-
Nende esilepursete puhul on kõige tähelepanuväärsem, et need ei leia aset mitte ainult ja isegi mitte eelkõige süsteemi nõrkades kohtades, vaid kohtades, mida kuni praegusajani tajuti kui süsteemi edulugu. Me teame, miks inimesed protesteerivad Kreekas või Hispaanias, kuid mis on probleemiks sellistes rikastes või kiiresti arenevates riikides nagu Türgi, Rootsi või Brasiilia? Takkajärgitarkusena võime vaadata Homeini revolutsiooni 1979. aastal kui algset „probleemi paradiisis”, kui võtta arvesse,…
-
Igal aastal on aruande toimetajaskond valinud omaette lähenemise, kus aruande peatükid on vahel tihedamalt, vahel lõdvemalt olnud seotud ÜRO inimarengu indeksi kajastatud teemadega. Eelmises, 2011–2012. aasta aruandes on võrreldud Eestit teiste Balti ja Läänemere-äärsete riikidega. Seekord on pilk globaalsem ja sisaldab võrdlusi ka eestlastele vähem tuntud, aga oma arengu mõne aspekti poolest Eestiga sarnaste riikidega nagu Slovakkia või Tšiili. Viimase aruande eripära on ka see, et…
-
Nimetatud mõtiskluses selle üle, miks on vaja filosoofiat, ütleb Maritain: „Inimesed ei ela üksnes leivast, vitamiinidest ja tehnoloogilistest avastustest. Inimesed elavad ajast kõrgemal seisvatest väärtustest ja reaalsustest. Sellest, mis on väärt, et olla tunnetatud nende eneste pärast.” Ta jätkab: „Sageli väidetakse, nagu varustaks teadus meid üha võimsamate ja üha imelisemate vahenditega. Lõppeesmärgist sõltuvalt võib neid vahendeid kasutada nii heal kui halval otstarbel. Inimelu tõeste ja tegelike…
-
Kui valida üldistest teaduse taset näitavatest mõõdikutest riigi ja teadlaskonna füüsilisest suurusest ehk vähim sõltuv, võiks selleks olla üle kõigi teadusvaldkondade keskmistatud teadusartikli keskmine tsiteeritavus (artikli keskmine mõju, ingl impact). 150 lävendi ületanud ja ritta seatud riigi seas on Eesti peaaegu 50. kohal (1. VII 2013 statistika põhjal jagame 10,09 tsiteeringuga 51.–52. kohta Lichtensteiniga Boliivia järel). Oma suure naabri Venemaa leiame 130. kohalt Leedu (5,31) ja…
-
Mulle tundub, et ka Peeter Olesk ei ole päris hästi aru saanud, mis Venemaa teaduses toimub. Ma olen sügavalt veendunud, et 28. juunil 2013. aastal Venemaa valitsuse algatatud Venemaa teaduste akadeemia likvideerimise kava ei sündinud murest teaduse kehva seisu või taristu (kiirendid jms) ebatõhusa kasutamise pärast. Siseringis teavad kõik, et reformi tegelik algataja on Kurtšatovi instituudi direktor Mihhail Kovaltšuk, kes oli järjekordselt läbi kukkunud täisakadeemikuks valimisel.…
-
Kärsitutele füüsikateoreetikutele on muidugi selline olukord olnud vastuvõetamatu ja nende fantaasia on tootnud hulganisti selgitusi ja teooriaid, mis püüavad reaalsust hoomata. Paraku näib nii, et teoreetiline füüsika liigub üha kaugemale Einsteini unistusest, et mikromaailma objektidel on selge ja arusaadav tähendus ja omadused. Uute teooriatega on aga see häda, et nad sarnanevad metafüüsiliste käsitlustega maailma kohta ega vasta hästi nõuetele, mis esitatakse teaduslikkudele teooriale: teaduslik teooria peab…
-
Kõik hädad NAFTA kaela
Saabus 1994. aasta. Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Mehhiko moodustasid ühise majandusruumi NAFTA (North American Free Trade Agreement). Selle vabakaubandusliku ühenduse tuline eestvõitleja oli muuhulgas Nobeli majandusauhinna laureaat Paul Krugman. Kaubanduse liberaaliseerimisest lubati majanduskasvu ja uusi töökohti. Võib-olla olla kusagil täheldatigi loodetud kasvu ja töökohti, kuid mitte Detroitis. Ilmselt sündisid need Mehhikos, sest tänapäeval tuleb Mehhikost 50% Ameerika Ühendriikides müüdavatest autodest. Fordid, Chryslerid…
-
Siinkohal võib jätta kõrvale, kes mida on tellinud ja mis ta selle eest vastu on saanud, sest küsimus on püstitatud vähempragmaatiliselt: millal hakkasid Nõukogude Liidu viimased ja Venemaa Föderatsiooni tollased teadusjuhid taipama, et Nõukogude teaduskorraldus käib maha? 1980. aastate keskpaik võis olla selle protsessi viimane vaatus, kuid arusaamine, et vagunid veerevad ilma vedurita, pidi tekkima juba varem. Võib-olla samal ajal, kui Eestis lubati, et elektrifitseeritakse kogu…
-
Kui palju on Eestis internetikasutajaid, kellele Loho arvamuslugu võiks huvi pakkuda?
Selgub, et üllatavalt palju. Ametliku statistika järgi on internetikasutajate osakaal 16–74aastaste hulgas 78,4% (2012). See on kuni 4/5 Eesti elanikkonnast ja kui arvesse võtta viimase kahe aasta statistikat, kasvab interneti kasutajaskond aastaga keskmiselt 2,15%. Seega 2015. aastaks peaks internetikasutajaid 16–74aastaste hulgas olema juba kuni 83%.
Kas neid internetikasutajaid on informeeritud kavandatavatest rangetest autorikaitsemeetmetest, nende rakendamise õiguslikest tagajärgedest…
-
Tegelikult huvitavadki kaht pagulas(sise- ja välis-)teoloogi riigikorrast ja geograafilistest eripäradest sõltumata küllalt spetsiifilised, teisisõnu sisulised küsimused, mille huvitavusaste johtub iga lugeja huvidest. Raamatu pealkiri rõhutabki mõnevõrra retooriliselt mõlema mehe pagulasestaatust, kuid kummagi tollast tegevust arvestades on see üsnagi põhjendatud. Hoolimata kahest erinevast geograafilisest punktist, riigikorrast ja konfessioonistki, aimub kahe vaimusõduri vaikimisi mõistetud ühine strateegia. Taktika mõistagi varieerub. Kummagi mehe elusaatuse tragism püsib paisu taga ning annab…
