-
Kui palju saaks olema pealekaebusi maksuametile: üürib naaber vist oma korterit välja, aga ega ta makse maksa, laseks õige kontrollida! Katse oleks ühiskonnale veelgi haavavam, kui kaebajad välja anda. Tõeline puhastus! Rahvususk – umbusk ligimese vastu – saaks tublisti toitu.
Ometi on riike, kus sissetulekud on laiemalt avalikud kui meil siin, kuigi riikide enamus piirdub samasuguse või väiksema avalikustamise määraga. Küllap nõuab läbipaistvusega toimetulek rohkesti vaimset tugevust.…
-
Ühesõnaga, lugemisaastat välja kuulutades on kultuuriministeerium jõudnud tormilise tegevuse imiteerimise alal uue kvaliteedini. Selles veendumiseks piisab igaühel lugemisaasta kodulehekülje külastamisest (http://lugemisaasta. ee), kus lugema õpetab keegi Kiizu Miizu. „Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi,” loeme sealt naudinguga. Tagapool täpsustatakse: „Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel…
-
Vaadelgem toimetaja tööpanust lähemalt. Maris Johannes on töötanud Eesti Raadio kultuuritoimetuses 1993. aastast. Raadio arhiivis on üle kuuesaja tema toimetatud saate kirjandusest, keelest, teatrist, rahvausundist, kosmoloogiast, filosoofiast, identiteedist jpm. Kuueteistkümne tööaasta jooksul on Maris Johannes loonud aukartustäratava koostöövõrgu keele- ja kirjandusteadlaste, kirjanike, folkloristide, näitlejate ja lavastajatega. Tema autorkond on ulatunud Madis Kõivust, Jaan Kaplinskist, Mats Traadist ja Mikk Mikiverist Enn Kasaku, Jaan Unduski, Doris Kareva, Marin…
-
Sellised küsimused võivad kerkida mõtetesse lugejal, kes võtab esmakordselt kätte äsja „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Arthur Võõbuse raamatu, teades enne vaid seda, et Võõbus (1909–1988) oli eesti teoloog. Viimast aga ei tea omakorda jälle paljud rahvusvaheliselt tuntud teadlased, kelle uurimisvaldkonnaks on süroloogia – valdkond, tänu millele Võõbusest ongi saanud „rahvusvaheliselt tuntumaid eesti humanitaarteadlasi” (vt A. Annuse saatesõna lk 397 jj). Mitmed väga nimekad saksa religiooniloolased, sealhulgas…
-
Glucksmanni auks peab ütlema, et ta on suutnud juhtida Gruusia presidendi mõtteradadele, mis pakuvad soovijale palju laiemat mõtlemisainest, kui raamatukesest esmapilgul ehk eeldada võikski. Ridade vahelt lugemise oskus tuleb kasuks. Raamatu esimeses peatükis on tõeliselt kaasakiskuvalt esitatud Gruusia (Saakašvili) versioon 2008. aasta augustisõja põhjuste, puhkemise, kulgemise ja tagajärgede kohta. Presidendi sõnumis on palju sellist, mida Eesti avalikkus on juba kuulnud ja üldjoontes omaks võtnud (Venemaa pikaajalised…
-
SKT vähenemisest palju tõsisem probleem on järsult kasvanud töötus. Olgugi majanduses juba näha elavnemise tundemärke, ei kao tööpuuduse probleem niipea, vaid võib hoopis süveneda ja teravneda. ILO metoodika järgi töötuse taset rehkendades ei pruugi me saada olukorrast õiget ülevaadet. Me ei tea ju kuigi täpselt elanike arvu ja seda, kui paljud veel õpivad või juba pensionil on, kui paljud üldse töötada soovivad, kui paljud juba välismaal…
-
Marx versus marginalism
Marxi teooria oli mitmes punktis kahtlemata puudulik ega suutnud seletada lõpuni adekvaatselt näiteks seda miks kaupade hinnad kõiguvad, või miks kolmetoalise korteri hind kunagi ei ole madalam kui paaril sussidel. Marxi tööväärtusteooriale vastanduva, 1870. aastatel „nõudmise ja pakkumise” teooriast välja kasvanud marginalistliku majandusteooria kohaselt omandab kaup väärtuse hoopis teisiti. Lihtsustatult lahti seletades määrab kaupade väärtuse ära piirhind (marginaal), see tähendab summa mille inimene on…
-
Vastupidi, puude nappus on põhjustanud hoopis võidujooksu viimastele puudele. Huvitaval kombel pole inimesed keskkonna allakäiku ka eriti tunnetanud, sest see on juhtunud paljude inimpõlvede järjekindla laastava tegevuse tulemusena. Ponting jätab aga analüüsimata asjaolu, et nüüdisaja ülikiire globaalne ökoloogiline allakäik on siiski suhteliselt hästi teadvustatud nii valitsuste kui ka lihtsa inimese tasemel. Seetõttu on meil erinevalt iidsest Mesopotaamiast arvatavasti suurem võimalus ökokatastroofi ennetada. Pontingul võib aga olla…
-
Võib jääda mulje, et on käimas suur teadlastevaheline debatt selle üle, kas üleilmne kliimamuutus on inimtekkeline, või veelgi enam – kas seda üldse ongi. Kuid vaid põgusaimgi süüvimine näitab kiirelt, et see „debatt” käib ainult konfliktiihalusest ajendatud ajalehtede-ajakirjade veergudel, blogides ja Interneti-saitides ega põhine mitte mingil moel teaduslikul teadmisel globaalsetest kliimaprotsessidest. Erialateadlased ei tegele juba ammu küsimusega, kas kliimasoojenemine toimub või mitte, ja kui jah, siis…
-
Aga võlg pole ainult raha. On ka kultuuriline võlg. Me oleme laenanud oma kõrg- ja argikultuuri osad kildhaaval kokku teistelt. Oleme laenanud ideid ja ideaale. Kirjanduse ja kunsti tegemise põhimõtteid. Kotletid, kapsad ja kartulisalati. Muidugi oleme mugandanud nad omaks või kombineerinud laenatud tükkidest midagi oma. Ja kõige tipuks, see on võlg ka mingil metafüüsilisel, abstraktsel, üldisel, hinge, mõtete ja tunnete tasandil. Me oleme oma vanematele võlgu. …
