-
Raamat „Suletud uste taga” on Reesi katsetus kompida Teise maailmasõja ametliku käsitluse piire. Nagu ta teose lõpus kirjutab: „Seda sõda ilmestav kõige populaarsem müüt, ajaloo Hollywoodi versioon, kinnitab, nagu olnuks tegemist lihtsalt halbade inimeste liidu ja heade inimeste liidu võitlusega. See on mineviku meenutamise ülimalt lohutav viis, millest oleks kurb loobuda. Aga tehkem seda siiski, sest teisiti ei saa”. Milline siis on Reesi raamatu uus sõnum?…
-
Selle suure „puhastuslaine” kõrval, mis ületas ulatuselt nii 1941. aasta oma kui ka 1949. aasta massiküüditamise, kannatas rahvas punaarmeelaste õiguserikkumiste all. Eesti NSV siseasjade rahvakomissariaadi aruande andmetel olid punaarmeelased vastutavad suurema osa registreeritud kuritegude eest, vargustest mõrvadeni. Vägistamist enamasti ei registreeritud, kuid neist teavitavad muu hulgas kohalike parteiorganisatsioonide arvukad kirjad. Lisaks järgnes ka „normaalse” kuritegevuse laine; kuritegevuse taseme hindamisel on parimaks indikaatoriks mõrvajuhtude arv, mis kasvas…
-
Konservatiivsust halvimas mõttes, s.t muutuste vältimist võimu ja varanduslike eesõiguste nimel esindab täna oma nime vähe vääriv reformipartei. Rahvusluse, religiooni jt konservatiivsete teemade arendamine pole paremerakondadel aga laabunud orgaaniliselt, vaid omandanud sageli dogmaatilise ja mehaanilis-instrumentaalse kuju. Kuigi meie konservatiivsus pole päris McCarthy nägu, on seda enim mõjutanud konservatiivsuse antikommunistlik traditsioon. Nagu on näidanud Tony Judt, on ka (meie konservatiivide poolt nii armastatud) neoliberaalse ideoloogia seksikus tuginenud…
-
Üldiselt võiks XXI sajandi Eestis teada olla, et asjadel ei ole hinge, sealhulgas pole seda ka piltidel. Tundub siiski, et kõik nii ei arva. Pildiusk on varemgi äärmuslikud mõõtmed võtnud. Jõleda tulistamisrituaaliga Edgar Savisaare pildi kallal saanud Mart Laar koos oma käsilastega 1999. aasta kevadsuvel Nursipalu lasketiirus Savisaare hinge enda kätte vangistusse ja kuni see isamaaliste kerberoste valvatud kongist ei pääse, pole Savisaarel lootust ka peaministri…
-
Siit-sealt on professor Pajusalu õpik juba tunnustust pälvinud; ka Margit Langemets, üks õpiku kolmest retsensendist, kirjutab Keele Infolehes (19. III 2010), et ühest küljest teeb „Sõna ja tähendus” õppetöö efektiivsemaks, kuna on vajalik tudengeile, teiselt poolt toimib aga tähendusuurimuste väärtusliku kokkuvõttena ning aitab eriteadlasi nende töös. Lisaks on õpikus asetatud suur rõhk eesti uurimustele ja näidetele ning korrastatud ja kasvatatud eestikeelset teadussõnavara. Õpikule kohaselt saab valdkonnast…
-
Sündmuse olulisus ei vaja eraldi allajoonimist. Pateetikast hoidumisel on raamatu retsenseerimisvõimalusi üldjoontes kaks: esiteks tõlke ja originaali võrdlus tõlketeaduslikel alustel, teiseks teose tähtsuse ning tähenduse vaatlus keele- ja kultuuriteaduse raames. Kuivõrd toimetaja kontekstuaalne saatesõna tõlkele on üsna napp (üks lehekülg), jätan esimese risti algusest lõpuni tõlketeadlaste kanda ning püüan oma tagasihoidliku panuse anda teise lahenduskäigu piires.
Kes oli Edward Sapir? Mida muutis tema 90 aasta eest ilmunud…
-
Ometi tekitab nimetatud väärtuste esitamise kompromissitu jäikus kõhedust. Kui ollakse seisukohal, et „Lapsevanem olemine muutub tööks, mille korraliku sooritamise korral makstakse ka korralikku palka”1 ja seotakse vanemaroll survestatud rahvuseehitusprogrammiga, võib pereeluga, mis on paljude jaoks meie tänase kultuuri olulisimaks dimensiooniks, kaasneda tülgastavaid kihistusi ja ohte. Mõistan, et lüpsjaamet ei välista kiindumist lehma, kuid ikkagi tahaks, et pilk puhkaks tütardel ilma momendita, et selle eest on muu…
-
Kõigepealt paar sõna käsitluse raamistikust. Tänapäeva teaduse seisukoht on, et meie maailm koos kõigega, mis seal sees, alates aatomitest ja tähtedest kuni liberalistliku ideoloogiani, on tekkinud universumi isearengu tulemusel. Meie universum on struktureeritud, seal olelevad ja askeldavad üksused, kel on võime end säilitada ja taastoota, kuid kes alluvad juhuslikele muutustele. Sel teel tekivad uued või uute omadustega üksused, kelle seast loodus teeb oma valiku. Need, kes…
-
Tuleb vist nõustuda nendega, kes väidavad, et televisiooniajastu lõpetas sisuka poliitilise arutelu. Meelelahutuse igapäevane kättesaadav kanal – televisioon – on asendanud sisulised poliitilised kampaaniad kujundite, sümbolite, muusikahelide ja meeldivate telekujudega. Raamatus „Selling Politics” („Poliitika müümine”, 1992) kirjeldab BB C ajalooprogrammide loovjuht Laurence Rees, kuidas „meisterdati” senaatoreid, presidente ja parteijuhte. Hea kandidaat, võtab ta kokku, on meeldiva telenäo ja huumorisoonega kergelt juhm mees. Hea kampaania aga kasutab…
-
Rahvaesindus tuli huvirühmadele vastu ning tänavu veebruari lõpus jõustusidki vee- ja planeerimisseaduse muudatused, mille alusel nüüd iga subjekt saab vette püsiehitisi rajama hakata. Et aga veealune maa on riigimaa, jäeti seadusega ka otsustusõigus maa kasutamiseks lube väljastada või mitte valitsuse kätte. Ja see oli halb uudis Tallinna linnavõimule, sest kuni Keskerakond ei pääse valitsusse, ei tule valitsuselt kindlasti ühtki luba Tallinna lahte kasiinosaarte või Kalevipoegade püstitamiseks.…
