-
Antropoloogias on eksperimendid äärmiselt haruldased. Ilma eetikakomisjoni kadalippu läbimata on võimalik kasutada inimkäitumise mõistmiseks vaid n-ö loomulikult kujunevaid eksperimente, igapäevaseid situatsioone, mida uurija võib tähele panna ja hinnata, sekkumata jälgida. Enamasti on igapäevase antropoloogilise eksperimendi keskmes uurija ise, kes peab suutma eristada inimeste tavaolukorras käitumise reaktsioonidest uurijale. Läbinud tõhusa ravimi- ja päevituskuuri, veetis John H. Griffin, Ameerika valge ajakirjanik, kuus nädalat USA lõunaosariikides mustanahalisena. Kuigi algselt…
-
Hinnanguid isikutele nagu Kelam, Laar, Pöttering, Wajda jne ta keeldus andmast. Publiku hulgas põhjustas see kuuldavat nurinat: rahvale ei antud seda, mida ta oli tulnud saama. Ootused tulenesid Fljarkovski esinemise teemast „Konflikt kui poliitikute tööriist”, ent kuna ta rääkis Lähis-Ida näitel, siis puudus tal araabiaiisraeli konflikti kogenud inimesena tahtmine hakata Eesti asju üle dramatiseerima. Kui Meediaklubi Impressum on Vene propagandamasina üks osake, siis tekkis selle töös antud…
-
Tähendab, igiliikuri tekitamine ei õnnestu, riigi sõja-, haridus- ja tervishoiumasinad ei tööta, kui neid rahaga ei toida. Raha aga tuleb maksudest, mitte ei kasva metsas, mida valitsus praegu kangesti müüma kibeleb. Kümme aastat tagasi, kevadel 1999, oli valitsus samuti kibedasti ametis negatiivse lisaeelarvega. Olukord oli praegusega võrreldes tunduvalt kehvem, sest Eesti polnud oma otsustes vaba, vaid rahvusvahelise järelevalve all. Et üldse mingit rahvusvahelist tunnustust leida, tuli…
-
Esimeseks miljööala regulatsiooniks võib pidada Lübecki linnaõigust, kus uute ehitiste püstitamine oli seotud täpselt samasuguste piirangutega nagu tänapäeva miljööväärtuslikel aladelgi. Totalitaarse riigi okupatsioon tõi kaasa nii inimestekultuurihoidjate kui ka kultuuripärandi enda füüsilist hävitamist, nomenklatuurse “pärandi” ja kõikehõlmavad keelualad. Praegu sarnanevad meie muinasseadused suuresti taas Põhjamaade süsteemiga, argine tegelikkus aga vähemal määral. Lisaks oleme nii väike maa, et tõhusaks toimimiseks on vaja igal inimesel mitme eest väljas…
-
Kuidas arhitektid mõistavad praegu Eestis viljeldava muinsuskaitse aluseid? Kas kaitsmise eesmärgid on muinsuskaitsjatele, arhitektidele ja omanikele üheselt arusaadavad?
LILIAN HANSAR: Seaduses on kirjas, millest muinsuskaitse lähtub ja mida tuleb kooskõlastada. Lisaks on igal muinsuskaitsealal oma põhimäärus, mis täpsustab seadust. Aga seaduses on ka teatud vabadus sees, mis annab maad interpreteerimiseks. Tõlgendamisel lähtutakse oma teadmistest ja isiklikest omadustest, mistõttu tekivad arusaamatused. Üks saab asjast ühtemoodi aru, teine…
-
Kompleksi võrdlus suure loomaga annab võimaluse aduda, kui väikest osa sellest avalikkuses (ehk siis pimedate poolt) üldse käsitletakse, kui räägitakse selle ajaloost või säilitamisest turismi jaoks. Vene impeeriumi tollase pealinna Peterburi kaitse korraldati pärast suurte kaotustega lõppenud Vene-Jaapani 1904.-05. aasta sõda ümber. Eelplaan valmis 1907. aastal, ehitustöid alustati 1911. Laevastiku asemel oli nüüd põhirõhk Läänemere ja Soome lahe miiniväljadel. Suurendati ka miinivälju kaitsvate rannapatareide arvu ja…
-
Eesti muinsuskaitse kiivas enesekaitsehoiak on olnud majandusedu varjukülg. On huvitav, et demokraatia ja majanduse ülesehitamisel oskasime riigina teiste vigadest õppida ja sattusime kiiresti õpetaja rolli, ent muinsuskaitsest kujunes aktiivsete ehitusaastate jooksul üsna tugev arusaam kui arengu pidurist. Arengu suunda ei olnud sealjuures kokku lepitud. Investeeringuid oli vaja Eesti majanduse elujõulisuse tagamiseks, pärand jäi sellele sageli jalgu. Liiga tihti tuli rakendada hädakaitset ja kiirreageerimisrühmana töötades polnud mahti…
-
Kuuest eksponeeritavast klaasimaalist kaks on 17. sajandist ja neli 19. sajandi II poolest, osa neist on säilinud katketena. Nende hulgas on Eesti vanim tervikuna säilinud vappvitraaž Jurgen Tuchi nime ja õuemärgiga aastast 1606. Teine, 17. sajandil maalitud ovaal kannab Jost Timmermani nime ja õuemärki. Kummagi nime kohta ei ole õnnestunud infot hankida, kuid teada on, et 17. sajandil elavnes tava kinkida kirikutele klaasimaale seisuslike organisatsioonide või…
-
Kui meetodit õukonnale rakendada (3. ptk), saame ülevaate igat masti rojalistlikest tegelastest, kes oskasid oma ilu ära kasutada või selle tõttu kannatasid, ja kes siis, kas lähenesid troonile või hoopiski kaugenesid sellest. Autori arvates võib julgesti öelda, et abielus mängib ilu tähtsaimat rolli nende jaoks, kellel on parimad valikuvõimalused, ning sel pole mingit tähtsus inimestele „kelle valikuid piirasid sotsiaalsed tingimused ja asjaolu, et nad ise polnud…
-
Santayana raamat „Ilutunne. Esteetikateooria visand” (1896) koosneb neljast osast. Esimene ja põhjapanev kannab pealkirja „Ilu loomus”. Sellel rajanevad kõik autori edasised mõttearendused, mis pakuvad üksnes kõrvalist huvi. Meid lahutab tolle raamatu sünnist 113 aastat ning esteetika on vahepeal kogenum kui Santayana omal ajal. Tema „esteetikateooriast” on suuresti saanud esteetika ajalugu. Ta ajab omaaegseid asju („hedonistlikest esteetikuist” räägib ta äratuntavalt tõsiasja taustal, et viis aastat tagasi oli…
