-
Aga võta näpust! Toon näitena väljavõtte nimetatud seletuskirja kõiki kultuuritöötajaid ilmselt kõige enam erutavast kohast, kus kõneldakse kultuuriministeeriumi valitsemisala palkadest: „Keskmine palk 2009. aastal oli 11 169 krooni, mis võrreldes 2008. aastaga vähenes 5,6%. 2010. aastal planeeritakse keskmise palga langust 11,3% (2007. aasta keskmine palk oli 10 353 krooni)”. Kas te saite aru, kui suur on siis 2010. aastaks kultuuritöötajaile planeeritud keskmine palk? Muidugi mitte, selleks…
-
Igasuguseid kriteeriume võib välja tuua, aga põhiliseks juhiks on ajakirjanduses ikka olnud näitamiseks valitud rühma omadustega seotud visuaalsed klišeed: vaene pensionär peab kandma turuletilt ostetud rõivaid ja uusrikas kuldketti kaelas. Õpetajal peab olema range välimus ja arstil valge kittel seljas. Ja kui pannakse mitu sama rühma inimest, siis valitakse tavaliselt nii, et tulemus oleks mitmekesine.
Aga viimasel ajal on mulle naiste piltide juures silma jäänud üha enam…
-
On iseloomulik, et loomemajandusena defineeritud tegevus on järjekordse pesa leidnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, mitte kultuuriministeeriumi hõlmas, mis kriipsutab alla, kummale poolele liitsõnast loomemajandus suurem rõhk on pandud. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu juhib asja Balti juhtimiskonverents. Selle teadmisega võikski lõpetada – loomemajandus on nüüd küllap kindlalt juhitud nagu iga teinegi äri. Sest korraldajad, vahendajad ja teised tugiteenuste osutajad on jämeda otsa enda kätte saanud. Põhitegevusele (looming ehk…
-
Ootamatult mainis Zahavi, et Uuspõld eksib, kui arvab, et see tükk on vaid puhas meelelahutus. „Ürgmees” olevat teaduslikult täiesti adekvaatne sissejuhatus evolutsioonilisse psühholoogiasse. Zahavi oli rõõmus, et tänu Undi ja Uuspõllu ettevõttele saab eesti rahvas esmase aimduse inimese tõelisest olemusest ning just praegu käitumisteadustes toimuvast revolutsioonist. Vähe sellest, et meis on tõepoolest säilinud ürginimese jooni – tegelikult pole viimasest jääajast saati meie psüühikat määravates geenides toimunud…
-
Tegelikult ongi Konsa piirdunud enamikus peatükkides seni tehtu refereerimisega ega ole kiputud uusi järeldusi välja pakkuma. Konsa raamatul on aga see pluss, et see on kirjutatud spetsiaalselt eesti lugejale, kui pidada näiteks silmas kas või meie infotehnoloogiale orienteeritust. Muu hulgas on uuritud ka mõne eesti kirjaniku kujutluslikku maailma. Konsal on palju öelda biotehnoloogidele ja IT-spetsidele, aga ka keskkonnakaitsjaile, semiootikuile, sotsiaalteadlastele, antropoloogidele. Autori lai haare tuletab meelde,…
-
Raske on täpselt öelda, millega on nende kaante vahel tegu: siin leidub nii esseistlikke arutlusi, katkeid entsüklopeediatest ja teistest raamatutest, meenutusi ja unenägusid, võimalike maailmade visandusi kui ka lõikude täismahus kordusi. Isegi kui toimetajat juhtub kiusama soovimatu unustus, on viimastegi puhul tähenduslik efekt olemas! Nagu autor ise väidab, tabavad teda esmalt kujundid, pildid ja assotsiatsioonid, mis nõuavad sõnastamist, mõtteni jõudmist, tõlkimist nii endale kui ka teistele…
-
Kuid samavõrd kui on märkimisväärne raamatu sisu, on seda ka asjaolu, et Valge ja Sepa raamat on peaaegu täiesti avaliku tähelepanuta jäetud. Üks põhjusi võib, nagu öeldud, olla pealkirjas. „Üleilmastumisest” on ammu saanud sõna, mis võib tähendada ühteaegu kõike ja eimidagi. On üks asjatundjate ebapraktiline jahumine, pealegi selline, kus otseselt meist midagi ei sõltu. Kuid elame ka ühiskonnas, kus polegi enam kombeks keerulisi asju avalikult arutada.…
-
Ometi on esindusdemokraatia (aga see ongi kogu kaasaegne demokraatia) kriisis ning väljapääsu ei ole näha. Täie selgusega ütles selle välja Kaido Kama (EP L 10. X). Asi pole vaid selles, et Rooma klubi president jt on öelnud, et maailma probleeme ei saa lahendada demokraatlike vabaduste märgatava piiramiseta. Demokraatia kriis avaldub täie selgusega juba ka meie igapäevases poliitikaelus. Me ei suuda teha otsuseid, mida oleks vaja. Näeme…
-
Vene ajal ei lasknud inimesi kollektiivi õilsast ja nõudlikust haardest lahti koristustalgud, ÜKT ehk ühiskondlikult kasulik töö ning lippude ja lauluga avalik läbimarssimine tribüünil istuvate isakeste silme alt. Isegi sain üliõpilasena dekaanilt, praeguselt kondiüdini isamaaliselt kodanikult peapesu, et ma marssimise asjus innukust üles ei näidanud. Kuigi selles kollektiivist irdumises ei olnud isegi mingit poliitilist protesti: teatud rituaalid seisid lihtsalt väljaspool minu personaalset tunnetusläve. Mitte niivõrd ideoloogilised…
-
Kultuurkapital teatas, et 49 kohale esitati 128 kandidaati. Vastavalt seadusele teeb kandidaatide hulgast valiku kultuuriminister, seega peegeldavad nõukogude koosseisud soovitusi, mida minister on kuulda võtnud, ning iseseisvaid tasakaaluotsinguid igas kunstivaldkonnas. Isiku tasemel pole mõtet arutada, et miks see, aga mitte see teine. Võib ju olla, et nii mõnigi, keda laiem publik näeks rõõmuga sihtkapitali liikmeskonnas, mingil põhjusel ise keeldus. Seekord. Kahe aasta pärast tuleb uus võimalus.
Kuid…
