-
On loodusmuuseumgi oma algusaegadest peale nii hariduse, keskkonna kui kultuuri haldusala piirimail kiikunud ja ikka võimu valikule vastavalt on teda kord siia-, kord sinnapoole sokutatud. Loodetavasti jääb püsima praegune, keskkonnaministeeriumi haldusala, mis tegelikult on sobivaim sarnaste eesmärkide ja tegevussuundade tõttu. Muuseumiaasta lõpuks on kahjuks selgeks saanud, et loodusmuuseumi uue maja ehitusplaanid on masu tõttu maetud ja jäävad paremaid aegu ootama. Kahju, aga mõistetav, rahapada leidmata on…
-
Leonhard Lapin on üle kümne aasta taguses intervjuus elegantselt sõnastanud teaduse ja kunsti seosed: „. . . . on üks asi, millega võib liialdada ja minna lõpmatuseni, see on – analüüs. Et inimene elaks väärikalt, peab ta jätkuvalt analüüsima, liites selleks nii mõistuse, tunded kui intuitiivse sfääri”. Analüüs seostub kõigepealt teadusega.
Analüüsita pole teadust, analüüsivõimeta inimesest ei saa kunagi teadlast. Kitsas tavaarusaamas, mis on maailma valitsenud viimase paari-kolmesaja aasta jooksul,…
-
Nii on mul tugipunktid, kust vajadusel ammutada eelkäijate kogemusi ja näha nende loodut. Ehk on mu mälunõrkuse põhjuseks see, et suulise pärandi edasiandmine hääbub? Haridust saanuna, kirjaoskaja ja järjest linnastuvana olen suure osa mälust usaldanud raamatutele, plaatidele, lintidele, nüüd delegeerin selle ketastele, pulkadele ja kiipidele, salvestan ja talletan kõikvõimalikku informatsiooni järjest suuremas hulgas, aga ei tea oma vanemategi elulugusid ega räägi enamasti oma lugusid ka järeltulijatele. Eestlase…
-
Vaatlen kõigepealt lauset, mis kuulub „Katsesse end kritiseerida”; Nietzsche kirjutas selle 14 aastat hiljem „Tragöödia sünni” uue väljaande tarvis n-ö enese-kriitiliseks eesõnaks: „Maailm, mis on igal hetkel jumala saavutatud vabanemine, kui igavesti vahelduv, igavesti uus nägemus ülimal kannatajal, ülimal vastandujal, ülima vastuolu kandjal, kes suudab end ainult näiliselt vabastada: kogu esteetilist metafüüsikat võib nimetada meelevaldseks, tarbetuks, väljamõeldiseks – selle puhul on peamine, et ta juba väljendab…
-
Suvel jõudis eesti lugejateni viimaks üks Luhmanni tähtsamaid ja kogukamaid teoseid, 1984. aastal ilmunud „Sotsiaalsed süsteemid”. Selle raamatu teoreetiline ambitsioon ei piirdu kaugeltki vaid sotsioloogiaga, see ulatub filosoofiasse, semiootikasse, ajalooteadusesse, õigupoolest peaaegu igale poole. Jah, tagasihoidlikkusega „Sotsiaalsed süsteemid” just silma ei paista. Juba raamatu esimeses lauses sedastatakse, et „[s]otsioloogias on teooriakriis”, mille lahendamiseks pakub Luhmann meile kõikehõlmavusele pretendeerivat Suurt Teooriat, lausa „paradigmavahetust” ühiskonnateaduses. 1984. aastaks oli…
-
Tegelikult ei ole nähtus sesoonne. Pigem on see osa nn auditikultuurist, mis üha enam iseloomustab kapitalismi läänes ja imbub üleilmastunud seeneniidistiku kaudu ka muusse maailma, vaevates kõrgharidust, kultuurimaailma, meditsiini ja paljusid teisi sfääre. Neoliberaalse võimu iseärasuste hulka kuuluvad katsed panna ühiskond end ise vaatlema, kontrollima ja ümber korraldama vastavalt standarditele, mille eesmärk peaks pealtnäha olema efektiivsus. Tagajärjeks on aga plaanimajandusega sarnanev kaughindamine, millel puudub seos kohapealsete…
-
1. Olen alati mõelnud, et tühjale saarele võtaksin kaasa piibli ja kogutud Shakespeare’i, nende abil asustaks endale terve mandrigi ära. Aga mustast sarjast ilmselt võtaksin Wittgensteini „Filosoofilised uurimused”, seda saab ka pildikaupa lugeda, siit või sealt lahti võtta ja mõtiskleda. Siis ehk veel Habermasi „Avalikkuse struktuurimuutuse”, et üksinduses meelde tuletada, mis asi see ühiskond on; ja lõpuks vahest Abū Hāmid al-Ghazālī „Eksitusest päästja. Lampide orv”, et…
-
Kuidas hindad sarja ja ka üksikute raamatute vastuvõttu, mõju ja retseptsiooni eesti kultuuris? Adam Smith näiteks vist jäigi vastukajata?
Selliste kultuurinähtuste mõju kirjeldamiseks kasutatakse mõnikord majandusteadusest ülevõetud fraasi trickle-down effect – allapoole nõrgumise efekt. Mõte on siis selles, et nähtuse mõju imbub kusagilt ladvikust allapoole kogu ühiskonda väga pikkamisi, aga siiski vääramatult. Kahjuks ei ole sellise mõju kohta selgeid empiirilisi tõendeid ette tuua ja seda kontseptsiooni…
-
Aastal 2006 valitsuse heakskiidu saanud ja tänaseni kehtiva riikliku arengukava „21. sajandi Eesti muuseumid” rakendusplaan aastateks 2006–2010 näeb ette tabelitäie kaunisõnalisi ülesandeid. Juba jaanuaris 2007 pidi tööle hakkama muuseumide infosüsteem MuIS (www.muis.ee). See töötabki, aga ausas vana voki tempos, mitte näiteks raamatukogude e-kataloogi ESTER kasutajale harjumuspärase kiirusega (Google’i otsingust rääkimata). Teiseks paistab kohe välja, et muuseumid on oma kogude infot välja pannud väga ebaühtlaselt. Ka püüdlikumate…
-
Valitsemise teadussuund
Uurimuslikult ulatub valitsemisstruktuuride seostamine turukäsitlusega tagasi vähemalt 1930. aastatesse ning nurgakiviks on 1937. aastal ilmunud Ronald Coase’i artikkel „Firma olemus” („The Nature of the Firm”). Coase esitab seal näiliselt lihtsa küsimuse: miks on olemas firmad, kui on olemas turud, ehk miks üht osa majandustegevusest koordineeritakse turu vahendusel, teist osa aga firma mõistega tähistatud valitsemisstruktuuri abil? Coase’i vastus sellele küsimusele on seotud tehingukulude kontseptsiooniga (transaction costs). Nimelt…
