-
Need kaks võivad olla väga lähedased maailmatõlgendajad, nagu vanas anekdoodis pooltühjast viinapudelist, aga võivad olla ka teineteisest väga kaugel olevad inimesed.
Seda maailmapildi skaalat ei tohi segi ajada tegutsemispildi skaalaga. Sel juhul pole oluline, milline maailm on ja kuhu ta läheb, vaid see, kas maailma muutumist saab mõjutada või mitte. Aktivist (küll on kole sõna!) ütleb, et saab küll, et me peame tegutsema, et paneme käed külge…
-
Aga paljud ei saa rahu, see kõige ihaldatum tiitel on välja loosimata. Kes on Isamaa Isa, iseseisvuse aurumasina Polzunov? Juba kolmandat aastat käib kõige 20aastaseks saamise tähistamine ja pealegi sellise hurraaga, et iseseisvuse sünnist 90 aasta möödumine, mida põhiseaduslik võim koos kodanikega tagasihoidlikul moel tähistas, kipub selle varjugi jääma. Siiamaani on, tundub, mõnelgi 20 aastat tagasi ühiskonna emotsionaalsel laineharjal purjetanul hing haige sellest, et tema ajaloolist…
-
Chandrasekaran annab põhjaliku ülevaate rohelise tsooni olukorrast, kirjeldus on täpne. Äärmise põhjalikkusega on edasi antud juhtivate ameeriklaste olemus, paljude kohta on ära toodud taust ning iseloomustus. Peatükkide vahele on pikitud pilte rohelisest tsoonist. Lugeja saab täpse ülevaate elust ameeriklaste oaasis, elu mujal Bagdadis kajastatakse ainult siis, kui koalitsiooni ajutine valitsus (Coalition Provisional Authority – CPA ) seal midagi korraldanud on. Milline oli sõjajärgne Iraak kohalike või…
-
Tiit Hennoste on olnud peaaegu ainus Tartu ülikooli taustaga meediakriitik, keda praktikud on läbi aastate kuulanud. Ta on Tallinnas paiknevas ajakirjandustööstuses olnud 1990ndatest peale tegev konsultandi ja eksperdina, osaline paljudes leheuuendustes ja reformides. Näiteks Eesti Ekspressi tegemistes on ta kaasa rääkinud 1990ndate algusest, ikka ja jälle on toimetuses kuulda olnud tema nõudlikku, vastuvaidlemist mitte sallivat ninahäält. Hennoste tavalisemaid hinnanguid ajakirjanike tööle on läbi aegade olnud „õlakehitus”,…
-
(Neti)huumorile omaselt näeme folkloori ja ajakirjanduse interaktsioonis kuhjumas vulgarismideni ulatuvate ning temaatilisi tsükleid moodustavate kohversõnade kogumeid. Levinum sellekohane näide on järgmine tsükkel: masu, täpe, pupu. Nende folkloorsete lühendite omapäraks on teatav gradatsioon: „majanduslik surutis”, „täitsa perses” ja „puhta putsis” tähistavad halba, halvemat ja halvimat. Suurtähtlühendite vallas on lisandunud JOKK-ile (juriidiliselt on kõik korrektne) SOKK (statistiliselt on kõik korrektne) ja SOHK (Savisaartele on hea küll). Lühendpilgete suur…
-
Kõige lihtsama pangandusmudeli kohaselt on pank omanike asutatud piiratud vastutusega äriühing (omanikud vastutavad äritegevusse paigutatud vara ulatuses, aga mitte oma muu isikliku varaga). Selline äriühing võtab eraisikutelt ja firmadelt hoiule raha ja laenab hoiustatud raha välja näiteks eraisikutele eluasemelaenuks või firmadele investeeringuteks, pannes samal ajal mingi väikese osa (näiteks 10% reservi). Panga põhiliseks tuluks on sel juhul laenu- ja hoiuseintresside vahelt teenitav tulu ning mitmesugused teenustasud,…
-
Pole enam saladus, et hoolimata uljast reformistikuvandist on Eesti riik oma sotsiaal- ja majanduspoliitika ning seadusandlusega realiseerinud üsna patriarhaalset, sotsiaalset kihistumist ja hierarhiaid soosivat poliitikat. Ja vastupidi – põhiseadusesse kirjutatud demokraatlik võrdsuse idee on meil vist küll üks halvustatumaid.
Aga riik ei ole üksnes abstraktne, inimeseülene institutsioon. Hierarhiaeelistustes peegeldub ka mingi üldisem mentaliteet, mille päritolu ulatub ajalookogemusse ja mille märkideks on suletud kallasrajad, riigi rahastatud eliitkoolid ja…
-
Esimese suurepärase rahanõude postitasid rahvusooper Estonia juhid Peep Lassmann ja Aivar Mäe juba läinud nädala kolmapäeval, avalik uudis sai Estonia rahapuudusest aga alles pärast seda, kui estoonlaste kirjas olid oma võimalust näinud ka opositsioonipoliitikud. Nende arupärimine kultuuriministrile sai valmis esmaspäeval.
Estonia rahasoov on tagasihoidlik, ainult 17 miljonit lisa tänavuse eelarve 102,6 miljonile, „et riigi sihtotstarbeline eraldis Rahvusooperile „Estonia” kataks vähemalt palgafondi ja sellega seotud maksukulud.” Tekib mulje,…
-
Sofi Oksaneni ja Imbi Paju koostatud raamat kuulub ajakohasesse õiguseotsimise žanrisse. Rangelt võttes ei ole tegemist ajalooga, vaid riikluse apoloogiaga. Teatud mõttes ka müüdiloomega. Ja tõde ei ole müüdi olulisemaid funktsioone. Viimati öeldu ei ole mõeldud hinnanguna. Hinnangu andmine oleks ka eksitav, arvestades, et poleemilist kvaliteeti on raamatus sünteesitud kolme tosina väga erineva taseme ja suunitlusega autori kvantiteedist.
Raamatu algne suunatus Soome turule (ajuti on tunne, et eestikeelsetegi…
-
Üldiselt on kogumiku pakutud pilt veenev ja lugeja õpib juurde palju uut. Kohalike omavalitsuste või ühe maakonna mikrouurimuste kõrval käsitletakse ka laiemaid seoseid nagu näiteks EKP rolli. Köide on suunatud nii erialaspetsialistile kui ka lihtsalt teemast huvituvale asjaarmastajale ning on ulatuslikule teaduslikule viiteaparaadile vaatamata siiski loetav ja on enamasti vaba erialakeelelisest omapärast. Mõnes kohas kumab läbi siiski liiga palju nõukogulikku keelekasutust. Mainida tuleks ka töö mõningaid…
