-
Viimasel ajal on kulka aadressil kõlanud mitmeid läbi mõtlemata või lausa valesüüdistusi. Mitte sentigi sellest rahast, mis kulka loomisel talle tegevustoetusteks eraldati, pole läinud kultuuriehitustele. Muusikaakadeemia, Kumu ja ERM -i ehitamise osaliseks rahastamiseks muudeti hasartmängumaksuseadust ning eraldati sellest maksust kulkale lisaraha. HMS § 7 lg(2) p 1 kõlab nii: „Eesti Kultuurkapitalile – summas, mille suurus vastab 46 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele”.…
-
Kas arengukava on üldse vaja?
Selles osas esineb elutervet kahtlust. Arengukavad ei ole Eesti riigis sugugi alati toimiv tegevuseeskiri mingile asutusele. Finantsbürokraatidele on need meele järgi, sest nende kaudu saab rahakulutusele kehtestada mõõdetavaid eesmärke, see tähendab, saavutada ka rahandusministeeriumi suurem mõju mis tahes asutuse sisulistele otsustele (mille osas rahandusametnikel tegelikult kompetents puudub eriti nn mittemõõdetavais küsimustes – mis aga professionaalses kunstis ongi valdavad). Seda sorti arengueesmärkide kehtestamine…
-
Neile seisukohtadele andis blogis Memokraat hinnangu Marek Tamm: „. . . . isegi kui autor ei väida, et ajaloolist tõde üldse pole, siis on rahvusriigil õigus sellest mööda vaadata, see maha vaikida . . . . see sisaldab endas seega väga selget sõnumit Eesti ajaloolastele, s.h ka mulle endale: rahvuse püsimajäämise nimel on ohtlik avalikult tegeleda kõikide minevikutahkude uurimisega, tülidele ja vägivallale tuleb eelistada õnnelikke ja võidukaid hetki. Ja midagi pole parata…
-
Eesti reformidele ja nende tagajärgedele on antud üpris erinevaid hinnanguid. Maailmapanga vaadetest lähtuvad kommenteerijad on hinnanud kõrgelt majandusuuenduste kiirust ja välismaiste otseinvesteeringute suurt mahtu, samas kui ÜRO eksperdid on pööranud rohkem tähelepanu nendega kaasnenud kiirele kihistumisele ja sotsiaalsetele probleemidele, mida pidevalt võimul olnud parempoolsed valitsused ei ole soovinud või suutnud sotsiaalpoliitiliste meetmetega leevendada.
Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi (RA SI) teadlased on jälginud ja analüüsinud Eesti…
-
Hinnad muudkui tõusevad ja tõusevad. Hinnatõusu vedru ei ole Eestis ja meie seda mõjutada ei saa, kuulutavad kõik asjatundjad ja muud asjaomased isikud. Hinnatõusu polsterdamine ostja tagumiku huvides on küll tehtav Eestis, aga seda ei luba võimupartei maailmavaade. Kas ei saaks lihtsalt tõsta natukene palka? Kindlasti mitte, see viiks uuesti majanduskriisini, kuulutavad needsamad asjade tundjad. Palgatõus tuleks kindlasti edasi lükata.
Sel kevadel kirjutati viimane klassikaline kirjandieksam Eesti…
-
Tobe korratagi, aga linn tähendab ennekõike inimesi. Elujõulise, see tähendab eluasemest meelelahutuseni kõike linlikku pakkuva linnasüdame või kesklinna või ameerikalikus traditsioonis all-linna (New Yorgi järgi – downtown) toimimiseks arvatakse kogemuse põhjal vaja olevat vähemasti 40 000–50 000 inimest, kes elaksid maksimaalselt 20minutise jalutuskäigu piires, 1800 meetri raadiuses ehk umbes kümnel ruutkilomeetril, seega tihedusega 4000-5000 elanikku ruutkilomeetri kohta. Tallinna kesklinna linnaosa asustustihedus on teatavasti 1500-1600 elanikku, Tartus…
-
Teksti väärtust võib tõsta tema raskesti kättesaadavus, aga ka tsiteeritavus. Ajaleheartiklile ei saa omistada kumbagi neist omadustest. „Minu võitlustes” leidub väga vähe meelespidamisväärset, öelgem ausalt: need kirjutised hästi ei kannatanukski uustrükki. Parimal juhul, piisavalt vananedes, muutuvad nad dokumentideks, nii nagu vanad agulimajad võetakse muinsuskaitse alla. Aga jälle – seda ei vääri ühtviisi mitte kõik lobudikud ega mõttekäigud. Dokumendiks võivad vananeda üksnes need raamatud, mis pole aegunud…
-
Aastal 2002, kui Eesti Ekspressi Kirjastus avaldas Barbi Pilvre esseekogu „Formaat”, rõõmustasin siiralt nagu siis, kui Beavis ja Butthead kuus aastat varem pika ootamise peale lõpuks terve täispika mängufilmi said, ning kirjutasin sündmuse puhul Sirpi (21. III 2003): „Barbi Pilvre esseeraamatu alapealkirjaks on küll „Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest 1996–2002”, ent selleks võiks lähtuvalt kogumiku sisust olla ka pisut pretensioonikam „Kes on aastatuhandevahetuse eestlane?” [—] Pilvre…
-
Tegemist on märkimisväärselt avameelse analüüsiga. Lugeja võib siin näha enesekahtluseussi Eesti iseseisvuse tsitadellis – see on staatus, millele kapo oma aastaraamatute põhjal võltstagasihoidlikkuseta pretendeerib. „Juhtiv Eesti silovik kardab Nõukogude võimu” võiks olla pealkiri Regnumis või mõnes sellesarnases portaalis. Või võtkem „Eesti repressiivorganid tunnistavad rahva toetuse puudumist”. „Ka sina, Brutus,” võiksid mõelda hiljuti pikalt ja tuliselt informatsioonilise enesekehtestamise teemadel polemiseerinud Toomas Hendrik Ilves ja Jaak Aaviksoo. Kapo…
-
Minu arvates ei taga valitsuse värsketes kavades (konkurentsivõime kava „Eesti 2020”, valitsuse tegevusprogramm aastatel 2011– 2015) esitatud vastavad meetmed uurimis- ja arendustegevuse mõju märgatavat kasvu. Väikese ja väheneva rahvaarvuga riigis tuleb valitsemisel olla kokkuhoidlik ja efektiivne. Aruande kohaselt vajab fragmenteeritud kohalik omavalitsus reformimist. Sellest on palju räägitud ja kirjutatud, kuid must valgel toodud arvud – 226 valitud kohalikku omavalitsust, sh 33 linna- ning 193 maa-omavalitsust, ja…
