-
Seoses suvel Eesti Ajaloomuuseumi ümber lahvatunud skandaaliga on korduvalt rõhutatud, et ajalugu on valik, mida tuleb teha vastutustundlikult ja positiivses võtmes, aga oleme kuulnud ka manitsusi, et kurikuulsaid ajaloolisi isikuid ei peaks eksponeerima või vähemalt ei tohiks neid esitada liiga neutraalselt. Selle värske juhtumiga kerkinud küsimused (enese) tsensuurist ja poliitkorrektsusest, ajaloo erinevast käsitamisest ja tunnetamisest, vabadusest ja vastutusest, huvidest ja ülekohtust kummitasid ka dokumendivalikut „Ajalooarhiivi varasalvest”…
-
Ta ise teadvustas end Eesti, Balti ja Saksa ajaloolasena,2 seda nii uurimisvaldkonna kui ka ajaloolaste ringkonna tähenduses, kelle hulka ta kuulus. Alahindamata kitsalt spetsialiseerunud, „oma perioodi” ajaloolaste detailsete uurimistööde väärtust, ei saa Indrek Jürjo valikut või ka peaaegu 20 aasta pikkusest tööst endises parteiarhiivis tulenenud sundvalikut pidada enese killustamiseks. Põhjalik XVIII ja XIX sajandi ajaloo tundmine võimaldas tal avaramalt mõista ka sovetiajastu tähendust Eestis ja Baltimaadel…
-
Korruptsiooniskandaalid, vähene koostöö ja õigusharidusalase diskussiooni puudumine jätab juristidest ülbe ja ignorantse mulje. Juristkonnal on ideaalis iga riikluse väärikuse (rääkimata püsimajäämisest) tagamise juures oluline roll. Õigusharidus puudutab kahtlemata „vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riigi” huve. Riiklike huvide all ei pea silmas pidama tingimata aga riiklikke vajadusi ametikohtade täitmise näol. Eesti on vaba maa ja meie inimestel on õigus eneseteostusele enese huvidest lähtuvalt, arvestades järjest muutuva maailmaga.…
-
Retoorika ja ehk ka korralduslikul tasandil on Eestis kõik kenasti. Reaalse võimuga täitevvõimu esindajad on laitmatult omandanud need mesised sõnad, mida kuskil külaseltsis pidulikul puhul lausuda. Et olete tublid ja maa või linna sool ja et teie õlul püsib maailm ja . . . . siis lõpuks moka otsast seda ka, et me toetame teid, kuid ärge ainult raha küsige. Juba kümmekond aastat tagasi kiitis riigikogu heaks kodanikuühiskonna arengu…
-
Ma pelgan, et mul jääb puudu oskusest kirjeldada seda käitumispsühholoogilist virvarri (riiklikku heade asjade üle otsustama seatud bürokraatiamasinat), kuhu sattudes mis tahes mõttest või heast ideest saab tüütus, hall vari. Tüütus, mis paneb krigisema säravad ja hästi õlitatud eimillegi tegemise bürokraatlikud hoorattad. Tüütus, mille peal jõudsalt edeneb ja õilmitseb keskpärasus. Ma julgen öelda, et siin on ehk koht, kust tasub otsida vastust küsimustele: kuhu kaob raha…
-
Sirbi küsimustele vastab meediauurija Indrek Ibrus.
Millised on olnud märkimisväärsed muutused meedias, just nimelt selles uues meedias, mida peame oma rahvusliku ja maksumaksja raha eest ülalpeetava ringhäälingu puhul silmas pidama?
Eks need muutused ole olnud ju kõigile näha. Võrgulise infrastruktuuri, nii juhtmelise kui ka mobiilse, areng on olnud väga kiire, andmeside kiirused ja protsessorite võimed on pidevalt kasvanud ning seda niivõrd, et üha suuremal hulgal tarbijatel on…
-
Balti teadusajaloo konverentsidel on alati lisaks teaduse ajaloole tähelepanu pööratud ka teadusfilosoofiale. Selle osatähtsus ja tase on aastate jooksul üksnes kasvanud ning seda just tänu Eesti teadusfilosoofidele. Seetõttu on siin tutvustatav väljaanne kujunenud oluliseks teetähiseks Eestis läbiviidavate teadusfilosoofiaalaste uuringute seisukohalt, kuna kaasatud on enamik nüüdis-Eestis seda distsipliini viljelevaid mõtlejaid. Kindlasti on tegemist ühe olulisima siin ilmunud teadusfilosoofilise väljaandega. Ses suhtes väärib erilist tähelepanu Tartu Ülikooli…
-
Ajakirjandus on teatavasti kultuuri osa. Ajakirjandus kujundab kultuuri. Kui me tahame, et eesti kultuur oleks väärikas ja vaba, peab seda olema ka ajakirjandus ning eelkõige seda tegevad inimesed. Siit tulebki esimene ettepanek: tuleks reorganiseerida Eesti Kultuurkapital ja (taas)luua sinna, nagu selle algusajal, ajakirjanduse sihtkapital. Siis saaksid asjalikumad ajakirjanikud ette võtta tõeliselt vabad ja sõltumatud projektid, taotleda suuremateks uurimistöödeks ja analüüsideks sõltumatut rahastust. Palgatöölisena nädalas kuue-seitsme loo…
-
Egge Kulbok-Lattik: Kultuuriministeeriumi võrgukodus, valdkonna arengukavas ja strateegilistes dokumentides näeme, missugune on riiklikult toestatud kultuuri ametlik kontseptsioon, riigi ootused, huvi ja vastutusala kultuurivallas, näeme kultuuripoliitika ametlikult fikseeritud haardeulatust. Kas see haare peabki piirduma kultuuriministeeriumi võrgukodus loetletud tegevusega? Kas põhiseaduse eetose kõrval on avalikult piisavalt arutletud, missugune on Eesti riigi kultuurikäsitlus? Kui kitsalt või laialt käsitleme riigina kultuuri ja kuidas me mõõdame selle mõju ühiskonnas? Kas ühiskond…
-
Kultuur ei ole majandusharu
Selline keelekasutus paljastab põhimõttelise vea: nimelt ei saa kultuuri kunagi tõlgendada selles mõttes sektorina, see tuleb kontseptualiseerida. Kultuur ei ole tõepoolest mingi ühiskondlik süsteem, ammugi mitte üks majandusharu paljudest, vaid kultuur on baas, viis või viiulivõti, mille järgi on häälestatud ühiskondlikud terviksüsteemid. Ajaloolase Christian Meieri sõnul on „kultuurid viisid, mille järgi rahvad end maailmas kohandavad. Nii oma ümbruse kui iseendaga. Kusjuures see ei…
