-
Nüüd, mil me oleme asjast huvitatud ministeeriumide (ilmselt osa ministeeriume ei pea oma arvamuse avaldamist vajalikuks) arvamused protsendiprintsiibi kohta teada saanud, on aeg kriitikat analüüsida ja mõelda, kuidas põhimõtte rakendamiseks vajalike õigusaktidega edasi liikuda. Ega me arvanudki, et eelnõu ilma küsitavuste ja probleemideta kohe riigikogu istungisaali jõuab – selleks on tegemist Eesti jaoks päris uue ja varem seadustega reguleerimata algatusega. Koos teiste ministeeriumidega (eelkõige majandus- ja…
-
Loomulikult sisaldavad need lepingud ka muid lubadusi peale huvirühmade omade. On aatelistel kaalutlustel nimetatut ja puhtakujulisi kosjasõite, mille abil saadakse väikese kuluga konkreetse sihtrühma toetus. Kuid isegi hoolimata must valgel kirjapanekust lepingutesse võib juhtuda, et igaühe asi ei liigu edasi ühesuguse kiirusega. Seda eriti oludes, kus rahanappus pitsitab valusasti ka valitsust, ning mis oleks lihtsam kui tagasihoidlikumale küsijale öelda, et „saate ju isegi aru, väliskeskkond on…
-
Eesti rahva mallification (sõnast shopping-mall – ostukeskus) algas tegelikult juba vene ajal, kui magalarajoonid ABCdega täis tipiti. Ruumi ja kauba mahuline tasakaal ei erinenud seal kokkuvõttes ilmselt kuigi palju tänastest ostukeskustest, kus hiiglaslik osa ruumist on pühendatud ahvatluse loomisele ja massiesteetikale, mille eesmärgiks on inimesi ühest boksist teise meelitada. Ostlejad – kes vastanduvad ostjale, inimesele, kes tuleb poodi kindlal sammul, et osta vajalikke, mitte lihtsalt saadaval…
-
Meie mees Casablancas
„Jah, mul ei ole mingit kontakti eesti kolooniaga. Lahkusin Eestist 28 aastat tagasi, olen 20 aastat Prantsusmaa kodanik. Ma ei räägi enam eesti keelt, mu haridus on prantsuse- või saksakeelne. Ma pole iial kavatsenud tagasi minna maale, kus ma ei tunne enam kedagi. Niisiis on üsna normaalne, et ma ei pea ennast eestlaseks, seda enam, et patriootiline meelsus on mulle alati võõras olnud.” See…
-
Ühtse terminoloogilise joone hoidmine on probleemiks ka ajaloolaste endi seas. Toomas Hiio käsitletud mõistel „genotsiid” on konkreetne juriidiline tähendus ja see on defineeritud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides, kuid selle ümber käivad ka poliitilised võitlused. Ajaloolase kutse-eetika nõuab väga suurt ettevaatust igasugusel kohtumõistmisel, ent isegi nii mõnegi viimastel aastatel ilmunud raamatu pealkirjas peegeldub kergekäeline suhtumine sellesse põhimõttesse. Ajaloolasele on see erialase tõsiseltvõetavuse küsimus, rõhutab Hiio, lisaks aga on…
-
Nõustumata kõigi autori teesidega, oleks siiski mõistlik avaldada raamat ka eesti keeles, et ergutada avalikku debatti. Wendt-Weiss on oma teose jaotanud kaheteistkümneks peatükiks, puudutatakse ka Saksa okupatsiooni eelseid sündmusi ning käsitletakse juutide kõrval ülejäänud ohvrite gruppe ning üldist okupatsioonikogemust. Kirjutamisstiil on hästi jälgitav, torkab silma vaid üksikuid keelelisi või faktilisi vigu. Teksti täiendavad hoolikalt valitud fotod, tabelid ja teaduslikud lisad. Weiss-Wendt on tuginenud oma kirjatöös nii…
-
Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed?…
-
Kui aga kõnelda Hamsunist, siis on tema natsilembuse meenutamine sama hästi kui kohustuslik ja õieti tohibki Hamsunit käsitleda vaid vabandava alatooniga, reserveeritult. „Ta toetas (mingi eksituse tõttu) küll natsionaalsotsialismi, kuid meie, olles suuremeelsed, keskendume tema suurepärastele teostele ja jätame selle asjaolu arvestamata,” kõlab korrektne seisukoht. Et lääne kultuurikontekstis kaalutakse natsismi-fašismi ja kommunismi eri kaaludega, ei ole mingisugune uudis. Kommunistid olid Teise maailmasõja võitjate hulgas ja võitjate…
-
On täiesti natsionalismivaba arvata, et ETVd vaatavad ja Vikerraadiot kuulavad just eestlased. Statistikaameti andmetel elas aasta alguse seisuga Tallinnas 220 000 eestlast, üle maa aga kokku 921 000 eestlast. Pealinlasi on eestlaste hulgas vähem kui veerand, ometi terroriseerisid nad oma probleemidega kogu maad, andmata ülejäänutele suuremat sõnaõigust. Muidugi tehti „lülitusi” provintsi nii valimiseelsetes debattides kui valimispäeva õhtul, kuid sekundeid lugedes näeme Tallinna proportsioonitut vohamist teiste arvelt.…
-
Jääb aga teadmata, kuivõrd õnnestus filmil täita pöördepunkti osa moraalses protsessis, kus LääneEuroopa on pingutanud „solidaarsuse nõrka anamneetilist jõudu” (Jürgen Habermas) ainult fašismiohvrite heaks. Balti riikide seisukohalt on nende lähiajaloo poliitilist tausta rahvavastase terrori kujutamise kaudu avav film eriti tähtis demokraatia ideele. Ennekõike heitleb siinse väikerahva liige ise lõputult oma „võitjate ajalooga”. Saksa keskaegsest idakolonisatsioonist Vene kommunismi anastuspoliitikani on aga kohalik ajalugu peale võimualuse maa loo…
