantsmaailma märgi- ja reeglite süsteemis. Väikegi ahvatlus mängida loomupärase ebatäiuslikkuse piiril ja jokk ongi käes. Sellestsamast ebatäiuslikkusest peame otsima põhjust, miks nõuavad ka seadusetekstid pidevat parandamist-täiendamist.
Kriisi juured…
-
Natuke kahju on mul neist kenadest inimestest, kes esmaspäeval, kui linnateatrilt või kultuurikatlalt raha ära võtmise hääletusmasin tööle pandi, kiiresti oma emotsionaalse otsuse ära tegid. Seda enam muuta ei saa, sest oma hääle tagasikutsumise võimalust antud juhul ei pakuta. Kui kohe klikid, saad üldjuhul petta. See on ka üks põhjusi, miks tehniliselt lihtsaks tehtud netihääletust ühiskonnale olulistes küsimustes liialt ei kasutata. Eestis üldvalimistel pakutav elektroonilise hääletamise…
-
Tore, et osavõtt on aktiivne – see ongi osalusdemokraatia: kes on ühe poolt, on teise vastu. Jaga ja uputa!
Minulgi on aega vähe – pean otsustama, milliseid ilminguid selle lühikese aja jooksul kindlasti toetan. Minu silme ees on kaks võimsat ehitist: kvaliteetsest Tšehhi klaasist rist ja linna juhtiv inimene-aurik, luust-lihast monument. Mõlema poolt on palju argumente. Edgar Savisaar on teinud korda Tallinna teed, ehitanud imeilusa raekoja, raamatukogu…
-
Tartu ülikoolis vanemat eesti kirjandust lugev õppejõud Janek Kraavi tõi ühes enda loengus omaloomingulise ekskursi käigus välja väga huvitava kujundi, mis näib läbivat suurt osa meie kirjandusklassikute teostest – selleks on soo. Läbi ajaloo võõra võimu haardes siplev eestlane on viimase varjupaigana, aga teisalt ka koletisliku pagendusena näinud just soos müstilist külgetõmmet. Kui tsivilisatsioon, võimu asupaik, jääb mõisniku ja tema alluvate kogukonna, küla ümbrusse, siis sohu…
-
Eesti rahvaluules, nagu enamike maailma maade folklooris, leidub imemuinasjutu-sarnaseid rahvajutte, mille üheks iseloomulikuks tunnuseks on õnnelik lõpp. Enamasti ei lõpe imelised seiklused ja kangelasteod muidugi mitte kreekaliku eudaimonia’ga, vaid eelkõige ainelisse paradiisi jõudmisega – kangelane abiellub printsessiga ning saab enesele mingi osa kuningriigist. Taolisi lugusid, mitte ainult imemuinasjutte, vaid ka näiteks õpetlikke palasid aineliste hüvede saamatajäämisest vestsid inimesed üksteisele aegadel, mil polnud ei telerit ega raadiot.…
-
Mõned pahatahtlikud inimesed on Edgar Savisaart seepeale süüdistanud teatrivaenulikkuses. See süüdistus on küll täiesti ülekohtune. Edgar Savisaar on vana teatrisõber. Kes seda ei usu, heitku pilt Tallinna Linnavalitsuse poolt rahastatavale Kesk-Televisioonile, mis toodab selliseid huumoriteatri programme, et lausa lust vaadata. Ning võrreldes professionaalse teatriga, mis vaatajatele tihti kaugeks jääb, ei maksagi see nii palju – ainult mõnikümmend miljonit krooni aastas. Koos teiste summadega, mis linnavalitsuses kulutatakse…
-
Kuid asi ei ole siiski vaid vaesuses ja väiksuses. Eks ole meilgi tekkinud nüüd omad inertsid ja seatused, hierarhiad jm korrastused, mis struktuurset innovatsiooni paratamatult pidurdavad. Me soputame olemasolevat, vaatame eneserefleksioonides üha rohkem tagasi ning orienteerume inertselt ennast juba tõestanud süsteemidele. Hea näide on kaks viimasel ajal suuremat kõneainet pakkunud meediaarendusprojekti: potentsiaalne kohalik venekeelne kanal ja Tallinna oma telekanal. Probleem, ma väidan, on antud juhul kanalis…
