-
Aga see pole kogu pilt, sest osa raamatuid tuleb väljastpoolt liitu. Mullu Urmas Oti ja Eino Baskini eluraamatud, Justin Petrone „Minu Eesti”, Stephenie Meyeri neli „Videviku” romaani ja Andrus Kiviräha „Jumala lood”. Oti raamatut trükiti väidetavalt 20 000. Teiste tiraaži ma ei tea, aga kui vaadata, kus nad asuvad Apollo ja Rahva Raamatu müügitabelites, siis saab oletada, et nad mahuvad hittide sekka küll. Nii võib lisada…
-
Tundub täiesti mõistuspärane ega vaja selgitust, et riigi sünnipäeva tähistamist korraldavad ja selles osalevad põhiseaduses märgitud institutsioonid, see on riigikogu, president, valitsus ja kaitsevägi. Põhiseadus mõistagi ei reguleeri detaile ja nii õnnestub pidusündmuste korraldajatel sokutada päevakorda ka pisut mõistusevastaseid elemente nagu näiteks presidendi vastuvõtu kätlemistseremoonia ja selle veidruse avalik-õiguslik ülekandmine rahvusringhäälingus. Kuid see on pisiasi.
Hoopis küsitavam on aastast aastasse visalt korduv usuorganisatsiooni(de) kasutamine riikliku tseremoonia osana.…
-
Tüüpiline näide sellisest arusaamast on laialt levinud katse tänast Eestit ja Soomet võrreldes Eesti taasiseseisvumise järel tehtud otsuseid maha teha: Soome on rikkam ning sotsiaalselt arenenum kui Eesti, järelikult ajame me siin valet poliitikat, sest miks muidu ei ela me nii hästi kui Soomes elatakse. Selline lähenemine ignoreerib esiteks seda, et Soomeski on omad probleemid, peamiselt aga seda, et kui Soome suutis oma vabadust kaitsta, ei…
-
Raamatu kokkupanemisel on autor püüdnud teemad järjestada nii ajaliselt kui ka sisuliselt selliselt, et nendest kujuneks enam-vähem loogiline tervik. Raamat algab peatükiga „Gosplani ekspertkomisjonis”, kus autor kirjeldab oma töid ja tegemisi Moskva võimukoridorides, ning lõpeb alapealkirjaga „Toome valitsuse kaks koosseisu”, autor täitis seal kuni 1991. aasta kevadeni olulist rolli EN SV töö- ja sotsiaalkomitee esimehe ning sotsiaalministrina vajalike muutuste ettevalmistamisel Eesti iseseisvuse taastamiseks. Raamat sisaldab hea…
-
Kes aga ikkagi on inimühiskonnas kiskjad ja kes rohusööjad? Tavaliselt seostuvad ühiskonnaredeli ülemised pulgad, kapitalistid ja rikkad, kiskjatega ning nn laiad rahvahulgad tallekestega. Revolutsiooniliste pöörete ajal võib aga laiu rahvahulki vallutada kiskjalik verejanu ja siis rollid vahetuvad. Loosung „Hävitage kurnajad!” on ajaloos sage korduma, kuid keegi pole veel püstitanud loosungit „Tapke töörahvas!”.
Selleks et hundid oleksid söönud ja lambad terved (või et see eristus ise ähmastuks), mõeldi…
-
Elulugude populaarsus võib põhineda üsna samalaadsel osadustundel, mida väiksemale osale inimestest pakub näiteks kollektiivne usukogemus või ka (kõrg)kultuur – luule, kirjandus ja muusika. Ja ei ole mingit põhjust öelda, et seda viimast täidab millegi poolest õilsam või „puhtam” aines, kui meelde tuletada nüüdiskirjanduse seda osa, mis – ükskõik kas valulise hüperboolina, kiretu dokumentaalsusega või rõõmsalt ja mänguliselt – kujutab inimest primitiivse bioloogilise robotina, kasutades „demokraatlikke” keeleregistreid…
-
Mis „muinsus” saab olla uusehitis? Kui ikka juba 15 aastat pärast objekti valmimist on selge, et turg seda ülal pidada ei suuda ja avalike funktsioonide täitmiseks seda vaja ei ole, siis oleks pigem tulnud kompleks „ajutiseks ehitiseks”, mitte „ehitusmälestiseks” kuulutada – mis sest, et valmimise järel määrati linnahallile ka preemiaid ja muud tunnustust. Ja nüüdki leiab alati mõne hiinlase või jänki, kes on valmis ajalehtedele ütlema,…
-
Milleks raha antakse?
Mitmes strateegilises dokumendis on püütud sõnastada sihte või prioriteete kultuuriraha jaotamiseks, kuid enamasti on need väga üldised ja kattuvad omavahel. Hea tahte korral võiks ükskõik millise rahaeralduse nende eesmärkide alla paigutada. Nii ongi juhtunud, et igale Kultuuriministeeriumi programmile leiab vaste ka Eesti Kultuurkapitali rahaeraldustest. Paberite ehk oma kinnitatud prioriteetide järgi võiks Hasartmängumaksu Nõukogul olla kõige spetsiifilisem roll just lastele suunatud ja omakultuuriliste ettevõtmiste…
-
Harald Keresest kirjutada on ühtviisi kerge ja raske. Kerge, sest pole varjata midagi tumedat. Raske, sest ta on üks Eesti loodusteaduse hingi. „Olen olnud üksikrabeleja, minu isiku kujunemist pole keegi otseselt mõjutanud,” ütleb ta ise. Ometi on ta ise mõjutanud mitut loodusteadlaste põlvkonda. Sest kui üldse Eestis on kedagi, kelles kehastub loodusteaduse olemus, siis on see Keres. Loodusteaduse olemus on pidev kahtlemine ja mõtete täpse ning…
-
Mõistmaks päris tavalise inimese mõtlemismustrit, pole kumbki mudel kuigi hästi rakendatav. Loogilise mõtlemise valdamine käib inimesele üle jõu, kuna see nõuab faktiteadmisi ning teaduse kiire arenguga kursisolekut. Mütoloogilist mõtlemist, kus täpsus ja meetod pole oluline, surub ühiskond teaduse ümmardamisega kõrvale. Sestap ongi sellest loobutud ega julgeta seletusi omast peast välja mõelda. Ainult lapsed oskavad seoseid, nimesid ja vastuseid ka ilma eeltööta ja õigete faktideta rahumeeli leiutada.…
