-
Bréhier’ triloogia kolmas raamat ilmus nüüd ka eesti keeles tänu peaaegu ainuvõimalikuna tunduvale kooslusele: juba aastaid on Varraku kirjastus Marek Tamme valitud prantsuskeelset ning -meelset harivat lektüüri ilmutanud ning Kalle Kasemaa enam-vähem üksi bütsantsi ilmalikku ja vaimulikku kirjandust vahendanud. Tõlkimise alustamine kolmandast raamatust osutab küll masendavale perspektiivile (kas esimest ja teist üldse tulebki?), kuid on rõõmustav, et alustati kultuurist, mida Bréhier näeb sügavalt ajalooprotsessidega seotuna. Nii…
-
See oli kõigest kolm aastat tagasi. Tollasele veebruarile järgnes märts ja riigikogu valimised. Loogilise jätkuna saabus aprill ja aprillisündmused, ning vähehaaval hakkas endast märku andma ka majanduskriis, mis kestab arvatavasti kauem, kui see seni kestnud on. Vaarao unenägu seitsmest rammusast ja seitsmest lahjast lehmast/aastast on ajaloos taas kord tõeks saanud. Nii nagu Jan Uuspõllu filmi algus tabas tollast elutunnet, nii võtab praeguse kokku „Eesti laulu” saates…
-
Mnjah, üks võimalus on vaadata oma riiki ja maad kui hüppelauda või lüpsilehma. Etendada uus-kadakasakslikku peenutsevat mokaotsa-aktsenti ning küsida aeg-ajalt peenelt huuli kõverdades: „Kuidas see eesti keeles on?”. Väga hea, et meie oma riik meile nii tugev paistab. Paraku ei ole Eesti parem ega kangem kui oleme meie ise. Kas pole üleolekutunne teiste eestlaste ja oma maa suhtes samaväärne maniakaaldepressiivse patsiendi rõõmuhetkega? Lõputult ei saa jääda…
-
Endistviisi pole põhiküsimus siiski mitte seaduseelnõu pealkiri, vaid selle maht. Ja see, millisel tasandil ning kui avalikult tehakse seadusloomeprotsessis vältimatud kompromissid. Praegu paistab eelnõust välja, justkui oleks me ühiskond talve jooksul tohutult vaesemaks jäänud, ning arvestades seaduse idee suunatust tulevikku, vaesuksime justkui üha edasi. Teine, mis annab põhjust muretsemiseks (mitte ainult konkreetse eelnõu asjus), on fakt, et seadusloome varases faasis kaalukate otsuste langetajad ning nende motiivide…
-
Riigikontrolli 2008. aastal korraldatud audit näitas, et Tallinna Tehnikaülikoolis oli võimalik asuda õppima riigieelarvelisele kohale tehnikaerialadele isegi sellistel sisseastujatel, kelle matemaatika riigieksami tulemus oli 20 punkti 100st ehk sisuliselt olid nad saanud väikseima võimaliku tulemuse, millega oli võimalik gümnaasiumi lõpetada. On selge, et need sisseastujad ei ole suutelised kõrgharidust kvaliteetsel tasemel omandama. Seda näitavad ka andmed õpingute katkestamise kohta. 2006/2007. õppeaastal jättis õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis pooleli…
-
Oli ka kommunism, kuid kommunismi osas jäi kogemus poolikuks, sest N Liidu otsustav osa Saksamaa purustamisel lõi läänes eksliku illusiooni, et kommunism on üldiselt hea, ainult pisut üleannetu. Võidukarnevali pidav Lääs ei kuulnud Ida- ja Kesk-Euroopa rahvaste oigamist. Kujunes välja veider olukord. Hitleri tähelennu ja selle tagajärgede pärast piinlikkust tundev Lääs ei mõistnud hukka mitte mõlemat tema ideoloogia alustala – natsionalismi ja sotsialismi –, vaid kõigest…
-
Segasusele vaatamata suutis loetu minus elustada paranoia. Eestis on sadu tuhandeid inimesi, kes on end sidunud lähiaastatel laenu toel kinnisvaraga, mille turuväärtus on tänaseks kolmandiku ja üle selle langenud. See langusega tekkinud vahe ei ole mõtteline, vaid vahetult tuntav, võrdudes tihti pereisa kümme aasta sissetulekuga, millega pere saanuks määratult edendada oma igapäevast elukvaliteeti. Pangad, kes ise deklareerivad, et võlgnike hulk kes lõplikult käed üles tõstnud, pole…
-
Meie jaoks on kindlasti oluline ka tema side ja toetus Eestile. Davies osales 2007. aasta sügisel president Toomas Hendrik Ilvese juhitud BB C World Service’i „Europe Today” raadiosaate vestlusringis, kommenteerides Molotovi-Ribbentropi pakti mõju Euroopale ja kolmele Balti riigile, 2008. aastal sai ta Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi suure panuse eest Ida-Euroopa ajaloo ja identiteedi uurimisse. Sama aasta oktoobris käis ta abikaasaga ka Eestis, tunnistades eestikeelsele väljaandele…
-
Prantsuse „Surmamängu” näol on tegemist sama eksperimendi edasiarendusega, millega püütakse osutada sellele, et piinamiskäsule allumise valmidus on eriti suur telepurgis. Eksperiment oli üles ehitatud nagu Milgrami oma, kuid elektrilööke arvasid osalejad andvat oma „oponendile” TVmängus, selgi korral tegelikult näitlejale. Seekord oli eluohtlikku lööki valmis andma 80% osalejaist. Teaduskeskkonna asemel olid mõjutajaiks pealtvaatajad, kes „karista!” skandeerides mängijaid jätkama õhutasid; sama nõudis malbelt murelik kaunitarist saatejuht.
Vaid 20% osalejaist…
-
Ajalehed jätsid sihilikult esitamata objektiivse ja täieliku informatsiooni seaduseelnõu tegeliku sisu kohta ja heitsid selle asemel õhku põhjenduseta kahtlusi Eesti kohtuvõimu sõltumatuse aadressil, hirmutasid avalikkust tsensuuriohuga, levitasid mõõdutundetult valeinformatsiooni (sealhulgas nn uuriva ajakirjanduse väidetavalt laia esinemise kohta Eestis) ning esitasid põhiseaduslikule rahvaesindusele ultimaatumi loobuda valitsuse esitatud eelnõu menetlemisest. Kellele on vaja valetavat ajakirjandust? /https://ajaveeb.just.ee/allikakaitse/
*
Kui üks seltskond valetab ühes küsimuses, siis miks peaks uskuma, et ta on…
