-
Vene ajal ei lasknud inimesi kollektiivi õilsast ja nõudlikust haardest lahti koristustalgud, ÜKT ehk ühiskondlikult kasulik töö ning lippude ja lauluga avalik läbimarssimine tribüünil istuvate isakeste silme alt. Isegi sain üliõpilasena dekaanilt, praeguselt kondiüdini isamaaliselt kodanikult peapesu, et ma marssimise asjus innukust üles ei näidanud. Kuigi selles kollektiivist irdumises ei olnud isegi mingit poliitilist protesti: teatud rituaalid seisid lihtsalt väljaspool minu personaalset tunnetusläve. Mitte niivõrd ideoloogilised…
-
Kultuurkapital teatas, et 49 kohale esitati 128 kandidaati. Vastavalt seadusele teeb kandidaatide hulgast valiku kultuuriminister, seega peegeldavad nõukogude koosseisud soovitusi, mida minister on kuulda võtnud, ning iseseisvaid tasakaaluotsinguid igas kunstivaldkonnas. Isiku tasemel pole mõtet arutada, et miks see, aga mitte see teine. Võib ju olla, et nii mõnigi, keda laiem publik näeks rõõmuga sihtkapitali liikmeskonnas, mingil põhjusel ise keeldus. Seekord. Kahe aasta pärast tuleb uus võimalus.
Kuid…
-
Raske on kujutleda, et lihtsalt veel üks ajaleht suudaks vahetult avitada SMS-laenude, tarbimishulluse või lõhkilaenamine puhul. Vaevalt et EE kirjeldatud müügiinimeste perekond, kes arvas, et 40% palgatõus jääb kestma ning seetõttu üüratult laenu võttis ja igapäevakulutuste puhul raha ei lugenud, tegi valeotsused pelgalt soliidse majandusväljaande puudumise tõttu. Meie meediale tunnuslik piiri puudumine (kinnisvara)turu reklaamimise ja analüüsimise vahel võis nii mõnegi võlaorjusse sattunu probleemide puhul kaasa mängida.…
-
Tõestuse, et Keskerakonna suure edu tagasid venekeelsed valijad, saame kahe arvude rea võrdlemisel. Kui paneme ühele poolele viimase (2000. aasta) rahvaloenduse andmed koduse keele kohta ja teisele poolele Keskerakonna (samuti Narva ja Kohtla-Järve vene valimisliitude) valimistulemused linnades, avastame pea üksühese kattuvuse.
Piirkond
Mitte-eesti koduse keelega elanikkond (%)
Keskerakonnale antud hääled (%)
Eesti (2009 aasta seis)
31,2
31,5
Narva
97,1
95,2
Kohtla-Järve
85,3
89,2
Tartu
18,3
17,4
Pärnu
21,0
21,9
Tallinn
47,6
53,5
Lasnamäe
67,4
77,0
Mustamäe
41,3
51,2
Nõmme
18,4
23,5
Pirita
5,6
23,1
Ülaltoodud loetelus on linnad, kus 2000. aastal elas valdav osa (74,1%) Eesti mitte-eesti päritolu elanikkonnast. Keskerakonnale…
-
Tõlkijad ja toimetajad on teinud väga head tööd, trükivigasid esineb harva, viited on põhjalikult läbi töötatud ja tekst hästi loetav. Tõnu Tannberg on Eesti lugeja jaoks lisanud informatiivse järelsõna ning isikuregister on abiks tekstis orienteerumisel. Raamatu struktuur on autoril hästi läbi mõeldud, tema kirjutamisstiil on meeldiv, ei kasutata liigselt erialast žargooni, tekst on tasakaalukas ning argumenteeriv. Sisse on lipsanud mõningad faktilised ebatäpsused, kuid arvestades materjali rohkust…
-
Teos „käsitleb Baltimaade sovetiseerimisel tehtud otsuste ajalugu”. Hiljem lisab või täpsustab Zubkova: „Baltimaades kehtestatud režiim ei olnud okupatsioonirežiim – see oli nõukogulik kommunistlik režiim”. Veel enam. Neljakümnendate teisel poolel, kui Moskva poliitika Ida-Euroopa riikide osas oli alles kujunemisjärgus, katsetati tollel juba inkorporeeritud territooriumil „sovetiseerimismudelit, mis erines klassikalisest (sõjaeelsest) mudelist. [—] See lubab meil vaadelda Moskva ja Balti vabariikide vahelisi suhteid mitte ainult kui NSV Liidu siseasja,…
-
Ümberasumise eellugu ja käik
Baltimaade sakslaste lahkumine oli tingitud 23. augustil 1939. aastal Moskvas sõlmitud Saksamaa ja NSV Liidu kokkulepetest (Molotovi-Ribbentropi pakt) ja täpsemalt salajasest lisaprotokollist. Selle alusel jagasid kaks suurriiki Ida-Euroopas iseseisvate riikide arvelt huvipiirkonnad. NSV Liit, kes sai oma mõjusfääri ka Eesti ja Läti, andis Saksamaale vabad käed sõjategevuse alustamiseks läänes. 1939. aasta 1. septembril algas Saksamaa kallaletungiga Poolale Teine maailmasõda. Poolast sai esimene riik,…
-
Mõnevõrra põhjendatum tundub see, kui määratleme ennast „põhjamaise kultuurina”. Kuigi Eesti ilmastik pole sugugi karm, võrreldes arktiliste või subarktiliste paikadega, on meie eluviis paratamatult põhjamaisem kui enamiku nende kultuurikandjate oma, kellega tihedalt läbi käime. Samas ei pea alati paika kõik „põhjamaisust” kirjeldavad stereotüübid, mida oma identiteedi kinnitamiseks kasutatakse. Eriti eksitav näib arusaam põhjamaisest individualismist, mis aetakse hooletult segi modernsele massiühiskonnale tüüpilise indiviidikultusega. Kui uurida eesti pärimuskultuuri,…
-
Positiivses võib muutuda küll. Muidugi saab pahatahtlik hing Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi jäädagi tooma Euroopa Liidu ebaefektiivsuse ja konkurentsivõimetuse näiteks, kuid täpselt sama hästi kõlbab see tõestama Euroopa õigusriikluse püsivust. Igal muul kontinendil oleks selline liivatera nagu ühe väiksema ja vaesema liikmesriigi jonnivast veidrikust president kohe survepesuga allavoolu lastud, aga meil Euroopas istuti ja oodati, veendi ja kannatati. Kahju ainult, et Václav Klausi jonn nii silmatorkavalt tobeda…
-
Seepärast tekibki kõigepealt küsimus, miks tahtsid autorid Gabrielle Hogan-Brun, Uldis Ozolins, Meilutė Ramonienė ja Mart Rannut oma rahvusvahelise ajakirja jaoks kirjutatud teose kaks aastat hiljem kohalikult veel kord välja anda. Uues sissejuhatuses oleks võinud seda selgitada, sest eesmärke leiaks isegi mitu. Esiteks laiendab kolme Balti riigi keeleolukorra ja poliitika võrdlus kindlasti kohaliku lugeja silmaringi. Teiseks on huvitav lugeda ülevaadet viimase paarikümne aasta keelepoliitilistest otsustest ja nende…
