-
Raamatuostu-toetusest
Minu andmetel toetab riik rahvaraamatukogusid raamatute ostmisel praegu samal tasemel, nagu see oli aastal 2002. Kohalike omavalitsuste toetus on võrreldav 2004. aasta tasemega. Kultuuriminister Rein Langi ettepanek, mis puudutas rahvaraamatukogude riigi toetuse kasutamise korra muutmist ja mille ta esitas raamatukogupäevade avamisel oktoobris 2011 (http://tln.lib.ee/~jagatud/videod/raamatukogupaevad2011/Rein_Lang.html), on leidnud raamatukogudes vastuseisu ennekõike seetõttu, et näeme siin soovi järjekordselt vähendada riigi poolt raamatukogudele teavikute ostmiseks eraldatud toetussummat. Sellega raskendataks veelgi…
-
Ehk oleks mõistlik heita tõepoolest pilk rahvaraamatukogude ajalukku ja lähtuda ka siinses arutelus varasemast kogemusest. Rahvaraamatukogu kujunes välja avaliku raamatukogu mudeli järgi, mis põhines valgustusaja optimistlikul usul haridusse ja inimese enesearendamistahtesse ning oli mõeldud kõigile inimestele, sõltumata nende sissetulekutest, haridusest, sotsiaalsest kuuluvusest, rassist, tervisest vms. Tasuta lugemisvõimalus pidi tagama kogu ühiskonna intellektuaalse ja moraalse taseme tõusu ning polnud mõõdetav rahalises vääringus. Eesti rahvaraamatukogude võrku asuti looma…
-
Bloombergi peamiseks pargi puhastamise põhjenduseks olidki avaliku korra rikkumine, terviserisk ja tuleohutus. Tema meisterlik retoorikavõte seisnes selles, et ta kuulutas hoopis protestijad linnakodanike vabaduse piirajateks (NY Times 16. XI 2011). Kuid kui protestijate selja taga on silt „99%”, millega võib end seostada peaaegu igaüks, ei piisa enam tavapärastest retoorilistest võtetest. Just see on üks protestiliikumise peaeesmärke: õõnestada kehtivaid kommunikatsioonivõimalusi ning -ruume, mida valitseb see üks protsent.…
-
Meie ei ole Eestis oma õnnetusekraaksujatega sugugi üksi. Kogu maailma meedia refereerib üksteise tooteid ja kuna paanikajutud näivad hästi kaubaks minevat, siis neid ka saelaudadena kaatrist tuleb. On vana tõde, et ärevatel aegadel inimeste uudistenälg kasvab ning sellega koos hirm ja see on ajakirjandusäris sama hea teenistusvõimalus nagu soola-, seebi- ja tikuäris. Ma ei väida, et paanikakülvamine oleks iga ajakirjaniku teadlik ja sihilik oma ettevõtte kasumi…
-
Niisugune tuleproovi metafoor ilmestab küsimust selle järele, mis on teadmine, väga hästi. Me otsime, ostame ja vahetame kogu aeg erineva puhtusastmega kulla- ja hõbedamaaki. Nagu maagis on olemas hõbe (tõesed, õigustatud uskumused), on seal olemas ka plii (ekslikud arvamused ja uskumused) – aga enne kui seda ei ole kuumutatud, on hõbedat pliist väga keeruline eraldada. Õigupoolest sageli ei suudagi me vahet teha, kus algab üks ja…
-
MARINA GRIGOROVA, sünd 1982
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), molekulaar- ja rakubioloogia
Doktoritöö „Fine-scale genetic variation of follicle-stimulating hormone beta-subunit coding gene (FSHB) and its association with reproductive health” („Folliikuleid-stimuleeriva hormooni beeta-alaühikut kodeeriva geeni (FSHB) järjestuse varieeruvus ja selle seos reproduktiivtervisega”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18986/grigorova_marina.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub 25. novembril 2011 kl 14 Tartus Riia 23-217.
Juhendaja: prof Maris Laan
Oponent: prof Ilpo Huhtaniemi (Londoni Riikliku Kolledži Paljunemis- ja Arengubioloogia Instituut)
MARILIIS SIHTMÄE, sünd 1980
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav…
-
Ega neid pakse raamatuid eriti ei ole ja kõrghariduse ümberkujundamisest huvitatud haritlastel tuleb oma ajaloolise huvi rahuldamiseks noppida killukesi mitme mehe mälestustest, lapata läbi hulk kuivi faktikogumeid, uurida protokolle ja sõnavõtte ning ajada taga tõeterakesi ajakirjanduse lehekülgedelt.
Seda tühimikku täidab suurepäraselt TTÜ kirjastuse välja antud emeriitprofessor Rein Jürgensoni kirjutatud raamat. Nimetatud trükiteos on Rein Jürgensoni 31. eestikeelne raamat. Raamat on soliidselt 452-leheküljeline ja nagu ka autor ise…
-
Postkolonialismiteooria on loodud raamistikuna kolonialismi ja imperialismi pärandi kriitiliseks analüüsiks suhetes lääne ja nn kolmanda maailma vahel. Nõukogudejärgsetes uuringutes on nimetatud perspektiivi rakendamine suhteliselt uudne, ent viljakas ja üha populaarsem lähenemisviis. Sellest lähtuvalt vaadelduna on Venemaa asend rahvusvahelisel areenil mõnevõrra paradoksaalne: olenevalt vaatepunktist võib Venemaad käsitada nii impeeriumi kui ka lääne hegemoonia subalternse ehk sellele ühtaegu nii alluva kui ka vastanduva üksusena. Niisugune ebamäärane kaheti olek…
-
Kaitsmiskomisjon vastutab
Neil põhjusil see väitekiri mu tähelepanu pälviski. Tulevat ette, et näiteks Eestist minnakse Soome (või ka mujale) väitekirju kaitsma, et vältida koolkondlikke konflikte ning sama toimuvat ka vastupidi. Seegi väitekiri oli juba aastapäevad tagasi Tallinna Ülikoolis, kuid puuduste tõttu oli see kasvatusteaduste doktoritööde nõukogu poolt paranduseks tagasi saadetud ja kaitsmine edasi lükatud.
Jooksva aasta sügise künnisel korraldatud eelkaitsmisel kiitis Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorinõukogu (Marika Veisson, Priit…
-
Kui „Avatud Eesti raamat” on kujunenud eestkätt alt üles tõlkijate, asjatundjate ja kirjastajate algatusel, siis „Eesti mõttelugu” on koostatud pigem ülevalt alla – seda sarja on kujundanud algusest peale Hando Runneli hoolitsev käsi. Selline asjade kord on taganud sarja selge näo, kindlustanud ilmumise regulaarsuse ja hoidnud tasakaalu elavate ja surnud autorite vahel. Tõsi, ajapikku on sarja valikuprintsiibid meeldivalt avardunud: kui esialgu esindasid autorid ennekõike rahvuslikkonservatiivset vaimu,…
