-
Et saime presidendiks Lennart Mere,
vist polnud õige asi.
Neid, kel peas
tõepoolest mõistus on, mis liiga ere,
näeb harva riigijuhtijate seas,
sest nad on tülikad.
Neid ju ei taba
ka parimini läbimõeldud laim,
sest hauaski veel vihastavalt vaba
on nende linnutiivuline vaim,
täis ettearvamatut omapära.
See ikka tekitab ju paksu verd!
Võib-olla niisiis unustada ära
peaks püüdma luust ja lihast Lennart Merd,
et öelda:
Kallis eesti rahva sugu,
see lihtsalt oli sul üks muinaslugu!
-
Mis on muinsuskaitse ülesanne?
Tihti kasutatakse väljendit „muinsuskaitse huvid”. Kas muinsuskaitsel saavad olla erahuvid, või on selle ülesandeks kaitsta üht ühiskondlikku huvi – kultuuripärandit, mis puudutab meid kõiki ja mis on oluline kogu ühiskonnale? Kui tihti või kas üldse on seda ühiskondlikku huvi sõnastatud ja selle sisu selgitatud? Muinsuskaitse ülesanne on tegutseda selle nimel, et ahel mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ei katkeks, et järjepidevus säiliks.…
-
Üks neist on juugendlik prügipõletusahi Narva Kreenholmi manufaktuuri elamukasarmute juures. Mälestiste omanikud karjuvad appi. 8. märtsil avas Marge Monko näituse „Leib ja lilled” Draakoni galeriis, mis asub ajaloomuuseumist üle tee. Teemaks on taas Narva Kreenholmi manufaktuur, seekord kui laguneva tööstuse vare. Lahtilastud töölised vajavad abi. Kas kahe näituse toon ja teema on juhuslik kokkusattumus? Pigem hädakoori häälte ühinemine. Sobiv inimene ühishäälega tegelemiseks peaks olema kultuuriminister Laine…
-
Esitatud objektid on kaotanud oma funktsiooni ning seetõttu hüljatud ja lagunenud. Näituse eesmärgiks ongi tähelepanu juhtida arhitektuuripärandiga seotud probleemidele: omanike teadmatus, muinsuskaitse kehv teavitustöö, riigi suutmatus abistada ja pakkuda tuge mälestiste omanikele. „Sageli ei näe muinsuskaitse omanikes oma partnereid ja liitlasi kultuuripärandi kaitsmisel ja tutvustamisel”, seisis ka muinsuskaitse ümarlaua ajakirjandusele suunatud pressiteates.
Muinsuskaitse ümarlaud (õigemini selle esimees Mika Orava) ongi koos ajaloomuuseumi teaduri Olev Liivikuga näituse kuraatoreiks.…
-
Hea meelega oleks lugenud näiteks, mis põhjusel laseb Eesti üks suuremaid kinnisvaraperekondi Neeruti mõisal laguneda. Kultuuripärand on oluline osa meie rahvuslikust rikkusest. Muinsuskaitse mõjutab meie kõigi argipäeva, mõtlemist ja kultuuritaju, riigi majandust ja kuvandit rohkem, kui me harilikult tajume. Tänavust UNES CO aruandlust kokku pannes arvutas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kokku viimase kaheteistkümne aasta jooksul Tallinna vanalinna korrastamiseks kulutatud summad. Riigi- ja linnaasutuste panuse liitmisel saadi kokku…
-
Omariikluse taastamise järel oleks asjade loogilise käiguna seega pidanud saabuma mälestiste ja muu vana ning väärtusliku kaitse ja hooldamine täiesti uuel tasemel. Kirjutati seadus, loodi amet. Kuid oodatud kvaliteedihüpet siiski ei tulnud. Pigem kippus muinsuskaitse taas marginaliseeruma. Võim ja raha nihkusid ainelise kultuuri väärtuste platvormilt mujale ning sammhaaval tekkis muinsuskaitsele hoopis progressi pidurdaja ning otse vargamäeliku kiusuajaja maine. Peaksime siiski eeldama, et peaaegu kõik need (eraisikud,…
-
Kolakas tuli aga hoopis mujalt ja mitte nii väga Fergusoniga seotult. Väljataga on minu viimase seitsme aasta jooksul ilmunud sajakonnast artiklist, esseest või nupust otsinud välja kolm tsitaati. Koos esitatuna ja tema poolt kommenteerituna jätavad need üpriski ebainimliku mulje. Kuid tekstide sõnum, kust tsitaadid pärinevad, rõhub holokaustieitamise kriminaliseerimise mõttetusele (mida tunnustab ka Väljataga), arvamusvabadusele ja sellele, et Eesti territooriumil läbi viidud juutidevastased julmused olid organiseeritud teise…
-
Esmaspäeval kõnelesime Eesti Ekspressi toimetuses Jakob Karuga ühe kultuuriajakirja kokkutõmbumisest ja toimetajate tüdimusest. Kuidagi spontaanselt tuli mul üle huulte: ärge tõmmelge iga hinna eest, pidage parem paus. Sest ajakirjad ja ajalehed on täis ikka samade inimeste kirjatükke, mida on toimetanud samad inimesed. Ja et tegelikult ei sure eesti kultuur ära, kui üks ajakiri aasta aega ei ilmu. Iga päev pannakse kinni firmasid, poode ja mida kõike…
-
Tuleviku ja maailmapildi seos
Reclami rahvakirjastuse teatmik „Ajalooteaduse leksikon. Sada põhimõistet” (esitrükk 2002, järeltrükk 2007), mis pakub oma nimeka autorkonnaga tegelikult maksimaalset teaduskultuuri väikevormis, juhatab ajaloohuvilise tuleviku mõiste juurde järgmiselt. „Tulevikuks nimetatakse ajaloo tulevat aega. Kõnelemine tulevikust eeldab seisukohta olevikus, millest lähtudes ajalooline pilk suundub nii tagasi minevikku kui ka ette tulevikku. Niivõrd on ta tihedalt seotud kujutlusega ühest kõikehõlmavast, homogeensest ja lineaarsest ajast. Selles mõttes on…
-
Kui kirjanike asemel oleksid puuetega inimesed, näitlejate asemel pangakaardita pensionärid jne, oleks kultuuriminister Laine Jänes tänaseks vähemasti sama täbaras seisus, kui oli tema kolleeg ja erakonnakaaslane enne häbistatult lahkumist sotsiaalministeeriumis. Kirjanikud, näitlejad, maalikunstnikud ja muud loojad on aga töövõimelised isikud, kes üldiselt ei kurda oma eluolu üle ega soovi avalikku kaastunnet äratada, veel vähem avalikult kellegi armust elus olla. Kui üldse midagi, siis soovivad nad kaaskodanikega…
