Toeta

Sotsiaalia

  • Renditõukeratas – kas sõber või vaenlane?
    Elame õndsas teadmises, et tõuksiga sõites hoiame keskkonda. Keskkonda hoida saab siiski vaid lihasjõul liikudes.
    Anastasia Shuraeva / Pexels

    Renditõukeratas – kas sõber või vaenlane?

    Iduettevõtetega kaasnev majandusloogika on vanad innovatsiooni leviku printsiibid pea peale pööranud.

    Riho Paramonov
    8 minutit
  • Kas maailm on väsinud armastamast?
    Hipide eksperiment näitas, et heaolu kui eesmärk võib devalveeruda ka inimühiskonnas ja elu mõte libiseb käest. Miks hipiliikumist seiras ebaõnn? Kas heaolu on tappev?
    Gina B / CC-BY-SA-3.0 / Wikimedia Commons

    Kas maailm on väsinud armastamast?

    Nii hiirte paradiisi kui ka hipide eksperiment jõudsid oma loogilise lõpuni, kuid inimkonna eksperiment heaoluühiskonnana kestab edasi.

    9 minutit
  • Vabadus kõndida mööda liipreid
    Junger kõndis koos paari sõjaveterani ja sõjaajakirjanikuga Washingtonist Philadelphiasse ja sealt edasi Pittsburghi suunas. Kogu neljasajamiiline rännak läbitakse raudteel.          
    Kaader Jungeri filmist „Viimane patrull“

    Vabadus kõndida mööda liipreid

    Sebastian Jungeri „Vabadus“ on ühtaegu ülistuslaul kõndimise puhastavale toimele, pioneeride sitkusele ja põlisrahvaste hõimuühiskonnale ning asümmeetrilisele sõjapidamisele.

    Meelis Oidsalu
    4 minutit
  • Süüvimine hingepõhja, enne kui hingel põhi alt ära kukkus
    Üks asi on minna lähedaste ja päris nimega ligimestega hämarasse savusanna ja teine asi on minna ülevalgustatud steriilsesse psühhiaatrikabinetti x kuupäeval täpselt kell y ja kus võtab vastu professionaalne ehk meetodilt ebaisiklik spetsialist. Ta saab välja kirjutada tableti, aga mitte rüpe, millesse peita pää.     
    Kaader Anna Hintsi filmist „Savvusanna sõsarad“.     

    Süüvimine hingepõhja, enne kui hingel põhi alt ära kukkus

    Teaduse ja professionaalsuse metoodiline nõue jätta kõik isiklik ja subjektiivne kõrvale tähendab teisisõnu hingehädade kõrval kõige olulisema kõrvale jätmist.

    Mihkel Kunnus
    10 minutit

  • Antinihilisti raamatud

    Juba pealkirjad „Inimese hing“, „Inimolemise metafüüsika“ ja „Ühiskonna vaimsed alused“ raamatute ümbrispaberil annavad aimu, missugust sõnumit võiks oodata kaante vahele paigutatud lehekülgedelt.

    Nihilismi mõiste käibimine tavatsetakse kujutleda XIX sajandi oludesse, kuid tänu Jochen Kirchhoffi saksa põhjalikkusele on teada, et kõmulise hõnguga sõnake leidis kasutamist juba valgustusajastul, ja nimelt 1796. aastal, viisteist aastat pärast Immanuel Kanti „Puhta mõistuse kriitika“ ilmumist. Oma leiu on…
    Ilmar Vene
    8 minutit
  • Vene maailma Ukrainasse tagasituleku nurjuv katse
    Owen Matthewsi raamatu „Häving. Lugu Putini sõja telgitagustest“ originaal kannab pealkirja „Overreach“. Pealkiri näib olevat algtõuke saanud hoopis venekeelsest väljendist „bez predela“, mis tähendab, et pole mingeid piire, piiranguid, ei seaduslikke ega moraalseid. Just nii on Putin ja tema lähikond Venemaal juba hulga aastaid toimetanud.      
    Monika Flueckiger / CC BY-NC-SA 2.0 / Flickr

    Vene maailma Ukrainasse tagasituleku nurjuv katse

    Hirm tšetšeeni sõdalaste ees kummitab venelasi kahest Tšetšeenia sõjast saadik. Küllap on selles omajagu süütunnet selle rahva vastu korda saadetud sõjakuritegude tõttu, aga ka hirmu kättemaksu ees.

    Jüri Saar
    9 minutit
  • Demokraatia ja valimislubadused
    Kaja Kallaselt küsiti, miks Reformierakond maksutõusudest valimiskampaania ajal ei rääkinud. Tema vastus oli, et „see on ebapopulaarne“.      
    Raul Mee / CC BY-NC 2.0 / Flickr

    Demokraatia ja valimislubadused

    Valija annab EKRE võimuletuleku kartuse tõttu Reformierakonnale ja tema koalitsioonipartneritele praegu palju andeks. Aga kui kaua ta seda teeb?

    Tanel Vallimäe
    6 minutit

  • Kas me vajame diskrimineerimist?

    Kui ühiskonnas pole enam olemuselt stabiilseid identiteete, ei ole ka rolle üksteise suhtes ja seega pole ka enam orgaaniliselt toimivat struktuuri.

    Kas diskrimineerimist on vaja? Küsimus võib kõlada retoorilisena, võib isegi näida, et see on iroonia. „Mida on siin üldse arutada,“ ütleb õigluse hääl. Kas pole mitte meie ajastu üks määravaid tõdemusi just see, et diskrimineerimine on pahe, millest peab vabanema? Tahetakse olla vaba kellegi eelarvamuslikust…
    Margus Lattik
    6 minutit

  • Reparatsioonid taasiseseisvumise all kannatanutele?

    Kui omand on juba kord jaotatud, on seda väga lihtne käsitleda sama loomulikuna kui ilma või aastaaegade vaheldumist.

    „Mart Laar kui põllumajanduse hävitaja“, „ärastamine“, „sundüürnikud“ – rahvasuu kinnitab, et Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud omandireform oli üks taasiseseisvunud Eesti kõige raputavamaid ja vastuolulisemaid protsesse. Ökonomistid loevad Eesti kiiret tegutsemist tööstusettevõtete erastamisel, riigi suurmajandite lammutamisel ja elamispindade laiali jaotamisel meie majandusedu üheks alustalaks. Meil ei…
    Aro Velmet
    7 minutit
  • Mis maksab sitika tere?
    Märtsis korraldasid loometöötajad Stenbocki maja ees piketi, et juhtida tähelepanu toimetulekuprobleemidele kultuurivaldkonnas.
    Remo Tõnismäe / Õhtuleht / Scanpix

    Mis maksab sitika tere?

    Uuringud kinnitavad, et loovisikute sissetulekud on Eestis keskmisest märgatavalt väiksemad ning selle ebakõla põhjuseks on autorite ja esitajate nõrk läbirääkimispositsioon.

    Kaia Kadai
    4 minutit
Sirp