Milline muinsuskaitse ja restaureerimise kuldne põhimõte on ajaproovile vastu pidanud?
Jukka Jokilehto: Hoonete renoveerimine kui identiteediloome on kultuuriküsimus. Minevikus oli asi selge: inimesed pidid ehitama maju nii, et need peavad hästi vastu ja püsivad kaua. Maju hooldati – see oligi konserveerimine…
Piiride hoidmise keerulisust kinnitab Lauristini sünnipäeva puhul raamatuna ilmunud mälestuste ja artiklite valik, mille algatajaks Lauristin sissejuhatuses küll iseenda väidab, kuid memuaarse osa järgi võiks küll pigem arvata, et tegu on kirjastuse äriplaani ja hilise ärkamisega. Õpetlane ei seo ju oma töid kalendri ettemääratusega (näiteks: rääkida 70. sünnipäevaks lindile 20 tundi mälestusi ja avaldada need, sõltumata pinnapealsuse astmest). Tõsi, lepingulised tööd tuleb teha ära tähtajaks, aga üldiselt…
Nosoloogia99
NO 99 tundis ära ning tegi teatri ja teatrist kaugele välja ulatuvate vahenditega nähtavaks selle, mille Eesti ajakirjandus on maha maganud. Mitte uuriv ajakirjandus, vaid sotsiaalne teater kirjeldas ära selle, kuidas Eesti erakondade vilets sisedemokraatia suretab põhiseaduses uhkelt kirja pandud, aga tegelikus elus kiratsevat ja rahvas rahulolematust tekitavat demokraatiat. Mitte politoloogid, vaid NO 99 andis oma valimiskoolides rabavalt täpse sissevaate parteiorganisatsioonide sisemusse, kust siirded levivad ohtlikult…
Kordamine ja kopeerimine on universaalne vorm, eriti iseloomulik traditsioonilisele ja „klassikalisele” kultuurile. Kopeerimisele annab tähenduse selle tegevuse modaalsus – ühel või teisel viisil väärtustav „kõneviis”. Rahvakultuuris on kordamine ja kopeerimine suurel määral kehalis-rituaalne – rütmiseeriv ja hüpnootiline, kollektiivsele alateadvusele suunatud. Klassikalises kultuuris on kopeerimine sakraliseeritud, sümbolite ja müütidega seotud püha traditsioon, mis ulatub väljapoole kultuuri ja seostub inimese ja rahvuse eksistentsiga.
Turukonkurentsi tingimustes saab kunstikultuuri tähtsaimaks eesmärgiks…
Selle reformikära käigus tuli avalikkuse ette ka hulk kasulikku informatsiooni, orientiirarve näiteks selle kohta, kui palju inimesi ühes või teises muuseumis aasta jooksul käib. Mõnes muuseumis käib 7000, mõnes teises 70 000 inimest, kui rääkida ainult „väikestest”. Kumu teatavasti külastab aastas kaugelt üle 100 000 inimese. Ja ikka võib küsida, on seda ühes või teises asutuses siis ka palju või vähe. Kas 20 külastust päevas on…
*
Loomemajandus ja Lotman, kultuur ja innovatsioon, sotsiaalvõrgud ja auditooriumide emantsipatsioon, dialoogid ja sotsiaalne evolutsioon. Alljärgnev intervjuu pakub külluses neid ja teisi mõistepaare. Mõned võivad näida kontrastsed, mõned loomupärased, mõned ehk ka provokatiivsed. Kuid ometi, nagu näitab intervjueeritav Queenslandi Tehnikaülikooli (Brisbane, Austraalia)…
Pärsimägi ei puudu ka eesti ja inglise keeles Eesti kunstimuuseumi esitlevas raamatus „KUMU – kunst elab siin” (Kumu, 2006). See pole kunstnike elulugude raamat, vaid ekspositsiooni ülevaade. Pärsimäe kohta on leheküljel 63 siiski öeldud: „traagiliselt koonduslaagris hukkunud”; inglise keeles on see juba teisiti: „Pärsimägi perished in a Soviet prison camp in 1942” („Pärsimägi hukkus Nõukogude vangilaagris 1942”). Aastaarv on õige, hukkumine ka. Sõjast hoolimata Pariisi jäänud…
Tänasel päeval ja ainuüksi pisikeses eestikeelses lugemisruumis on ajalookirjandust aga sedavõrd palju, et isegi valikuliselt vaid selle žanri raamidesse jäädes pole vähimatki lootust summaarse lehekülgede arvuga toime tulla. Seega on valik paratamatu. Millestki tuleb loobuda ja mõni teos lugemisjärjekorras ettepoole tõsta. Seda isegi siis, kui huvideringi veelgi kitsendada ja piirduda ainult Venemaa minevikku käsitlevate teostega. Ning pole mingit kahtlust, et valikut tehes kuulub Vladislav M. Zuboki…
Õnneks on see ajalooline „toidusedel” viimasel ajal mitmekesistunud sotsiaal- ja kultuuriajalooliste käsitlustega ning Nõukogude Liidu ajalugu eeskujulikult tundvate lääne ajaloolaste monograafiatega. Ainuüksi viimasel aastal on ilmunud kolm sellist teost: Norman Daviese „Euroopa sõjas 1939–1945: Lihtsat võitu ei ole” (arvustus 26. III Sirbis), Orlando Figese „Sosistajad. Eraelu Stalini Venemaal” ja Rodric Braithwaite’i „Moskva 1941. Linn ja tema rahvas sõjas”, mida siinkohal arvustan. Rodric Braithwaite on Briti diplomaat,…
Kõnealuse raamatu kümme osa on jaotatud kolmekümne seitsmesse peatükki, mis edenevad kronoloogiliselt vaheldumisi Nõukogude Liidu ja Saksamaa narratiivina, tuues need kokku vaid viimases kahes osas, kus käsitletakse Teist maailmasõda. Kuigi pealkirja järgi võiks oletada, et umbes kolmandik raamatust on pühendatud Leninile, käsitleb teda siiski vaid esimene osa. Aga teos polegi niivõrd kolme mehe biograafia, vaid „katse jäädvustada nii Nõukogude kommunismi kui Saksa natsismi kuriteod ja püüda…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
