-
Selle aasta aprillis valmis OECD-l Eesti majandusülevaade2, kus antakse terve rida soovitusi valdkondade poliitika muutmiseks. Selliseid ülevaateid teeb OECD loomulikult ka teistele riikide kohta, sealhulgas kõige arenenumad nagu Saksamaa või Soome, ja ikka on neis kesksel kohal soovitused, kuidas poliitikat mõnes vallas paremaks ja efektiivsemaks muuta. Seetõttu ei saa selliseid analüüse võtta meie majandus- ja sotsiaalpoliitika terava kriitikana, vaid ikka ainult kõrvaltvaataja heatahtliku näpunäitena ja soovitusena…
-
Kuidas endale põhjendada enese kammitsemist, millestki teiste heaks loobumist või üldistes huvides mõne töö tasuta ärategemist? Kas minna koristustalgutele või mitte (sest miks peaksin mina koristama seda, mille teised on maha visanud)? Kas võtta korteriühistu juhtimine oma kätte ja teha maja korda, kas või parandada omal käel ukselink (kellel neid lõputuid vaidlusi ja teiste majaelanike süüdistusi tarvis on, parem eemale hoida)? Kas jääda Eesti maa-asulasse tööle…
-
Teisipäeval püüdis kulka arengu kavandamise temaatikas selgust saada Telliskivi loomelinnakus kogunenud Eesti Kultuuri Koda. Mõnetunnise mõttevahetuse, avatud ruumi koosolekute ning ministri küsitlemise käigus lõplikku selgust ei saadud, küll jõuti ühisele arusaamale, et lähinädalatel tuleks kulka teemadel suurem avalik arutelu maha pidada. See oleks siis toeks kulka nõukogule, kui see juunis arengukava üle otsuse langetamiseks koguneb. Lähipäevil kujuneb põhiallikaks, kust infot leida ja kuhu oma arvamusi lisada,…
-
„Moraalse paanika” kontseptsioon pärineb 1972. aastal Briti teadlase Stanley Coheni uurimusest1. Moraalse paanikana on hoiak teatud sotsiaalse grupi või subkultuuri suhtes, kelles nähakse ohtu ühiskonnale või kokku lepitud ühiskonnakorraldusele. Sageli seondub see laste ja teismelistega, kes isiksuslikult ja sotsiaalselt ebaküpsetena on meedia poolt kergemini mõjutatavad. Paanika õhutajate arvates kujundab meedia ümber kriitikavabade noorte väärtushinnanguid. Tulemuseks on põlvkond, kes võib mingis elemendis muutuda eelmisele põlvkonnale ohtlikuks (nt…
-
Minu üllatuseks oli avanev konversatsioon üsna üheplaaniline: small talk, lingid, klipid ja „laikimine”, loomapildid, koogiretseptid ja kutsed üritustele. Suhtluse sisu määravad juba etteantud mänguklotsid (lingid, pildikeel), ajalimiit ja klikkimistoiming kui selline. On ju iga link mehaaniline kordus ja „laikimine” ei arenda mingit sisulist vestlust. Muidugi, kas või negatiivsust tulvil anonüümse netikommentaariumiga võrreldes on sotsiaalmeedia väärtuseks see, et inimesed saadavad tegelike nimede all valdavalt positiivseid sõnumeid. Enesekriitiliselt…
-
Asjaolu, et Tartu tähetornis on siiani alles haruldane XIX sajandi teadusaparatuur, on osalt juhus, osalt õnn. Nagu Tallinna linnamüüri puhul on ka Tartu ülikooli rajatiste ja seadmete säilimise põhieelduseks viletsamat sorti impeeriumi (Venemaa) ääremaa vaesus, millele järgnes väikese iseseisva agraarmaa veelgi suurem (suhteline) vaesus. Seetõttu ei jäänud vana enne taasväärtuslikuks muutumist purustavatele moderniseerimislainetele ette. Et meil väärtused nüüd käes, ei tähenda seega me rahva ja tema…
-
Selliseid uuringuid on vaja, sest kuivõrd senine tunnustus ja ka kriitika toetusid suuremalt jaolt emotsionaalsele argumentatsioonile või paremal juhul ka suhteliselt lihtsale analüüsile, oli reaalne oht, et näilisus ja tegelikkus võivad ka selles küsimuses oma kohad ära vahetanud olla. Meil aga seisavad majanduses ees keerulised ajad ja võib-olla ka vajadus muudatusteks ning üksnes tervele mõistusele lootmine poleks siin kõige õigem.
Ühelt poolt on kahju, et see põhjalik…
-
Taust
Maksustamisega seotud probleemide taust on see, et valitsuskulud SKTs on tõusnud peaaegu kõigis riikides ning majanduskriisi ajal on lisandunud veel rahandussektori päästmise kulud. Viimased puudutavad nii probleemidesse sattunud riike kui nende päästjaid, sest abipakettides osalemine tähendab ka viimaste jaoks vähemalt lühiajalisi kulutusi, kuigi tegemist ei ole tasuta abi, vaid laenuga. Jätkuvalt rahandusja eelarvekriisis riikides on need tekitanud akuutse vajaduse tulud ja kulud tasakaalu viia ning sellega…
-
Küsimus on nii ebamäärane, et selle selgitamisega sisustati sajandeid; ja ootuspäraselt jättis Platon Xenophoni esialgu täielikult varju. Alles üheksateistkümnendal sajandil hakati pärima: On see ikka õige, kui Platoni eluaegne mõttetöö omistada täiel määral Sokratesele? Algas Xenophoni „rehabiliteerimine”; „Sokraatilistes teostes” puudub platonlik sugestiivsus ja sellest tehti järeldus, et Xenophon on Sokratese õpetuse talletanud autentsemalt. Õigem olnuks ehk jätta mõlemale autorile ühesugused õigused ja piirduda möönmisega: Nagu Platon esitas…
-
Miks ma ei võiks lonkida selles ruumilises taevas, käed sügaval püksitaskutes, toksida varbaga kosmilises tolmus ukerdavaid meteoore? Miks ei lubata mul vaadata, kas tähed on vaid augud pajapõhjas läbi mille paistab Jumala lugemislambi valgus? Miks ei saa ma lähemale hiilida ja piiluda, kas pole need hoopis valgustatud aknad, mille ees on pisikesed pitsilised kardinad, aknalaual aga lillepott ja end mõnusalt kerra tõmmanud kass, kes on just…
