-
Kelchi Liivimaa kroonika esimene osa, kus on vaatluse all maa ajalugu siinsete põlisrahvaste kristianiseerimisest kuni 1690. aastani, jõudis raamatuna ilmuda juba autori eluajal, 1695. aastal. Selle järg, mis käsitleb XVII sajandi lõpu- ja XVIII sajandi algusaastaid, jäi rohkem kui pooleteiseks sajandiks käsikirja ja raamatuna avaldas selle Johannes Lossius alles 1875. aastal. Põhjusi kroonikateksti avaldamisega viivitamiseks oli mitu. Teatavasti suri Kelch 1710. aastal ning samal aastal läksid …
-
On alanud ettetellimine uuele eestikeelsele päevalehele Eestimaa Elu. Kiireimate jalgadega reporterid ja teravaimate silmadega toimetajad on asunud juba tööle meile. Meie leht pakub teile ajakirjanduspõllu sügavkündi. On ainult aja küsimus, millal teised Eesti lehed annavad lõplikult alla ja lõpetavad oma kõblastega meediamaastiku sonkimise. Vaatamata majanduskriisile oleme veendunud, et tellite meie lehe.
Esimene number juba ülehomme teie ees.
Uudised
Raamatukogu lift elustas alakõhus ärevusliblikad.
Abilinnapea tõmbas kübarast 86 aiakohta.
Võsastuv luhahein pürib…
-
Jaan Kaplinski (autori kirjaviis muutmata – toim):
Kõigepäält: eestlased ei ole päris eurooplased, st. meil on vähe inimesi, kes mõtlevad tõsiselt Euroopa probleemidest, enamasti mõeldakse vaid sellest, mis kasu Euroopa Liidult (EL) saame. Nii on eurovalimised rohkem show ja prominentide paraad kui tõsised valimised, mille eel tõsiseid probleeme arutatakse.
1. Eurovalimiste teemad võiksid olla ikkagi Euroopa probleemid. Näiteks: kas Euroopa peaks olema liitriik või riikide liit. See on…
-
Alates aastast 2004 võtab Eesti paratamatult osa „Euroopa taseme” tekitamisest. Näiteks poliitikute Euroopa keskmine tase Euroopa Parlamendis moodustub ka kuue Eestist läkitatud saadiku osavõtul. Kui meie saadikud on keskmisest kehvemad, viivad nad keskmise taseme alla ja vastupidi.
Iseenesest on tegu huvitava mõõdupuuga, mille kasutamine tõukub lootusest, et ega publik seda mõõdupuud ei tunne – et mis ühikud seal ikka peal on ja kas sellel puul Tallinna küünar…
-
Nüüd on, kuid hoolimata sellest peaks meie praeguse jõuka aja mõtteviis olema minimaalselt see, et ruumilise omavajaduse jagu jaksame iga kell ka oma raha eest ehitada, välismaiste sõprade raha eest saame lihtsalt veel suurema teha – et ka välisuurijad ja välisturistid ära mahuksid. Kui maja valmis, tuleb pikk ja piinarikas laenumaksmise periood, mil muuseumile antakse mõista, et ärgu tegevuskuludeks palju küsigu, niikuinii ollakse eelarves „üleval” suure…
-
13. aprill kl 11 rahvusvaheline Eesti Rahva Muuseumi aastakonverents „National Museums as Spaces of Cultural Diversity and Dialogue”
(eelregistreerimisega), videoülekanne www.erm.ee
kl 17 juubelinäituse „Rahva muuseum. ERM 100” (kuraator Reet Piiri) avamine (kutsetega); juubelitrükiste esitlus:
– artiklikogumik „Eesti Rahva Muuseumi sada aastat”
– „Eesti Rahvuslik Arhiivraamatukogu 100”
– Ilmari Manninen, „Eesti rahvariiete ajalugu”
– Akadeemia, Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat nr 52 jpt
14. aprill
kl 10 ERM i juubelimargi esitlus
kl 12 pidulik juubeliaktus (kutsetega),
videoülekanne…
-
Nii ERM kui EKM on agaralt kogunud ja uurinud ka võõrsil elavate eestlaste materjale ning teevad seda praegugi. EKMi ja ERM i töötajana väliseestlaste arhiive külastades on mind sageli tabanud meeldiv äratundmine: kogude koosseisult ja tegevussuundadelt meenutavad need väga vana, Teise maailmasõja eelset ERM i. Kõik praegugi aktiivsed väliseesti arhiivid (Eesti Arhiiv Austraalias, Eesti Keskarhiiv Kanadas, Tartu Instituudi Arhiiv ja Raamatukogu ning Eesti Arhiiv Ühendriikides) koguvad…
-
Aastatel 1996–2002 mindi traditsiooniliselt ekskursioonivormilt üle temaatilise rõhuasetusega ekspositsioonitutvustustele ja koolide aineprogrammidest lähtuvale alternatiivõppele ning valmisid siiani kasutusel rahvakultuuri tutvustavad õppematerjalid. Sealt sai alguse tänaseni jätkuv sisulisema töö periood. Toetudes saadud kogemustele ning valminud materjalidele, toimub pidev kommunikatsioon külastajatega: külastajatele pakutakse sellist teavet, mida neil parasjagu vaja läheb – kas näitustel, töötoas või programmides. Muuseumiõpe on jõudnud oma arengus etappi, kus me ei küsi enam, kellele…
-
Sellele tugineb ka tummine muuseumiõppe suund, mis toob kokku põhiosa külastajatest ning on ühtlasi väga vajalik ühiskonna sidususe hoidmisel, rahvusliku kasvatuse edendamisel, sageli ka kunstimeele arendamisel. Igal näitusel peab olema ka omanäoline kujundus. Vanast Raudteeklubi kultuurimajast kujunes uuel ajal omamoodi avangardne katselabor, kus oleme kultuuripärandi moodsa esitamise kaudu saanud aktualiseerida oma rahva rituaale ja kombeid, oskusi ja kogemust. Mõne moodsama nähtuse puhul on ERM saanud tunnustada…
-
Ootamatu ja üllatav oli võidutöö autorite ideeline lähenemine: rahva ajalugu ei saa ega või rahva mälust tõrjuda, eitades aja märke, vaid neile tuleb anda uus, lootust sisendav tähendus. Võistluse žürii hindas autorite ajatut ja formalismivaba lähenemist kõrgelt. Uus muuseumihoone jääb endisest ajaloolisest mõisakompleksist ida suunas, kulgedes 70 meetrit laia valdavalt ühekorruselise hoonena Raadi järve kagutipust endise sõjalennuvälja stardiraja suunas, ületades sillana madalama tiikide ala ning moodustades…
