-
Mitmekihiline lugu, mille osadeks info uudisväärtuse esmane väärhindamine, aga samavõrra ka publiku infonälja ja -sõltuvuse ülehindamine. Viimase kaudu („lugeja tahab!”) põhjendab ajakirjanik iga päev endale oma tegevuse väärtuslikkust. Esimene aga hoiab suure osa väärtuslikust ja huvitavast uudisekünnise taga, sest väljaandel peab ju ometi fookus olema, keskendumine ühele suurele asjale. Ja nii on kerge omadega alt minna. Kui tegelikkus meedia vajadustele järele ei jõua, asutakse poolenisti alateadlikult…
-
Eelmise aasta jõulude paiku „Avatud Eesti raamatu” sarjas ilmunud „Kultuuritüpoloogiast” on Lotmani eestindamise traditsiooni hea jätk. Ka tõlkijate nimistu osutab traditsiooni edasikestmisele, sest juba tuntud Lotmani tõlkija kõrval (Silvi Salupere, kes oli ka antud raamatu toimetaja) teevad seekordse raamatu juures oma tõlkijadebüüdi mitmed uued inimesed nagu näiteks Tanel Pern ja Kaidi Tamm.
Raamatusse on koondatud artikleid ajavahemikust aastatest 1970 ja 1973, kusjuures üks on kirjutatud kahasse teise…
-
Kanti puhul haarab käsi riiulist kõigepealt väikseformaadilise ning emakeelse „Prolegomena” (tõlkinud Jüri Saar) järele, Lotmani puhul on selleks saanud ja jäänud tema „Kultuurisemiootika” artiklikogumik. Kui jätame välja varem avaldatud Puškini monograafia ning paar kirjandusõpikut, oli 1990. aastal ilmunud „Kultuurisemiootika” puhul tegu kõigest paar aastat hiljem surnud Lotmani esimese raamatuga eesti keeles. Seejärel on meil tõlgitud ja avaldatud veel kümmekond tema teost. Pisut paradoksaalselt sisenes peaaegu kogu…
-
Tänapäeva teaduse seisukohalt oli õigus loomulikult Sutil, mida lõpuks vastumeelselt oli sunnitud tunnistama ka Naan. Teaduses ei nähta maailma enam klassikalise mehaanika jäikdeterministlikult positsioonilt, praegusaja teaduse maailmapilti kuuluvad mittelineaarsed, stohhastilised ja kaootilised protsessid, määramatused ja katastroofid. Suunatud liikumise asemel sarnaneb evolutsiooniprotsess pigem veepiisa liikumisega märjal aknaklaasil: vahel see peatub, kogub jõudu, et siis ootamatus suunas edasi tormata. Naanile, kes teadusmaailmas toimuval hoolega silma peal pidas, oli…
-
Mida väiksem riik, seda väiksem on potentsiaalselt tulemuslike teemade valik. Teisest küljest on rida strateegilisi valdkondi, kus peaks kodumaine teaduskompetentsus olemas olema. Näiteks meditsiin, riigikeel, riigikaitse, energeetika, ehitus ja veel teisigi. Neis valdkondades peaks esiplaanil olema mujal juba kasutusele võetud teadustulemuste maaletoomine, vastava hariduse edendamine ja rakendusuuringud. Näiteks võiks tuua tuumaelektrijaama toomise Eestisse. Tuumatehnoloogiaalane tippteadus Eestis on vähemalt esialgu utoopiline. Eeltoodust peaks olema selge, et teadustegevuse…
-
Sellest kujundist automaatselt võrsuv kultuurikriitiline noot on põhjendatud ja ei ole ka. Eluvõõrus tundub tõepoolest märkimisväärne, kui kõrvutada kunstiloomingu (ka sellesama mulliprojekti) kui mängulise tegevuse maksumust Eestis (eelmise ühiskonnakorra kahetsusväärsete pahedena) veel esinevate üksikute sotsiaalsete hädade rahalise ja inimliku hinnaga. Naljata öeldes on siiski ilmselge, et loomingu kõrgeimat järku ülesandeks (pärast madalama staatusega matkimist) ongi teistsuguste – ideaalsete, varjatud, ohtlike, absurdsete või lihtsalt ilusate – maailmade…
-
Pole ühtki head põhjust, miks peaks selles küsimuses Eesti valitsust kiruma. Kogu asjaajamine on olnud avalik, eesmärgid ja nende saavutamise võimalikud teed ette teada. Eesti sissemakseks tõenäoliselt osutuv 148 miljonit eurot on küll väga suur raha, mis läheb aga aastate jooksul asja ette ja mille kulutamata jätmise kulu võiks kujuneda palju kordi suuremaks.
Omaette teema on kohalikul turul küll populaarsust teeniv sõnum Eestile erandi väljakauplemise kohta. Hästi,…
-
Täpsemalt, meil on Peterburis, nii paradoksaalne kui see ka pole, küsitav kasutusõigus hoonele, mille küll oma raha eest oleme ehitanud. Ja veel täpsemalt, mitte oma raha eest, vaid pangalaenu eest, mis on lisaks kõigele võetud sedamoodi, et juba enne avamispidustusi pidi riigiprokuratuur hakkama uurima kogu tegevuse vastavust seaduslikkusele. Kuid sündmus on sündinud, kõned peetud ja laulud lauldud. Juurdluse tulemustest hoolimata maksab Eesti riik lõpuks raha pangale…
-
Ajalooliselt olid tänapäeva Jordaania, Palestiina, Süüria ja Türgi kristlikud piirkonnad. Vana-Rooma keisririigi Aafrika provintsides (tänapäeva Liibüa, Tuneesia, Alžeeria) oli kristlus üsna levinud. Tänapäeval on kristlasi Süürias vaid 9%, Liibüas 3%, Iraagis 3%, Iisraelis 2%, Jordaanias 6% ja Liibanonis 36%. Viimases on ilmselt oma mõju jätnud 800 aastat tagasi toimunud ristisõjad, mil püha pärimuse (uue testamendi) ajel prooviti rajada kristlikke riike. Katse kestis kakssada aastat ja kukkus…
-
Veider on aga see, et kui asendada nendes tekstides „Ida-Euroopa” „Lähis-Idaga”, „rahvuslus” „islamiga” ja keerata peale paar kraadi kategoorilisust, saame tulemuseks arvamuse, mis sobiks väga hästi näiteks paari nädala tagusesse telesaatesse „Vabariigi kodanikud”, kus arutati demokraatia võimalikkuse üle araabia maailmas, taustaks revolutsioonilised kaadrid Egiptusest ja Tuneesiast. Kui Lääne-Euroopas ja USAs leidus üksjagu lillelapsi, kes Hosni Mubaraki kukutamisele valjult ja avalikult kaasa elasid, siis meil jagunevad arvamused…
