-
Siinses kirjutises püüan pigem arutleda selle üle, mida Changi ja Halliday telliseteos peaks meile ütlema ja tähendama. Millisesse valgusse peaks see asetama inimlikkuse? Mida peaks raamat lisama asjaolule, et Mao „oli prohvetlik, jõhker, halastamatu, ajuti tapahimuline revolutsionäär”, nagu iseloomustas teda seesama Kissinger?
2.
Üks esimesi asju, mille „Maod” lugedes teada saab, on see, et Mao luges kogu elu väga palju raamatuid. Ometi ei selgu, mida ta täpselt luges.…
-
Raamatu 34 artiklit on loomulikult erineva tasemega. Mõnedes pakutakse täiesti uut materjali vähe kajastamist leidnud teemadel, teistes on võetud enam või vähem kokku see, mis teaduses siiani tehtud, ja täiendatud seda arhiivimaterjalide abil. Sisuliselt on keskendutud riiklike kuritegude ja stalinismi ning jätkunud sovetiseerimise rõhumismeetmete kujutamisele. Kahjuks ei hõlma see köide peaaegu üldse viiekümnendate aastate keskpaigale järgnenud perioodi. Teos jaguneb neljaks osaks: ajalooline taust, millel puudub kahjuks…
-
Aga võta näpust! Toon näitena väljavõtte nimetatud seletuskirja kõiki kultuuritöötajaid ilmselt kõige enam erutavast kohast, kus kõneldakse kultuuriministeeriumi valitsemisala palkadest: „Keskmine palk 2009. aastal oli 11 169 krooni, mis võrreldes 2008. aastaga vähenes 5,6%. 2010. aastal planeeritakse keskmise palga langust 11,3% (2007. aasta keskmine palk oli 10 353 krooni)”. Kas te saite aru, kui suur on siis 2010. aastaks kultuuritöötajaile planeeritud keskmine palk? Muidugi mitte, selleks…
-
Igasuguseid kriteeriume võib välja tuua, aga põhiliseks juhiks on ajakirjanduses ikka olnud näitamiseks valitud rühma omadustega seotud visuaalsed klišeed: vaene pensionär peab kandma turuletilt ostetud rõivaid ja uusrikas kuldketti kaelas. Õpetajal peab olema range välimus ja arstil valge kittel seljas. Ja kui pannakse mitu sama rühma inimest, siis valitakse tavaliselt nii, et tulemus oleks mitmekesine.
Aga viimasel ajal on mulle naiste piltide juures silma jäänud üha enam…
-
On iseloomulik, et loomemajandusena defineeritud tegevus on järjekordse pesa leidnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, mitte kultuuriministeeriumi hõlmas, mis kriipsutab alla, kummale poolele liitsõnast loomemajandus suurem rõhk on pandud. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu juhib asja Balti juhtimiskonverents. Selle teadmisega võikski lõpetada – loomemajandus on nüüd küllap kindlalt juhitud nagu iga teinegi äri. Sest korraldajad, vahendajad ja teised tugiteenuste osutajad on jämeda otsa enda kätte saanud. Põhitegevusele (looming ehk…
-
Ootamatult mainis Zahavi, et Uuspõld eksib, kui arvab, et see tükk on vaid puhas meelelahutus. „Ürgmees” olevat teaduslikult täiesti adekvaatne sissejuhatus evolutsioonilisse psühholoogiasse. Zahavi oli rõõmus, et tänu Undi ja Uuspõllu ettevõttele saab eesti rahvas esmase aimduse inimese tõelisest olemusest ning just praegu käitumisteadustes toimuvast revolutsioonist. Vähe sellest, et meis on tõepoolest säilinud ürginimese jooni – tegelikult pole viimasest jääajast saati meie psüühikat määravates geenides toimunud…
-
Tegelikult ongi Konsa piirdunud enamikus peatükkides seni tehtu refereerimisega ega ole kiputud uusi järeldusi välja pakkuma. Konsa raamatul on aga see pluss, et see on kirjutatud spetsiaalselt eesti lugejale, kui pidada näiteks silmas kas või meie infotehnoloogiale orienteeritust. Muu hulgas on uuritud ka mõne eesti kirjaniku kujutluslikku maailma. Konsal on palju öelda biotehnoloogidele ja IT-spetsidele, aga ka keskkonnakaitsjaile, semiootikuile, sotsiaalteadlastele, antropoloogidele. Autori lai haare tuletab meelde,…
-
Raske on täpselt öelda, millega on nende kaante vahel tegu: siin leidub nii esseistlikke arutlusi, katkeid entsüklopeediatest ja teistest raamatutest, meenutusi ja unenägusid, võimalike maailmade visandusi kui ka lõikude täismahus kordusi. Isegi kui toimetajat juhtub kiusama soovimatu unustus, on viimastegi puhul tähenduslik efekt olemas! Nagu autor ise väidab, tabavad teda esmalt kujundid, pildid ja assotsiatsioonid, mis nõuavad sõnastamist, mõtteni jõudmist, tõlkimist nii endale kui ka teistele…
-
Kuid samavõrd kui on märkimisväärne raamatu sisu, on seda ka asjaolu, et Valge ja Sepa raamat on peaaegu täiesti avaliku tähelepanuta jäetud. Üks põhjusi võib, nagu öeldud, olla pealkirjas. „Üleilmastumisest” on ammu saanud sõna, mis võib tähendada ühteaegu kõike ja eimidagi. On üks asjatundjate ebapraktiline jahumine, pealegi selline, kus otseselt meist midagi ei sõltu. Kuid elame ka ühiskonnas, kus polegi enam kombeks keerulisi asju avalikult arutada.…
-
Ometi on esindusdemokraatia (aga see ongi kogu kaasaegne demokraatia) kriisis ning väljapääsu ei ole näha. Täie selgusega ütles selle välja Kaido Kama (EP L 10. X). Asi pole vaid selles, et Rooma klubi president jt on öelnud, et maailma probleeme ei saa lahendada demokraatlike vabaduste märgatava piiramiseta. Demokraatia kriis avaldub täie selgusega juba ka meie igapäevases poliitikaelus. Me ei suuda teha otsuseid, mida oleks vaja. Näeme…
