-
Avalike arutelude viljakus sõltub peaasjalikult mängureeglitest, protseduurist, kuidas, kui see eesmärgiks on seatud, kokkuleppe või otsuseni jõutakse. Infoühiskonnas, kus tehniliselt on võimalik kõigil elanikel korraga arutelus osaleda, võiks avalik arutelu välja näha nagu koosolek, millel käimise/osalemise kogemus on kõigil täiskasvanud, seega hääleõiguslikel kodanikel olemas. Ettekujutus sellest, mida ja kuidas koosolekul tehakse, muidugi erineb. Mäletatavasti toimusid okupatsiooniaegsed partei-, ametiühingu või muud koosolekud mitte selleks, et asju arutada…
-
Eesti kui ruumi ilmselt kõige kallim (ruutvõi kuupmeetri kohta) osa on Tallinna vanalinn. Kui kuskil, siis UNE SCO maailmapärandi nimekirja kuuluvas Tallinna vanalinnas ei tohiks teha odavaid või läbimõtlemata liigutusi. Ja linnavõim on sellest vormiliselt täiesti teadlik. 2008. aasta augustis linnavolikogus heaks kiidetud Tallinna vanalinna arengukavas heliseb sõna „disain” korduvalt, sealhulgas linnaväljakuid puudutavas alalõigus: „Tallinna vanalinnas on mitmeid seni teadvustamata platse, ruumiliselt väljaku iseloomuga kohti. [—] Esimesel…
-
Nähtusel, mida paljudes endiste liidu- ja rahvavabariikide kooliõpikutes XIX ja XX sajandil toimunud venestamisena käsitletakse, oli loendamatuid tahke: vene keele kui suhtlusvahendi propageerimine, tsentraliseerimist taotlevad haldusreformid, representatiivsete õigeusu kirikute ehitamine ning riigiusu edendamine, lõpuks venelaste migratsioon nõukogude ajal. Seejuures tuleb silmas pidada, et keskuse poliitika apologeedid ise ei pruukinud tingimata olla etnilised venelased. Pealegi oli Venemaa teistes impeeriumides aset leidnud unifitseerimisprotsessidega võrreldes pigem mahajääja rollis, sai…
-
Andrus Park (Pork kuni aastani 1991, mil Pork otsustas Ameerikasse asudes nime muuta) oli viljakas filosoof ja ühiskonnateadlane, kes saavutas peadpööritava edu Nõukogude Liidu teadussüsteemis, kuid suutis läbi lüüa ka lääne akadeemilises maailmas niipea, kui selleks avanes võimalus. 1973. aastal lõpetas Park Tartu ülikooli ajaloolasena ning juba 1982. aastal jõudis doktoritöö kaitsmiseni Vilniuse ülikoolis. Vastavalt toonastele reeglitele jäi sellesse ajavahemikku ka kandidaadikraadi kaitsmine, mida ta tegi…
-
Näide kaks. Kultuuri ümber on ikka olnud oma välimine ring, mille tööks korüfeede ümber kiibitsemine. Need on sinisukad või rullkampsunid, kelle jaoks kanda rõivaid X ja istuda kohvikus Y tähendab olla juba peaaegu kunstnik. (Muuseas, see pole midagi originaalset, vaid juba XIX sajandi Pariisi boheemluses tuntud nähtus.)
Sellise kiibitsemise alla lähevad mu arust ka nn kirjanduskatsetajad, kes kirjutavad teoseid suurtest nimedest, sest siis võib uskuda, et korüfee…
-
Esiteks peaks avalik võim käituma kooskõlaliselt. See tähendab, et kui valitsuse meelest tehnoloogiline progress on hea – mida ju vähemasti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia puhul vankumatult arvatakse läbi terve iseseisvusaja –, siis peaks valdkonnas kõike toimuvat ka julgustama ja soodustama, sh riigi käes olevat maksukangi õiges suunas liigutades. IKT on meil strateegiadokumentides nimetatud võtmevaldkonnaks, sealt ammutame maailmas müüdavaid „edulugusid” (kuni mõõduka enesepettuseni välja). Kui üldise soodustamise juures…
-
Sellest poolbelletristlikust episoodist võiks välja lugeda kõigil järgmistel aastatel justkui „pöörisesse” sattunud inimestele või rahvastele iseloomulikud positsioonid ja suhtumised. Üsna utreeritult võiks väita, et eks see katkestusega tsiteeritud lühike „kultuuristseen” on omamoodi Blomi raamatu mikroallegooria. Me kuuleme siin ääremaalt pärit ja keskusse jõudnud „Teise” kaksikhäält, mis jaguneb tingimusteta kõige euroopaliku imetleja ning oma kainuses tursaga sarnaneva eesti talupoja hääleks; tajume ülimat, vaat et vaimuhaigusele viivat erutust…
-
Võib-olla on inimliku meenutamisjanu põhjuste teadasaamiseks vaja elada vähemalt seitsmekümne-aastaseks, mil „silmad ikka minevikku seat”. Viimase, Marie Underilt laenatud tõdemusega põhjendab ka Leida Tarand (neiuna Karu, 1907–1984) oma heale mälule ja emotsioonidele toetuvat elulooliste sündmuste kirjapanekut raamatu „Mälestused”, (Ilmamaa 2010, esmatrükk 2006) sissejuhatuses. Veel on pensioniikka jõudnud endine õpetaja memuaaride kirjapanemisega soovinud leevendada elust kõrvalejäetuse tunnet. Ennast oma elu jooksul tehtud valikute pärast välja vabandada pole…
-
2. Ei Turgot, Quesnay ega ka füsiokraatlikud ametivõimud ei tundnud esmajoones muret mitte näljahäda ennetamise või tootmise reguleerimise pärast. Pigem soovisid nad juhtida ja „turvata” nende tagajärgi. Sellal kui distsiplinaarne võim isoleerib ja suleb territooriume, viivad turvalisuse meetmed avatusele ja globaliseerumisele; sellal kui seadus ennetab ja kirjutab ette, sekkub turvalisus käimasolevatesse protsessidesse selleks, et neid juhtida. Ühesõnaga, distsipliin tahab toota korda, samas kui turvalisus tahab juhtida…
-
Foucault’ ettevõtmiseks saab niisiis uurida võimu väljaspool Leviaatani mudelit, väljaspool juriidilise suveräänsuse ja riigi institutsiooni piiratud ala – võimu tuleb analüüsida lähtuvalt domineerimise tehnikatest ja taktikatest. Keskendudes konkreetsetele mehhanismidele, mille kaudu võim haarab endasse ja läbistab subjektide kehad ning sedakaudu valitseb ja majandab nende eluvorme, seab Foucault küsitavaks võimuteooria tavapäraste juriidilis-institutsionaalsete mudelite (ka neid toetavate universaalsete kategooriate: seadus, riik, suveräänsus, legitiimsus) endastmõistetavuse ning üritab vastukaaluks ilmutada…
