-
„Renessansiaja inimene” on osa Itaalia kirjastuse Laterza lansseeritud sarjast, kogumik koosneb sissejuhatusest ja üheksast esseest: „Valitseja” (John E. Law), „Kondotjeer” (Michael Mallett), „Kardinal” (Massimo Firpo), „Õukondlane” (Peter Burke), „Filosoof ja maag” (Eugenio Garin), „Kaupmees ja pankur” (Alberto Tenenti), „Kunstnik” (André Chastel), „Naine” (Margaret L. King), „Reisijad ja pärismaalased” (Tzvetan Todorov).
Kogumiku eesmärgiks on kirjeldada erinevaid ühiskonna inimtüüpe ja protsessi käigus peaksid siis renessansiaja eripärad selgemini esile tulema.…
-
Omaaegne varjamatu nn koolikatuste tarbeks rahajagamine süvendas eksitust veelgi, sest kättesaadud katust kasutati justkui trofeena: kohapealt valitud saadik sai uhkustada, et rebis raske võitlusega riigi hammaste vahelt kroonid-sendid välja. Ja kohalik rahvas tundis, et midagi on oma ringkonna saadikust ikka kasu ka. Mõistagi pole see Eestile ainuomane probleem. Tundub, et toimunud on üldine riigist ja riigieelarvest võõrandumine: riik on kuskil kõrgel-kaugel, riik ja tema inimesed seisavad vastasrinnas.…
-
Algusega võrreldes on Sirp kasvanud pea neli korda paksemaks. Kui tõmmata formaalne sõnavabaduse joon 1991. aasta keskkohale, siis võib öelda, et oma elu viimase veerandi jooksul on ilmutatud artikleid 46% kõigi aegade kogumahust (aastal 1971 paksenes leht 8-lt 16-küljeliseks, aasta 1994 24-küljeliseks). Õige pea kaalub vabaduse aja kogutoodang tsensuurialuse 50 aasta oma üles. Sisuliselt, ja eriti, kui arvestada ka Sirbi vahel lugejani jõudnud lisalehti, eeskätt Diplomaatiat,…
-
Paljud ajaloo aspektid on huvitavad pigem rahvuslikul või regionaalsel tasandil. Ma kahtlen, kas näiteks traditsiooniliselt kirjutatud kolmsada lehekülge hõlmav „Abja-Paluoja ajalugu XX sajandil” leiaks kunagi mõne avaldamisest huvitatud kirjastuse või arvukalt lugejaid väljaspool Eestit. See võiks aga saada reaalsuseks juhul, kui kasutatud dokumendid või lugu on erakordsed või võiksid huvitava juhtumina näitlikustada paljusid teisi. Seetõttu jääb rahvuslik ja regionaalne ajalookirjutus ka tulevikus historiograafias domineerima – ja…
-
Looduskeskkonda ja inimkeha hõlmavate teadmiste kõrval tundub aga esmapilgul paradoksaalne, et ühiskondade mõistmise osas on jätkuvalt nii palju segadust, vaidlust ja teadmatust, ehkki neid on uuritud vähemalt sama kaua kui loodust ja inimest bioloogilise olendina. Me teame küll üldjoontes, milline on ühiskondade seis maailmas praegu ning milline see on olnud lähiminevikus. Asetleidnu on viinud olukorrani, kus me praegu oleme – vähemalt selles võime kindlad olla. Kui…
-
Vaadates teda viisakalt ära kuulavaid inglasi, võis Popperile näida, et siin luges see, mida väidetakse, mitte see, kes väidab. Nagu XVIII sajandi õpetlaste vabariigis, kus mõistuse kriitilist tarvitamist ei tohtinud segada ükski hierarhia- või lahterdamispõhimõte. Valgustusajastu egalitaristlik ja kriitiline vaim pärineski Popperi arvates Inglismaalt. Mujale Euroopasse olevat selle toonud Voltaire’i raamat „Kirjad Londonist inglaste kohta”. Mandril valitsenud intellektuaalse kliima tõttu pidas valgustusliikumine seal aga vastu üksnes…
-
Vaadates teda viisakalt ära kuulavaid inglasi, võis Popperile näida, et siin luges see, mida väidetakse, mitte see, kes väidab. Nagu XVIII sajandi õpetlaste vabariigis, kus mõistuse kriitilist tarvitamist ei tohtinud segada ükski hierarhia- või lahterdamispõhimõte. Valgustusajastu egalitaristlik ja kriitiline vaim pärineski Popperi arvates Inglismaalt. Mujale Euroopasse olevat selle toonud Voltaire’i raamat „Kirjad Londonist inglaste kohta”. Mandril valitsenud intellektuaalse kliima tõttu pidas valgustusliikumine seal aga vastu üksnes…
-
Selle võime üks komponent on juurutada veendumust, et kõrge tasu näol on tegemist tasuga erakordse ande eest. Nagu haruldase metalli või kordumatu kunstiteose puhul makstakse ka ainulaadse talendi eest tööturul kas või miljonitesse ulatuvaid boonuseid, et teda endale saada ja hoida. David Bolchoveri1 arvates on väited, et tippjuhid oma palku ja boonuseid täiel määral väärivad ja et tegu on turujõudude peenelt kehtestatud tasudega talendi ja pingutuse…
-
Avalike arutelude viljakus sõltub peaasjalikult mängureeglitest, protseduurist, kuidas, kui see eesmärgiks on seatud, kokkuleppe või otsuseni jõutakse. Infoühiskonnas, kus tehniliselt on võimalik kõigil elanikel korraga arutelus osaleda, võiks avalik arutelu välja näha nagu koosolek, millel käimise/osalemise kogemus on kõigil täiskasvanud, seega hääleõiguslikel kodanikel olemas. Ettekujutus sellest, mida ja kuidas koosolekul tehakse, muidugi erineb. Mäletatavasti toimusid okupatsiooniaegsed partei-, ametiühingu või muud koosolekud mitte selleks, et asju arutada…
-
Eesti kui ruumi ilmselt kõige kallim (ruutvõi kuupmeetri kohta) osa on Tallinna vanalinn. Kui kuskil, siis UNE SCO maailmapärandi nimekirja kuuluvas Tallinna vanalinnas ei tohiks teha odavaid või läbimõtlemata liigutusi. Ja linnavõim on sellest vormiliselt täiesti teadlik. 2008. aasta augustis linnavolikogus heaks kiidetud Tallinna vanalinna arengukavas heliseb sõna „disain” korduvalt, sealhulgas linnaväljakuid puudutavas alalõigus: „Tallinna vanalinnas on mitmeid seni teadvustamata platse, ruumiliselt väljaku iseloomuga kohti. [—] Esimesel…
